[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

paeluma37

1. kedagi, eriti kellegi tähelepanu, pilku, huvi vm. meeldivuse v. eripäraga köitma, kütkestama. Loomutruu linnutopis paelus kohe kõigi pilku, tähelepanu. Kogu maailma meeli, huvi paeluvad sündmused. Meri on mind alati paelunud. Kalapüük, jahilkäik näib rohkem paeluvat mehi. Tema juures, temas paelub mind kõige rohkem otsekohesus. Lavastus paelus oma leidlikkusega. Jutt hargneb loiult, suutmata kedagi paeluda. Paeluv raamat, teema, esituslaad. Paeluva sündmustikuga romaan. Teatesõit oli võistluste kõige paeluvam osa. Turiste paeluv vanalinn. Uurijaid pikka aega paelunud probleem, kujutlust paelunud üksikasjad. Temas on midagi külgetõmbavat, paeluvat. *Mehe tuhmpruune nukraid silmi ei paelunud närbuv aed. A. Beekman. *Paelus poolalik vaimuerksus, omanäolisus, peen maitse. R. Parve.
2. hrv paelu siduma, paeltega kinni v. paelu lahti siduma. *.. paelus pastlad jalga ja tõttas talli juurde.. M. Raud.
3. hrv põimima. *.. paelus peened, haprad käsivarred mehe kaela ümber. A. Mälk.

umbseltadv
(< umbne). a. Käik lõppes umbselt. Umbselt kaanetatud hoidisepurk. Laev oli umbselt 'tihedasti, paksult' kala täis. Loomal kooriti nahk umbselt 'kõhtu lahti lõikamata' maha, et sellest topis teha. Tiris kingad umbselt 'paelu lahti võtmata' jalast ära. b. Juurvilja ei tohi säilitada täiesti umbselt, õhk peab keldris ikka liikuma. Umbselt lämbe juulipäev. Elaniketa majas lõhnas umbselt. c. Süda valutas järelejätmatult ja umbselt. Hirm taandus hingepõhjas ebamääraseks, umbselt tuikavaks rahutuseks. Ühmas midagi umbselt vastuseks. *Karjamaakuusikus röökis üks lehm, kuidagi umbselt kõripõhjast möirates. V. Luik.d. *.. vahib talle umbselt [= juhmilt] otsa, alles aegamisi aru saades .. E. Vilde.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur