[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 20 artiklit

bulla6› ‹s
aj metallpitseriga ürik, hrl. paavsti läkitus. Paavsti bulla.
▷ Liitsõnad: kuldbulla.

entsüklika1› ‹s
kirikl paavsti ringkiri v. läkitus

gvelf-i 21› ‹s
aj paavsti pooldaja keskaegses Itaalias

interdikt-i 21› ‹s
kirikl paavsti keeld usutalitusi pidada. Paavst pani linna interdikti alla.

isa11› ‹s

1. meessoost vanem, mees oma lapse v. laste suhtes. Kolme lapse isa. Lihane isa. Riinal on hea, hoolitsev, karm, vali, nõudlik isa. Isa ega ema pole kodus. Mart elas isa juures. Lapsed armastavad, kardavad oma isa. Isa poolt sugulased. Sai noorelt isa hirmu ja ema armu. Poeg on neil isasse (läinud) 'isa sarnane (väliselt, loomult)'. See on isa eaks ja poja põlveks 'väga vastupidav'. Keda isa ei õpeta, seda õpetab ilm. Kuidas isa ees, nõnda poeg taga. *Endises korteris haukusid poisid ikka [vallas]lapse kallal, et kus see isa: isa metsas, saba seljas. M. Sillaots.
▷ Liitsõnad: ema|isa, isa|isa, kasu|isa, päris|isa, ronga|isa, vaar|isa, vallas|isa, vana|isa, vanavana|isa, võõrasisa.
2. isane loom oma otseste järglaste suhtes. Puhast tõugu hagijas nii isa kui ka ema poolt. Pääsukesepoegadele toovad toitu nii isa kui ka ema.
3.pl.esivanemad, varasemad sugupõlved. Isade keel, vaim, tõekspidamised. Austus isade töö vastu. Isade kombed, tavad. Jättis maha oma isade maa.
▷ Liitsõnad: esiisad.
4. pereisa; vanem lugupeetav meesisik. Isa on pere leiva tugi. *„Teisepere isa, ae!” hüüdis talle [= Pearule] Andres.. A. H. Tammsaare. *Manja.. kutsus Kukke isaks, otsekui toonitades vanusevahet, mis neid teineteisest lahutas.. T. Lehtmets.
▷ Liitsõnad: maja|isa, naabriisa.
5. (mitmetes ühendites vananenud v. vananev:) kellegi v. millegi eest hoolt kandev meesisik. Akadeemiline isa. *Ainult meeles pidada tuli.. kihelkonna isa ja hingekarjast.. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: leiva|isa, linna|isa, riigi|isa, vallaisa.
6. hrl kirikl. a. (katoliku) vaimulik, papp. Püha isa (hrl. paavsti kohta). Vagad isad panid ta kirikuvande alla. *Isa peapiiskop, kuulen, et siin mainiti selle mässaja nime. L. Metsar (tlk). b. (jumala, kaitsevaimu kohta). Taevane isa. Meie isa, kes sa oled taevas. Isa, poja ja püha vaimu nimel.
▷ Liitsõnad: kiriku|isa, pihiisa; metsa|isa, taevaisa.
7. auväärt (vaimu)inimene, (ühiskonna)tegelane vms.; vaimne juht, õpetaja; algataja, looja, esimene esindaja. Isa Jannsen. Isa Kreutzwald. Teooria, mõttesuuna, liikumise vaimne, ideeline isa. Trükikunsti, arstiteaduse, raketitehnika isa. Eesti puhkpillimuusika isa.
▷ Liitsõnad: lauluisa.

jala|suudlus
suudlus jalale alandlikkuse ja austuse märgiks (idamaine, hiljem ka paavsti tseremoniaali kuulunud komme)

kardinal-i, -i 10› ‹s

1. kirikl katoliku kiriku kõrgeim vaimulik paavsti järel. Kardinal Richelieu. Kardinalide kolleegium.
2. zool Põhja- ja Kesk-Ameerika sarlakpunane tutiga laululind (Cardinalis cardinalis)

katolitsism-i 21› ‹s
kristluse levinuim usutunnistus, tunnustab paavsti oma vaimuliku peana, roomakatoliku usk; katoliiklus. Katolitsismi dogmad, mõju, levik.

konklaav-i 21› ‹s

1. suletud ruum, kus valitakse paavst
2. paavsti valiv kardinalide kogu

konkordaat-daadi 21› ‹s
mingi (hrl. katoliikliku) riigi ja paavsti kokkulepe kiriku ja ilmaliku võimu suhete reguleerimiseks. Napoleon sõlmis 1801 paavstiga konkordaadi.

legaat-gaadi 21› ‹s

1. aj Vana-Rooma võimukandja. a. senati saadik v. volinik; väejuhi v. provintsi asevalitseja abiline, kelle määras senat b. (keisririigi ajal:) leegioni komandör, keisriprovintsi asevalitseja
2. kirikl paavsti volinik v. eriülesandega lähetatud esindaja välisriigis
3. jur annak

nuntsius-e 5› ‹s
suursaadikule vastav paavsti diplomaatiline esindaja mingis riigis

paavsti|meelne
paavsti toetav, paavsti pooldav, katoliiklik. Paavstimeelsed vaimulikud, aadlimehed.

paavsti|tool
piltl paavsti ametikoht. Paavstitoolile kandideeris mitu kardinali. 1378. a. toodi paavstitool Avignonist uuesti Rooma.

paavstlane-se 5 või -se 4› ‹s
paavsti pooldaja, paavstimeelne, katoliiklane

püha8
I.adj
1. hrl kirikl (Jumala kui kõigest argisest ja maisest kõrgemal seisva olendi olemisvaldkonna kohta, mis on eriliselt väärtustatav ja austatav). Püha taevane isa! Püha kolmainsus. Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. *Patused oleme me kõik tema [= Jumala] püha palge ees. A. Kalmus.
2. (Jumalaga lähedases ühenduses oleva v. vaga isiku, samuti tema meelelaadi, eluviisi kohta); ka pühakute nime koostisosa. Püha neitsi. Püha jumalaema. Püha Perekond (Neitsi Maarja koos Jeesuse ja Joosepiga, hrl. kujutava kunsti motiivina). Pühad inglid taevas. Püha isa (hrl. paavsti kohta). Pühad isad (piiskoppide, kardinalide ja teiste kõrgemate vaimulike kohta). Püha Sinod. Pühad evangelistid Matteus, Markus, Luukas ja Johannes. Püha Antonius. Püha Jüri. Püha Anna. Püha Birgitta klooster. Kedagi pühaks 'pühakuks' kuulutama. Patust pööranud pühad õed. Kes võib selle püha mehe kohta midagi halba öelda. Ta on ainuke püha inimene selle saare peal. Kirikuõpetaja on väga püha eluviisiga. *.. Hispaanias, mis on vististi kõige püham, kõige usklikum maa Euroopas. A. H. Tammsaare.
3. selline, mis on Jumalale, jumalustele, jumalateenistuseks määratud ja pühendatud v. mille vahendusel Jumal, jumalus end ilmutab ja millele seetõttu osutatakse erilist austust. a. (otseselt jumalateenistusega, kultusega seoses). Püha ristikirik. Ristimine ja laulatus on pühad talitused. Lapsuke sai pühas ristimises nimeks Elsa. Püha sakrament, ristikäik. Altar pühade säilmetega. Püha õhtusöömaaeg 'viimne söömaaeg, mida Jeesus sõi koos jüngritega'. Maailma usundite pühad raamatud (Piibel, Koraan jt.) Püha tekst. Püha Pärimus 'ristiusu kirikus suuliselt edasiantavad usulise tõe aluseks olevad õpetustekstid'. Kõlasid pühad laulud. Püha sõda 'ususõda, eriti muhameedlaste sõda nn. väärusuliste vastu'. Tegi lahkumisel püha ristimärgi. Gangese vees toimetatakse püha pesemist. Pärismaalaste, šamaanide pühad tantsud. b. (koha, hoone, eseme jne. kohta). See siin on püha paik, püha maa. Palestiinat peavad kristlased pühaks maaks. Jeruusalemm on kristlastele, Meka muhameedlastele püha linn. Püha mägi, jõgi, allikas. Püha ohvrihiis. Seda suurt kadakat, pihlakat on peetud pühaks puuks. Ta sängitati pühasse mulda. c. (jumalatele pühitsetud loomade, taimede jms. kohta). Püha ohvriloom. Muinasegiptlaste püha härg Apis. India püha lill lootos. Paljud rahvad on pääsukest pühaks pidanud. Ikooni ees põles püha tuli. d. (aja kohta). Püha jõuluõhtu. Püha öö 'jõuluöö'. Muiste peeti neljapäeva õhtut pühaks, sel ajal ei tohtinud tööd teha. *Vaikne laupäevaõhtu jõuab oma püha rahuga. Jak. Liiv.
4. eriti sügavat austust, lugupidamist vääriv, ülimalt aukartuses austatav; selline, mida ei tohi rikkuda, labastada jne. Kellegi mälestust pühaks pidama. Seadusi, lepinguid, omandussuhteid pühaks pidama. Pühaks peetud kombed, viisakusreeglid. Püha kodumaa. Isamaa püha pind. Tema abielu, abikaasa on talle püha. Sinu soov on mulle püha. Vanemate püha kohus on hoolitseda oma laste eest. Pühad ideaalid, aated. Tegin kindla ja püha otsuse suitsetamine maha jätta. Meid ootavad kõrged ja pühad ülesanded. Töö on tema jaoks midagi pühamast pühamat. Meie vanemaile oli vaevaga saadud leib püha. Talle pole miski püha. *Siin oli nende kõige püham paik. Selle kohaga olid kõige ilusamad mälestused ühendatud. M. Metsanurk. *Suverään peab olema riigi esimene teener, oma isikus püha, aga vastutav oma tegude eest.. J. Kross. || (nõrgenenud tähenduses tunnete, meeleolu kohta:) sügav, ülev, üllas. Sa solvasid mu kõige pühamaid tundeid. Meie sõprus oli püha. Mees läks püha viha täis. Ootamatu solvang täitis ta püha vihaga. „Milline argpüks!” hüüdis tüdruk täis püha põlgu. *Armastus on taeva tuluke ja on ikka püha, ükskõik, kus ta ruumi leiab. A. Saal.
5. esineb rahvapärastes ütlustes ja ehmatust, imestust, üllatust väljendavates hüüatustes. Sa püha taevas! Püha jumal, mis nüüd teha! Püha issand, püha jeesus! Sa püha arm, nüüd on kõik läbi! Issa pojuke, püha vaimuke! Sa püha ristike küll, mis sest elust sedasi saab! Püha ristivägi, ta on hulluks läinud! Oh sa püha kurat, nüüd hakkad sina ka veel peale! Sa püha müristus küll! Oh seda püha lihtsameelsust!
II.s
1. rahvapärimuslik, kultuslik v. riiklik tähtpäev, mil ei tehta tööd (ja mida kombekohaselt pühitsetakse). Riiklik, kiriklik püha. Kristlikud pühad. Vanad ristiusueelsed pühad. Pühi pidama. Surnute mälestamise püha. Lihavõtted on suured pühad. 1. mai on tööliste püha. Pühade reede, laupäev. Jõulu esimesel, teisel, keskmisel, viimasel pühal. Paar päeva enne, pärast pühi. Pühadeks sõidame koju. Pühade puhul oli lõunasöök tavalisest pidulikum. Pühade ajal käidi kirikus, mindi sugulastele külla. Pühadeks pannakse lipud välja. Nüüd tulevad pikad 'mitu päeva kestvad' pühad. Vihmase ilmaga tööd ei tehtud, mehed pidasid niisama püha 'logelesid'. Mäletan seda päeva nagu mõnda suurt püha. Häid pühi! Pühad tulevad suurelt, lähevad väikselt. Kui on pühad, siis olgu pühad! Kes kõik pühad peab, see kõik näljad näeb.
▷ Liitsõnad: jõulu|püha, kevad|püha, lihavõtte|püha, mai|püha, muna(de)|püha, neli|püha, nääri|püha, oktoobri|püha, paasa|püha, palmipuude|püha, suve|püha, suviste|püha, taevaminemis|püha, talviste|püha, ülestõusmispüha; rahu|püha, rõõmu|püha, võidupüha; jordani|püha, kabeli|püha, kalmistu|püha, lõikus|püha, surnuaia|püha, surnutepüha; kiriku|püha, kroonu|püha, rahvus|püha, riigi|püha, usupüha; kliistri|püha, külma|püha, streigi|püha, tormi|püha, tuisu|püha, vihmapüha; pähklipüha.
2. rahvapärastes ütlustes ja ehmatust, imestust, üllatust väljendavates hüüatustes. Sa pühade vägi küll! Pühade päralt, ega nad ometi siia tule? Kõigi pühade juures, kust sa nii ruttu siia said? Sa pühade vahe, kuidas ma küll ehmatasin! *Aga oh sa pühade reede küll, kuidas mu süda püksisäärest saapasse vajus.. A. Jakobson.
3. van pühapäev. *Püha peale jaani laulatatakse.. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: nädalapüha.
4. van pühak. Vandus kõigi pühade nimel, et räägib tõtt. *.. vahest aitab jumal ja abistavad pühad ning ei lasegi vaenlasi lähedale. K. A. Hindrey.

pühadus-e 5› ‹s

1. püha-olek. Tempel oli kuulus erilise pühaduse poolest. Kirikuisade pühadus. Oma pühaduse poolest kuulus eremiit. Inimelu on segastel aegadel kaotanud pühaduse. Ära labasta armastuse, meie võitluse pühadust! *Õhk [kirikus] oli jahedalt aurune ja lõhnas pühadusest ning hardusest. E. Tegova. || pühalikkus. Teksti tõsidus ja pühadus meenutab pühakirja.
2. pühaks ja puutumatuks peetav isik, ese vms. Pühadust teotama, rüvetama. Teda kummardati justkui elavat pühadust. Nad ei tunnusta ühtegi pühadust – ei armastust, abielu ega isamaad. Paistab, et tema sõnad on sulle pühadus. Hoidis raamatut, pilti nagu pühadust. Olen neid mälestusi kalli pühadusena alal hoidnud. || (paavsti vm. kõrge vaimuliku kohta). Tema pühadus paavst. Tema Pühadus XIV dalai-laama. Teie pühadus (kasut. pöördumisel).

tiaara6› ‹s
aj Pärsia ja Assüüria kuningate peaehe; kirikl paavsti kolmekordne kroon pidulikeks vastuvõttudeks. Puhtast kullast tiaara.

troon-i 21› ‹s

1. monarhi, paavsti kallist materjalist ning kunstipäraselt kaunistatud iste vastuvõttudel jm. ametlikel tseremooniatel, aujärg. Baldahhiiniga troonil istus purpurmantlis kuningas. *Kesk saali troon, kahel pool trooni rida surnud valitsejate marmorkujusid. H. Raudsepp. | piltl. Kujutles jumalat troonil istuvat.
2. (monarhist valitseja võimuloleku kohta). Rootsi troonile sai, tuli, asus Karl XII. Inglismaa troonil oli Richard Lõvisüda. Keisri surma järel astus, sai troonile tema poeg. Revolutsiooniga kukutati, tõugati troonilt tsaar Nikolai II. Kuningas loobus troonist oma poja kasuks. Käis heitlus trooni pärast. Maailmas on varisenud mitmed troonid. Romanovite troon lõi vappuma. || (üldisemalt kellegi v. millegi võimupositsiooni, valitseva seisundi kohta). Revolutsioon tõukas troonilt aadli ja varakad klassid. Malemaailmameistri troonil on olnud mitu vene maletajat. Troonil oli endiselt ebaõiglus. *Esimesena suutiski Bing Crosby trooni kõigutada Sinatra, kes lauljana oli džässile tunduvalt lähemal. V. Ojakäär.
▷ Liitsõnad: keisri|troon, kuninga|troon, paavsti|troon, tsaaritroon.

uniaat-aadi 21› ‹s
uniaadikiriku liige, kirikupeana paavsti tunnustav õigeusklik

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur