[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 34 sobivat artiklit.

pass1-i 21› ‹s
teat. dokument. a. isikutunnistus. Passi välja andma, vahetama. Suursaadiku diplomaatiline pass. Nooruk tõmbas taskust tuliuue passi. Passi kontrollima, küsima, ette näitama. Passi järgi on ta Mihkel, aga kutsutakse Mikk. Valge pass van tõend sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks tunnistamise kohta. Kollane pass van prostituudi pass. b. (tõu)looma tunnistus. Jahikoera pass. Vanasti olid hobustel passid. c. toote tehnilisi omadusi iseloomustav ja juriidiliselt tagav dokument. Liiklusvahendi tehniline pass. Igal tööpingil ja mootoril on oma pass. Külviseemne pass. Hoonete välisviimistluse passid. Mündi pass 'mündi see pool, mis täielikumalt kajastab tema riiklikku kuuluvust'. d. piltl pudel viina vm. alkohoolset jooki kellegi meeleheaks. Peremees võttis isamehelt passi vastu ja palus külalised lauda. Külapoisid tõkestasid pulmarongi tee ja nõudsid passi.
▷ Liitsõnad: autori|pass, garantiipass; hobuse|pass, hundi|pass, reispass; näpu|pass, vale|pass, välispass.

pass2-i 21› ‹s
sportmängudes palli ettesöötmine teisele mängijale. „Passi!” hüüdis Peep, kes oli end katjast vabaks jooksnud. Ta andis väga häid passe.

pass3-i 21› ‹s
hrl. kaardimängus: eemalejäämine teat. mängujärgust; sõna, millega eemalejäämisest teatatakse. Pakkumisele järgnes kaks passi.

pass4-i 21› ‹s
etn jõulumäng, mis seisnes selles, et õlenuudiga püüti mängukaaslast lüüa. Lapsed mängisid, lõid jõuluõlgedel passi.

pensspensi 21› ‹s
kõnek pension. Memmel on väike penss. Ainult pensiga, pensist ei ela ära. Pensile, pensi peale minema. Pensi peal olema. *Vanem mees, arusaadav, aasta pensist puudu. J. Tuulik.

pess-u 21› ‹s
bot peam. puidumädanikke tekitav kahjurseen (Fomitopsis). *Ta oli oma härrale aastate kestel kui pess vanale kasele külge kasvanud. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: juure|pess, kännupess.

pilsspilsi 21› ‹s
mer koht, kuhu koguneb laeva sisemusse sattunud vesi ja kust see välja pumbatakse

pimsspimsi 21› ‹s
geol laavast tekkinud väga kerge poorne purskekivim, pimsskivi. Must, hall, valge pimss. Pimssi kasutatakse ehitusmaterjalina ning lihvimis- ja puhastusvahendina.

pinsspinsi 21› ‹s
kõnek pension. Ma olen juba pinsi peal. Saatke ta pinsi peale! Isa saab iga kuu natuke pinssi ka. Pinsist ei jätku äraelamiseks.

piss-i 21› ‹s

1. (eriti lastega ühenduses:) kusi. Piss tuli püksi, põrandale. Laps tegi pissi püksi. *Ja ära ole ühtilma tähtsust täis nagu põis pissi! A. Jakobson.
2.ainsuse väliskohakäänetes adverbilaadseltpissimine. Laps küsib, tahab pissile. Pane poiss pissile. Mine pissile! Käi pissil ära! Priit tuli pissilt.

plass-i 21› ‹adj
kõnek
1. kahvatu, jumetu, kaame. Ta on näost plass, kohkus näost plassiks. Poiss on meresõidust plass kui lubi. Talvega kõhnaks ja plassiks jäänud linnalaps. *Selga aeti mulle lühikeseks jäänud kleit, mida katsid üksikud hõredad ja plassid kannikesekimbud. V. Luik.
2. piinlik, kehv, vilets. Plass tunne siin teiste ees sõnatuna seista. Tuju on plass. Jäid hiljaks, plass lugu. *Mis sa vahid? Sul on oma plika ees plass, jah? A. Liives.

[kellelegi] plassi tegema
(kedagi) piinlikku olukorda panema, (kellelegi) häbi tegema. Sina jätad minemata, ära tee plassi! Veiderda vähem, teed meile plassi.

pluss-i 21› ‹s

1. matemaatiline märk liitmistehte v. positiivse suuruse tähistamiseks, plussmärk (tähis +); ant. miinus. Üks pluss 'liita' üks võrdub kaks (1 + 1 = 2). Pluss kolm liita miinus kolm võrdub nulliga (+3 + (-3) = O). Kirjutasin plussi asemel miinuse. Õhutemperatuur pluss viis kraadi (+5 °C). Iooni positiivset laengut tähistatakse plussiga. || lisaks veel, ja (ühtlasi) vms. Palk pluss preemia. Pakuti korralikku tasu pluss prii söök. Kakskümmend viis pluss viis aastat vangistust. || (numbrilise hinde järel tähistab mõnevõrra tõstetud hinnet). See vastus on viis pluss. Kolm plussiga hinnatud kontrolltöö. | piltl. Peole tulnud tüdruku väljanägemine oli viis pluss. || kõnek mitmesuguse edu kohta (mida näit. tabelis arvet pidades märgitakse plussmärgiga). Selles laudas on piim praegu plussis. Kaardimängu lõppedes jäin plussi(desse).
2. väärtust suurendav tegur, tugev külg, eelis. Kandidaadi suur pluss oli ta noorus. See on sulle plussiks, et oskad keeli. Diplomand saavutas kaitsmisel ladusa jutuga väikese plussi. Ta kaalub uue töökoha plusse ja miinuseid.

poisspoisi pl. part poisse e. poissisid 29 või poisi 21› ‹s

1. meessoost laps, poeglaps. Poiss ja tüdruk. Poisse sünnib rohkem kui tüdrukuid. Viieaastane vallatu poiss. Väike, suur, tubli, paha, koer poiss. Poiss läheb sügisel kooli. Poiss on ära hellitatud. Poiste püksid, jalgratas. Poiste mängud, harrastused. Kari poisse uuris autot. Reinust poiss on haige. Laulab poiste koondkoor. Poisid saavad, kasvavad meesteks. Tahtis poisist peast, poisina viiuldajaks saada. Poisid on poisid, poisid jäävad (ikka) poisteks (mõistvad, õigustavad ütlused poiste tegevuse vm. kohta). Tulen, sadagu väljas või pisikesi poisse ja pussnuge (lubadust kinnitav ütlus). || poeg. Mu poiss on neljane.
2. noormees; kavaler. Ehal käijad poisid. Simmanil käisid täied, täiskasvanud poisid ja tüdrukud. Peigmees oli pikk kena poiss. Tema, rumal poiss, ei märganud neidu tantsule paluda. Pillimees oli üle küla poiss. Tüdruk kurameerib poistega, hullutab poisse. Tal oli oma poiss peol kaasas. *See oli noor poiss, aastat kakskümmend viis, nagu Tiinagi.. A. H. Tammsaare.
3. mees. a. (kellegi teenistuses olevana:) abiline, noortööline, sulane vms.; ‹hrl. liitsõna järelosana(ka ametinimetustes:) näit. kokapoiss. Peep oli talus, laeva peal, aedniku juures poisiks. Peremees pidas poissi ja tüdrukut. Suveks tuli veel üks poiss võtta. b. (mingi koosluse liikmena, kuskilt pärinevana, kuhugi kuuluvana). Kodukaitse poisid. Sa oled minuga sama põlvkonna poiss. *.. tuleme uuesti kokku 50-ndal koolilõpetamise aastapäeval. Poisid on ju kõik juba seitsmekümnendates. G. Ernesaks. c. (mingit omadust esile tõstes v. oma suhtumist rõhutades). See sell on lihvitud, osav, peenike poiss. Vana on veel päris traksis poiss. Sitke poiss see vastane! Võitja on tehtud poiss. Ants püüab kõigiga oma poiss olla. Mehed polnud kitsid poisid nõu andma. On kraps, täitsa poiss appi tulema. Ta püüab ennast puhta poisina näidata. Pärast pankrotti on ta paljas poiss 'rahatu, vaene'. Vend oli eile paras, pehme poiss 'purjus'. d. (tunnustus-, imestus-, üllatushüüatustes). Oh sa poiss, kui palju seeni! Oh sa poiss, kuidas ta silmad välkusid. Sa poiss, milline naps! Hõissa poiss, las lennata! *Äkki tirises koolikell – kohe tuli tunne, et oh sa poiss, mis tund see järgmine ongi. L. Tungal.
4. piltl (kiitvalt, tunnustavalt looma vm. kohta). Mõni julgem poiss nokib toitu lausa peost. Kõik havid olid ilusad paarikilosed poisid. See kutsikas on terane poiss, oskab juba haukuda. Kivi oli priske poiss (kangutada). *.. kaksteistkümmend vähki korraga kahval – ja kõik kenad poisid. R. Roht.
5.liitsõna järelosanaka lastek. a. looma v. loomapoja kohta, näit. karupoiss b. nähtuste v. asjade kohta, näit. pakasepoiss
Omaette tähendusega liitsõnad: aedniku|poiss, aguli|poiss, ajalehe|poiss, hobuse|poiss, hotelli|poiss, jooksu|poiss, kannu|poiss, karja|poiss, koera|poiss, koka|poiss, kooli|poiss, koori|poiss, koti|poiss, küla|poiss, künni|poiss, laeva|poiss, lifti|poiss, linna|poiss, maa|poiss, möldri|poiss, neegri|poiss, pagari|poiss, palli|poiss, parve|poiss, pasuna|poiss, peiu|poiss, peksu|poiss, pisi|poiss, poe|poiss, posti|poiss, pöial|poiss, sea|poiss, sepa|poiss, spordi|poiss, sulas|poiss, suli|poiss, sõdur|poiss, teo|poiss, toa|poiss, uulitsa|poiss, vana|poiss, varga|poiss, veski|poiss, õpipoiss; karu|poiss, varblasepoiss; pakase|poiss, pikse|poiss, puraviku|poiss, tuule|poiss, unepoiss

porssporsa 22› ‹s
bot madal väikesi urbi moodustavate õitega lõhnav soopõõsas (Myrica). Porsaga tehtud õlu. *Saaremaa maastik on porsast vängelt lehkavad paoheinamaad.. D. Vaarandi.

prass-i 21› ‹s
mer nöör raa pööramiseks, brass (II)

press1-i 21› ‹s

1. ka tehn seade, mis sujuvalt, ilma löökideta surub töödeldavat objekti. Masinatööstuses kasutatavad pressid. Metalli töödeldakse pressidel. Mehaaniline, hüdrauliline, silindriline press. Ta valmistab pressil katusekive. Mahl surutakse õuntest pressiga välja. Trükitud poognad lendavad pressi alt pakki. Press kanga töötlemiseks. Kuivata allkiri pressiga 'kirjapressiga' ära.
▷ Liitsõnad: briketi|press, filter|press, heina|press, kirja|press, liimi(mis)|press, mahla|press, paberi|press, pakke|press, puuvilla|press, sepa|press, stantsimis|press, taime|press, tellise|press, trüki|press, valu|press, veini|press, vineeri|press, õlipress; ekstsentrik|press, kang|press, kruvi|press, käsi|press, lint|press, väntpress.
2. pressimine. Ta kuivatas taimi raamatute pressi all. Kaotasin inimeste kõvas pressis koti. *Lausa heidutas sisse astuda, aga press takkapoolt tõukas esimesi edasi sisse.. H. Lepik (tlk). || ka piltl (hrl. psüühilise, vaimse surve, rõhumise, koormuse kohta). Süngete muremõtete press. Ta ei kannata niisugust pressi välja. Sellise pressi all kaua vastu ei pea. Pani endale kõva pressi peale ja andis eksami ära. *Kas oled jalutuks jäänud? Press peale, muidu jääme rongile hiljaks.. H. Angervaks.
▷ Liitsõnad: kõhupress.

press2-i 21› ‹s
ajakirjandus. Kirjutav press. Pressi esindajad suurematest päevalehtedest, raadiost ja televisioonist. Hästi töötav press tagab teabe kiire levi.

pross-i 21› ‹s

1. kinnitusnõelaga varustatud rinnaehe. Hõbedast, kullast, merevaigust pross. Jaki hõlmu hoiab koos liblikakujuline pross. Ta seab lõuaalust prossi. Prossi nõel on katki.
▷ Liitsõnad: hõbe|pross, kuldpross.
2. ehit vahepulk v. -varb aknaraamil, prossipulk. Akna raampuud ja prossid. Surus klaasi ühes prossidega sisse. Kasvuhoone klaaskate kinnitatakse puidust või metallist prossidele.

pruss-i 21› ‹s
ka ehit neljatahuliseks saetud palk, kantpalk. Prussideks saetud, lõigatud palgid. Servatud, poomkandiga prussid. Prussidest talad.
▷ Liitsõnad: männi|pruss, peen|pruss, poomkant|pruss, püst|pruss, rõhtpruss.

pulsspulsi 21› ‹s

1. ka med keha pinnal tukslemisena tuntav arterite tõukeline (rütmiline) laienemine südame pumbatud vere toimel. Nõrk, hea, sage, aeglane, rahulik, korratu pulss. Pulsi korrapärane rütm. Pulsi täitumus. Pulss lööb kiiresti, jõuliselt. Arst võttis lamaja käe ja kompas, katsus, mõõtis pulssi. Ema loeb poja randmelt pulssi. Palaviku korral pulss kiireneb, sageneb. Magades pulss aeglustub, pulsi sagedus 'pulsisagedus' väheneb. Pulssi polnud, pulss oli lakanud. Meelekohtades taob, tuksub pulss. *Minu pulssi katsumas käies väitsid tohtrid, et see võnkleb vaevaliselt nagu siksakiline kustuv maojälg kõrbeliivas. A. Beekman. || piltl millegi hrl. intensiivne rütm. Ta tunnetab hästi uue elu pulssi. Kiire pulsiga suurlinn. Kohaliku kunstielu pulss oli loid. Rock'n'roll'i raudne pulss.
2. tehn lüpsiaparaadi töörütmi üks perioodiline osa. Lüps sagedusega 48 pulssi minutis.

puss-u 21
kõnek
1.svaikne, kuuldamatu (eriti halvahaisuline) peer. Keegi on pussu teinud! Tõstis kannika ja lasi vaikselt pussu. Mees või asi, käpard ja venimus nagu puss lambavilla sees. || hais, toss. *Ime siis, kui mina korraks ka Logina põllule pisut seda mootori pussu peale lasen... R. Sirge.
2.adjvilets, hädine, väärtusetu. Lõng on puss, läheb järjest katki. *.. mis eest sa seal kursustel käisid, kui sa nii puss mees oled, et isegi katusesindleid lõigata ei saa.. E. Maasik.

puss1-i 21› ‹s
hrl. lühema paksu teravaotsalise teraga ja jämeda liikumatu peaga nuga, mida kantakse enamasti tupes; pussnuga. Pussi tera, pea, tupp. Suur, vahe, läikiv puss. Pikk ja haljas seatappe puss. Hea teraga Soome puss. Puss on terav nagu habemenuga. Kütt tõmbas pussi tupest, pistis pussi tuppe, haaras puusalt pussi. Käsi kobas pussi, leidis vöölt pussi. Ta kannab alati vööl pussi, tal ripub puss vööl. Meestel on pussid peos. Isa oskab häid pusse meisterdada. Pussiga lõikama, lõikuma, vestma, täkkima. Poiss voolib pussiga lepapuust loomi. Vanamees rookis pussiga kalu, raius pussiga hagu. Pussi ihuma, teritama. Pussiga tapma. Seale löödi puss kõrri. Mees pisteti pussiga surnuks. Talle torgati, virutati puss selga, rindu, südamesse. Pätt tuli pussiga kallale, ähvardas pussiga. Mehed välgutavad pusse. Ei piitsaga pussi vastu saa. Pussil olid verejäljed. Küljes pistab kui pussiga 'teravalt, valusalt'. Need sõnad pistsid nagu pussiga mu südamesse. | piltl. *Oo laime neid, mis lõppeda ei taha! / .. / Oo sööstva kadeduse mürgitatud puss! V. Adams.
▷ Liitsõnad: jahi|puss, karutapu|puss, seatapu|puss, teraspuss.

puss2-i 21› ‹s
vingerpuss. Oleks see vast puss, kui sünnipäevalaps külalised ukse taha jätaks! Ta oma naine mängis talle selle pussi. Tüdruk tahab poisile, poisiga pussi teha. *Kes võis seda ette aimata, et saatus mõnele inimesele vahel niisugust pussi mängib. Kas võis Toots aimata, et tema nüüd veel .. talu karja pidi minema. O. Luts.
▷ Liitsõnad: vingerpuss.

puss3-i 21› ‹s
murd kulumise eest kaitsev (metallist) rõngas v. toru ratta rummus, rattapuss, -puks. Kõige paremast terasest pussid. Pussid tahavad määrimist. See määre hoiab pussid pehmed. Vahetas rattal pussid ära.
▷ Liitsõnad: rattapuss.

puss4-i 21› ‹s
närimistubakatükk, tubakapuss. Pistis pussi põske.
▷ Liitsõnad: tubakapuss.

pärsspärsi 21› ‹s
murd
1. (tuuleveski) pidur. *Suure tuulega pannakse veskile pärss peale ja tiibadelt võetakse luugid maha. A. Kaal. | piltl. *.. Karlagi jutuhoole pandi harilikult kohe pärss peale. F. Tuglas.
2. sasimik. *Tuul on kuhjanud nende [= puude] latvadesse murdunud raagudest pärsse. Neid hüütakse tuulepesadeks. J. Smuul.

päss-i 21› ‹s

1. sasimik, mütsak
▷ Liitsõnad: lõnga|päss, riidepäss.
2. murd pöial. Kinda pässid.

päss-u 21 või -i 21› ‹s

1. jäär. Päss tahab niitmist, pügamist. Vana päss andis mehele valusa vopsu istmikku. Kaks noort pässu, sarvemuksud peas. Poiss vedas väiksemaid enda järel nagu päss lambaid. *Rein asus pässudele viisipärast puksimist õpetama.. L. Kahas. *.. valgete hulka äraeksinud üht musta pässi märkab ja imetleb igaüks. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: oinapäss.
2. piltl (hrl. halvustavalt põikpäise v. kangekaelse inimese kohta). Miks sa seda tegid, sa vana päss! *Ptüi! Mis sust, vanast pässist kiruda. I. Rattus.

päss-u 21› ‹s
murd
1. räsa. *Hargivarrel kadus päss ära, uue peaks tegema. V. Ilus.
2. pess, tael. *Aga päss ja räks ning tükk õlgi kaasa, seda küll, peab ehk tuld tegema, lehma soendama. A. H. Tammsaare.

pürsspürsa 22› ‹s
murd rabakask, vaevakask

püss-i 21› ‹s
sile- v. vintraudne üksiklaskudega käsitulirelv. Ühe-, kaheraudne, sile-, vintraudne, eest-, tagantlaetav püss. Väike-, täiskaliibriline püss. Optilise sihikuga püss. Laetud, laadimata püss. Vanaisal on vana ränilukuga püss. Püssi tääk, raud, sihik, päästik, pära. Püssi puhastama, laadima, sisse laskma. Püssist tulistama, laskma. Metsas lastakse püssi. Kostab sedamoodi, et keegi nagu laseks püssiga. Pulmade ajal paugutati, kõmmutati püsse. Vaenlase pihta avati püssidest tuli. Tegi püssist mitu lasku. Paukusid püssid ja täristas kuulipilduja. Ta on mitmest püssist kirbule võetud. Pane, sea püss palge(sse). Püss läks käes kogemata lahti (mittetahtliku tulistamise kohta). Sõdurid marsivad, püssid seljas, rihmapidi õlal. Tunnimehel on laskevalmis püss käes. Ta võttis püssi käele, hoidis püssi käeulatuses. Nii roostes püss, et ei saa lukku liikuma. Taganejad viskasid püssid põõsasse ja andsid alla. See poiss pole küll kunagi püssi peos hoidnud. Naabrimees viidi püsside 'püssimeeste' vahel ära. Varahommikul läks ta püsside ette 'mahalaskmisele'. Karistuseks käsutati soldat püssi alla seisma 'täies lahinguvarustuses valvelseisangus seisma'. Naine on tal äge, lausa päris püss. Asi läheb püssiks, on üsna püss (täbara, ägeda olukorra kohta). Hobune pistis kui püssist (lastud) minema. Sai teatepulga ja läks nagu püssist lastult. Ülemus kärgatab kui püssist, on äkiline nagu mustlase, issanda püss. Piip ja püss pole lapse mäng. ||liitsõna järelosanaesineb ka muude laskerelvade v. -vahendite (ka mängurelvade) nimetustes, näit. hernepüss
▷ Liitsõnad: allvee|püss, automaat|püss, haavli|püss, hark|püss, hülge|püss, jahi|püss, kuuli|püss, kärbik|püss, laadur|püss, lahingu|püss, ränilukk|püss, snaipri|püss, spordi|püss, sõja(väe)|püss, taht|püss, tankihävitus|püss, tankitõrje|püss, trofee|püss, täpsus|püss, vaba|püss, vint|püss, väike|püss, õhk|püss, õhupüss; ammu|püss, herne|püss, kartuli|püss, korgi|püss, kummi|püss, mängu|püss, puu|püss, soola|püss, soss|püss, suss|püss, suts|püss, söe|püss, tongi|püss, vibupüss; rabapüss.

püssi alla kutsuma ~ panema ~ võtma
sõjaväe tegevteenistusse võtma. Nooremate aastakäikude mehed kutsuti, võeti kõik püssi alla. *Üks poeg Punaarmees, teise võtsid sakslased ja panid püssi alla. A. Kaal.

püssi all olema ~ seisma
sõjaväe tegevteenistuses olema. Sõja ajal oli püssi all mitu miljonit meest. *.. sõja lõpp oli Mikule ka väeteenistuse lõpu toonud, milles ta tolleaegse nõude järgi peale veerandsaja aasta püssi all oli seisnud. E. Vilde.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur