[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 46 artiklit

paks-u 21 komp paksem superl kõige paksem e. paksim

1.adj(plaatjate, koorikjate vms. esemete, materjalide v. moodustiste kohta:) suhteliselt suure ristlõikepinnaga; ant. õhuke. Paks plekk, klaas, papp, vineer, saepuruplaat. Paksudest laudadest kast. Paksud seinad, müürid. Ostsin paki paksemat joonistuspaberit. Paks nahk, paksud varbaküüned. Paksude nahkjate lehtedega taim. Hästi paksust riidest mantel. Paksud treeningupüksid, sokid. Magab paksu vatiteki all. Paksud leivakäärud, vorstilõigud. Paks patakas sedeleid, kirju. Sel onkul on paks rahakott 'palju raha'. Paksuks paisunud romaan, uurimus. 1,5 cm paks klade. Raamat on 300 lehekülge paks. Paksu tallaga kingad. Paks kiht täitematerjali, mulda. Paksud kivisöelademed. Paks ja krõbe leivakoorik. Paksu koorega õunad. Paks pekk. Raamatud olid paksu tolmukorraga kaetud. Paks lumi tuli maha, katab maad. Hommikul oli paks kaste maas.
2.adj(inimese v. looma keha v. mõne kehaosa kohta:). a. täidlane, tüse, priske, korpulentne; ant. kõhn; ant. peenike. Paks laps. Mõni inimene seisab söömatagi paks. Ta on paksuks läinud, paks kui tünn. Ta on minust paksem. Paksuks söödetud koer. Paks keha, kõht, tagumik. Paksud sääred, reied, käsivarred, põsed. Paksu näoga mees. Ta on näost, kehast paks. Paksud huuled. Magusa söömine teeb (inimese) paksuks. Surus, mahutas oma paksu kere tugitooli. |substantiivselt›. Kuule, vana paks, liigu kiiremini! b. tursunud, puhetunud, sellisena tunduv. Silmalaud on väsimusest paksud. Keel on janust paks. Suu on seest paks nagu pärast toomingamarjade söömist. Pea on magamatusest, õppimisest paks 'uimane'.
3.adjpaljudest tihedasti asetsevaist üheliigilistest esemetest või osakestest koosnev, tihe.; ant. hõre. a. (puude, rohu vms. kohta). Paks võsa, padrik, tihnik. Õunapuu võra ei tohi lasta paksuks kasvada. Läksime paksu kuuse alla vihmavarju. Paks muru, oras, rohi, ädal. Paks heegelkiri võtab palju lõnga. Paksu koega kardinad. b. (juuste vm. karvade kohta). Paksud juuksed, kulmupuhmad. Paksu musta habemega mees. Paksu karvaga koer. c. hrv (inimeste v. loomade kogumi kohta). Trügisime läbi paksu rahvamurru saalist välja. Paksus rahvamassis kaotasime teineteise silmist. Linnud lendasid paksus parves. d. (udu, suitsu vms. kohta). Soo kohal hõljus paks udu. Köök oli paksu tossu, auru täis. Korstnast tõusis paksu suitsu. Auto keerutas üles paksu tolmupilve. Taevas on täna paksus pilves. Sadas nii paksu lund, et midagi polnud näha. Õhk on hingeaurust, suitsust, lõhnadest paks. Paks leitsak lõi tulijale uksel vastu. Õppisin, tuupisin nii, et pea oli paks (otsas). Tehke ometi aken lahti, õhk on toas nii paks 'sumbunud, umbne', et lõika noaga. Paks 'pilkane' sügisöine pimedus.
4.adj(vedeliku kohta:) suhteliselt halvasti voolav, püdel, (mõnikord:) puderjas; ant. vedel. Küllalt paks määrdeõli. Paks veniv tõrv, siirup, mesi. Paks hapukoor, kaste. Hapupiim oli nii paks, et murra või lusikas. Vesi on vetikatest, kaladest paks. King jäi paksu porri kinni, on paksu poriga koos. Paksu õlivärvi saab oksooliga vedeldada. Kört on täna üsna paks saanud. Tee supp nii paks, et lusikas seisab sees püsti. Pane joogile mahla hulka, ikka paksem kui paljas vesi. Tangudest keedetakse suppi või paksu putru. Kas sulle maitseb rohkem kapsasupp või paksud kapsad 'mulgi kapsad, kapsast puder'? Paks piim murd kohupiim. Veri on paksem kui vesi.
5.adj(trükikirja, joone, kriipsu vms. kohta:) jäme. Kirjad jagunevad tähejoonte jämeduse järgi harilikuks, poolpaksuks ja paksuks kirjaks. Tõmbas sõnale paksu joone alla. Paks raske uurikett üle kõhu. Kannab juukseid paksus patsis.
6.adjkõnek (hääle kohta:) tuhm, kõlatu. Ta rääkis seda lugu piinlikkusest paksu häälega.
7.adjpiltl (millegi intensiivse kohta). Paks 'jäme, jultunud' vale. Rahva hulgas valitses veel paks 'kindel, kõigutamatu' ebausk. Paks 'äge, intensiivne' pahameel. Sellest ei tule muud kui paksu pahandust. Talle on paksu 'suurt' ülekohut tehtud. Ma ei mõista ta paksu 'suurt, liialdatud' optimismi. *Viha ta näikse endiselt pidavat.., ent pole Varamäe omadel vajagi tea mis paksu sõprust.. B. Alver. || (jutu kohta:) ropp, rõve. Vastas paksu sõimuga. Purjus meeste jutt kippus paksuks minema. *Kõrtsis kuuleb alati palju paksemat lora kui raamatust! H. Raudsepp.
8.skõnek puderjas mass, tahke jääk vms. Tõmmanud kohv valatakse paksu pealt ära. Marjamahl pigistati läbi marli, paks jäi marli sisse. Hapupiimal on paks peal ja vesi all. Ära mulle ainult leent tõsta, pane ikka paksu ka. Siga otsib molli põhjast paksu.
▷ Liitsõnad: kohvi|paks, supipaks.

läbi paksu(st) ja vedela(st)
läbi hea ja halva, kõigest läbi, mis ette tuleb. *Nii läbi vedela ja paksu / mind elu viis.. A. Sang (tlk).

[kellelgi] on paks nahk, [keegi] on paksu nahaga vt nahk

paksu verd tekitama vt veri

põhjast paksu tõmbama
larinal norskama. *Vanamees tõmbas peagi põhjast paksu, uni oli tal kärmas ja korralik. L. Vaher.

peaksadv
kõnek pea siis, pea's. *Õige! Lähme! Peaks me tagasi ole. Chr. Rutoff.

peks1-u 21› ‹s

1. peksmine (eriti ihunuhtlusena). Julm ja metsik peks. Ähvardas poissi peksuga. Eks vaata, kuidas peksust pääsed. Peksuga harjunud teoori. Ei kannatanud peksu välja, jäi põdema. *Ei tema, Juuli, nii looma lööks, ega hobune vea peksust paremini.. A. Hint.
▷ Liitsõnad: kambapeks; keelepeks.
2. põlluviljadest terade, seemnete eemaldamine (hrl. masindamisega). Vili valmis varakult, peksuga tuleks juba alustada. Vanasti käis peks vartadega.
▷ Liitsõnad: odra|peks, rehe|peks, rukki|peks, tõu|peks, viljapeks; koodi|peks, masinpeks.
3. pekslemine. *.. südames äge peks – tänane viiulimäng on otsekui valus valgus meist läbi söönud. L. Promet.

peks2-u 21› ‹s
murd väike koorem. Paar peksu ristikheina. *Eile käinud Liina linnas, pannud peksu puid ka peale... M. Raud.

piiksinterj
annab edasi piiksumist, piiksatust. „Piiks! Piiks!” tegi hiir. Kõrvaklappidest kostis ikka „piiks, piiks”.

piiks-u 21› ‹s

1. piiksumise üksikjuht, piiksatus. Kassi käes olev hiir tegi viimase piiksu. Raadiost kostavad vaid ajakontrolli piiksud.
2.hrl. eitusegakõnek minimaalne häälitsus, hääl v. heli; vähimgi sõna. Ei saanud ärevuses piiksugi suust. Kõik kannatas välja, mitte piiksu ei teinud. Vaata ette – teistele mitte üks piiks, mitte piiksugi! Küsisin, aga temalt vastuseks mitte piiksugi. Masin ei teinud piiksugi. *.. preili Vaher on kõrvaltoas ja võib härra Sisalikule ära kaevata, kui kuuleb neilt mõnd piiksu. L. Tigane.

pinks-i 21› ‹s
kõnek pingpong, lauatennis. Poisid taovad pinksi.

piuksinterj
annab edasi piuksuvat häälitsust v. heli. *Ja pardipojad hüüdsid merelt rebasele: „Piuks! Piuks! Piuks!” R. Roht.

piuks-u 21› ‹s
piuksuv häälitsus v. heli. Varane lind tegi mõne piuksu. Oli see hiir, kelle piuksu ma kuulsin? Lapse iga piuks on läbi seina kuulda. Ta tegi pilliga paar piuksu ja jättis siis asja katki. ||eitusegakõnek märgib täielikku vaitolemist, vaikust: mitte sõnagi, mitte ühtegi häält v. heli. Piuksugi ei tulnud mu suust. Lapsed ei teinud teki all piuksugi. Sellest isale mitte üks piuks! Mitte üks piuks, mitte piuksugi ei tohi ta sellest seiklusest kuulda. Ja nüüd olge vait, mitte üks piuks enam! Telefonist ei kostnud enam piuksugi. *Harmoonium nohises ja kahises, aga häält ei tulnud. Taavet tõmbas kõik registrid lahti – ei tulnud piuksugi. M. Metsanurk.

plaksinterj adv
annab edasi plaksuvat heli. Tüdruk annab plaks! poisile mööda kõrvu. Piits vihises plaks ja plaks. Kala saba käis mõrrasopis plaks ja plaks vastu vett. Visatud kivi läks plaks vastu posti. Viu! plaks! lendavad kuulid. *Puri teeb rõõmsalt plaks-plaks ja tõmbub pingule. M. Raju. *Kukkusin siis kõrvetama, pliks ja plaks. Lasksin ja laadisin. T. Braks.

plaks-u 21› ‹s

1. heledalt kõlav löök, selle terav plaksuv heli, laks. Lööb endale plaksu laubale, põlve pihta. Andis poisile heleda plaksu vastu kõrvu. Laps sai tagumikule plaksu. Pani kõva plaksuga raamatu kinni. Aplausi pole, kostab ainult mõni plaks. Lõi sõrmedega plaksu. Piitsa vinguv plaks. Kukk tegi enne kiremist tiibadega mitu plaksu. *Taavi kuulis, kuidas ta lükkas heleda plaksuga padruni rauda. A. Viirlaid.
▷ Liitsõnad: kabja|plaks, käte|plaks, piitsaplaks.
2. muust tegevusest (näit. püssilasust, millegi lõhkemisest) tekkinud samalaadne heli. Kostsid laskude plaksud. Hele plaks vintpüssist. Õhupall läks plaksuga katki. Klaas oli külm: kohvi valamisel käis plaks ja klirin. Jäätunud puutüvi pragunes plaksuga. Pesu lipendas ja lõi tuules plaksu. Plaksuga 'paberi äravõtmisel plaksuvad' kommid. Tüdruk andis poisile plaksuga musi.
3. kõnek (mingi ootamatuse kohta). Jäid pankrotti, vaat kus plaks! *.. ta esitas paar-kolm päeva hiljem muu jutu sees niisuguseid kontrollküsimusi, et poiss lendas sisse nagu plaks ja plaks. V. Lattik.

pliks

1.interj adv(hrl. koos sõnaga plaks) annab edasi kerget (kõlavat) lööki. Pliks! põrkab kuulike vastu klaasi. Pliks, plõks klõbistati arvelauanuppudega. Jagas mehele pliks ja plaks kõrvakiile. Seelik käib pliks! plaks! vastu jalgu.
2.advkähku, kiiresti. Pliks ja plaks! ja ongi tuba koristatud. *Vilksavad [laevad] aina lahest sisse ja välja. Pliks sisse, vups välja. M. Unt.

ploksinterj adv
annab edasi, ploksu, ploksatust. *Ploks, lõhkeb punane muna [= õhupall].. L. Kibuvits.

ploks-u 21› ‹s
nõrk (õõnsa kõlaga) plaks. Käis ploks, nagu oleks kork pudelilt läinud.

plõksinterj adv
annab edasi plõksatust, klõps. Paneb televiisori plõks kinni. Plõks! ja võte ongi tehtud.

plõks-u 21› ‹s
lühike kõlav heli, plõksatus, klõps. Uks, lukk läheb plõksuga kinni. Telefonitorust kostsid ainult plõksud. || kõnek (foto, pildistamise kohta). Siin ümbrikus on plõksud suvisest reisist. Laps ei märganudki, millal fotograaf plõksu ära tegi. || kõnek lask, pauk. Nagu kütt plõksu pani, nii jänes kukkus. *„Käsk mitte lasta on antud?” .. „On. Mitte üks plõks.” R. Sirge.

poks-i 21› ‹s
sport spordiala, kus kaks sama kaalukategooria sportlast kinnastatud rusikatega sooritavad lööke teineteise pihta. Poksiga tegelema. Poksi harrastama. Lubatud ja keelatud löögid poksis.
▷ Liitsõnad: amatöör|poks, harrastus|poks, kikk|poks, profi|poks, varjupoks.

poks-u 21› ‹s
puks [-u]. *.. kaks valget sikutalle löövad eemal lusti pärast poksu.. Juh. Liiv.

ponks-i 21
kõnek
1.skompvek, komm. Ostame ponksi ka! Isa jagas lastele krabisevaid, magusaid ponkse. Krõbistati ponksi süüa. || (kiitvates võrdlustes). Kavalerid olid poisid kui ponksid. See on maja nagu ponks. *Aga tänane mees on nagu ponks. Sihukesi pole varnast võtta. E. Rängel.
2.adjilus, ihaldusväärne. Maailm on ponkse tüdrukuid täis, üks ponksim kui teine. *Tühja muretsed.. Naised nüüd niisugust ponksi meest jätavad. S. Truu.

praksinterj adv
annab edasi praksumist, praksatust. Murrab priks! praks! hagu. *Astus sammu, astus kaks, / sillakene katki praks! A. Grenzstein.

praks-u 21› ‹s
(murdumise) lühike terav heli. Jala alt kostab kuiva oksarao kerge praks. Hiilija ei teinud ühtki praksu. Hammas läks praksuga katki. Haod põlevad heledate praksudega.

praks1-i 21› ‹s
murd rägastik, rägu. *.. hakkas läbi järveäärse praksi oma [jahi]saagi poole astuma. F. Tuglas.

praks2-i 21› ‹s
kõnek praktikum, praktika. *„Homme, kurat võtaks, oled praktikal tagasi!” .. „Tagasi ma sinna praksi ei lähe.” E. Tegova.

priksinterj adv
annab edasi praksatust, prõksatust (kasut. hrl. koos sõnadega praks v. prõks). Priks ja praks purunesid tassid. *Iga silmapilk võis mõni oks priks ja prõks katki minna. A. Kaal.

pruks-i 21› ‹s
murd härjavärss. *.. Reinu väike tuliteravate sarvedega punane pruks löönud nende hallil takka sahvates mao maha. J. Mändmets.

prõksinterj adv
annab edasi prõksumist, prõksatust. Murrab priks ja prõks kuiva hagu. *Prõks! ja tassikoorukesest oli onu peopesale jäänud vaid natuke kilde. E. Männik.

prõks-u 21› ‹s
hrl. millegi murdumise lühike kerge heli, kerge praks. Raokeste murdumise tasased kuivad prõksud. Käis väike prõks ja lambiklaas oligi katki. Surus sule prõksuga pooleks. Ükski prõks ei häirinud vaikust. *Kuival päeval pakatab [aaskannikese] kupar prõksuga, paisates valminud seemned laiali. L. Viljasoo.

puks-u 21› ‹s

1. kerge pea- v. sarvelöök. Puksu lööma. Lendasin sokult saadud puksust istuli.
2. puksatus. Kattis käega suu ja tegi paar imelikku puksu.

puks1-i 21› ‹s
tehn õhukese seinaga hrl. lühike silindriline v. kooniline detail (näit. laagrites nende kulumise vältimiseks); rattapuks, puss [3]. Auto käändtelje puksid. Ratta rumm on varustatud vahetatava puksiga. Korralikult määrimata puksid lähevad kuumaks.
▷ Liitsõnad: distants|puks, juht|puks, klapi|puks, tihendus|puks, vahepuks; laagri|puks, ratta|puks, teljepuks; kummi|puks, plastmass|puks, pronks|puks, puitpuks.

puks2-i 21› ‹s
kõnekliitsõna järelosananoor loom
▷ Liitsõnad: hobuse|puks, härja|puks, oina|puks, pullipuks.

puks3-i 21› ‹s
kõnek spikker. *.. Vaaderpass lubas tüdrukule füüsika kontrolltööks puksi sokutada. O. Remsu.

puuks-u 21› ‹s
peer. Poisike laskis puuksu. Kes on siin puuksu teinud?

põksinterj adv
ka korduvanaannab edasi kerget lööki v. põrkumist, põksatust. Põks, põrkas pallike vastu toolijalga. Süda tegi ärevalt põks, põks, põks.

põks-u 21› ‹s

1. kerge löök; seda saatev heli. Poiss andis litrile hokikepiga paraja põksu. Kostsid nõrgad põksud.
2.ainsuse väliskohakäändeis adverbilaadseltmurd jääalune kalapüük kalade uimaseks põrutamisega. *Talviti noore jää ajal võtsid kasuveljed mind põksule ühes. H. Sergo.

põnksinterj adv
annab edasi pillikeele näppimisel tekkivat, harvemini tonksimise heli. Põnksutas põnks, põnks pillikeeli. *Käes oli tal tugev kepp ja selle raudse otsaga lõi ta käies põnks! ja põnks! vastu keltsa. M. Metsanurk.

põnks-u 21› ‹s

1. metalse kõlaga lühike järsk heli (näit. pillikeele näppimisel). Näpitavate pillikeelte põnksud.
2. kõnek (mõne keelpilli kohta). *See kõik tuletab meelde vanu aegu, kui ta käis selle põnksuga [= kitarriga] kõik klunkrid läbi, tantsis, laulis ja trallis nagu pöörane. E. Männik.

püks-i pl. part pükse e. püksisid 29 või -i 21› ‹s

1.hrl. pl.alakeha kattev pikkade, poolpikkade v. lühikeste säärtega pealisrõivas; vastav alusrõivas (ka ilma säärteta). Meeste, naiste püksid. Pealmised, alumised püksid. Pikad, lühikesed, poolpikad püksid. Linasest, villasest riidest püksid. Kalevist, pesusametist, siidist püksid. Maavillased, takused püksid. Mansettidega, mansettideta püksid. Kitsad, laiad, alt laienevad püksid. Triibulised püksid. Roosad, pitsidega püksid. Püksid on katki, nõelutud, lapitud, paigatud, viledaks kulunud. Pükse viikima, pressima. Korralikult, halvasti viigitud püksid. Pressis viigid pükstesse. Pükstel pole enam viike sees. Laskis endale kaks paari pükse õmmelda. Pükse jalga passima. Mehel on kaitsevärvi püksid (jalas). Heledates pükstes, heledate pükstega naine. Pani, ajas, tõmbas püksid jalga. Võtab, tõmbab püksid jalast. Pane särk püksi. Kannab särki pükste peal 'nii et särgi alumine äär on pükstel'. Ajas püksid maha ja puges voodisse. Lase püksid alla, nüüd tuleb keretäis! Vaat kui võtan sul püksid maha ja annan kere peale! Tõusis ja kehitas, kergitas pükse. Poisid toppisid üksteisele lund püksi ja krae vahele. Lapsuke pissis, tegi püksi. Tegi, lasi hirmust, suure naeruga püksid märjaks, täis 'pissis püksi'. Istub poti peal, püksid rebadel. Külanaised ei kandnud vanasti seeliku all pükse. Magamine pole kellelegi uusi pükse andnud. Tal oleks nagu sipelgad, kirbud püksis 'ta on rahutu, ei püsi paigal'. Mul tuleb veel kaks aastat koolis pükse nühkida 'käia'. Püksid lõdisesid jalas (suures hirmus olemise kohta). Külm tuul käib pükstest läbi (hirmutunde kohta). Kellelegi kirjusid pükse tegema 'kere peale andma'. Tubli, et talle pükste peale 'peksa' andsid! Jookseb, kui oleks tuli püksis 'on väga kiire, suur rutt kuhugi minna'. Ega selle pärast maksa nüüd kohe pükstest välja hüpata! (suure rõõmustamise kohta). Pinguta või pükstest välja (suure pingutuse, ponnistuse, kogu jõu mängu panemise kohta). Kellelegi mööda pükse andma, tegema 'kedagi petma, tüssama, kellelegi majanduslikku kahju tekitama'. Kellelegi pükse jalga aitama, ajama 'kedagi majandusliku abiga elujärje peale aitama'. || zool pikenenud sääresulestik v. jalgade karvkate. *Kulliliste sääresulestik on tublisti pikenenud, moodustades nn. püksid.. E. Kumari. *Madalal maa kohal lendas kollaste pükstega kumalane, raskes lastis.. J. Rannap.
▷ Liitsõnad: alus|püksid, pealispüksid; boston|püksid, flanell|püksid, kalifee|püksid, khaki|püksid, lavsaan|püksid, nahk|püksid, present|püksid, puldan|püksid, samet|püksid, siid|püksid, sits|püksid, vattpüksid; dressi|püksid, golfi|püksid, karu|püksid, kesa|püksid, kints|püksid, klošš|püksid, kolmveerand|püksid, kott|püksid, kuke|püksid, madruse|püksid, mini|püksid, mängu|püksid, pidžaama|püksid, pihik|püksid, puhv|püksid, põlv|püksid, päevitus|püksid, pühapäeva|püksid, ratsa|püksid, siputus|püksid, spordi|püksid, sukk|püksid, supel|püksid, suusa|püksid, suve|püksid, särk|püksid, teksa(s)|püksid, toru|püksid, traksi|püksid, treeningu|püksid, triik|püksid, töö|püksid, ujumis|püksid, võimlemis|püksid, viigi|püksid, vormi|püksid, ülikonnapüksid.
2.liitsõna järelosanaesineb mitmesugustes isikut tähistavates halvustavates (v. vulgaarsetes) liitsõnades
▷ Liitsõnad: arg|püks, jänes|püks, kehken|püks, keks|püks, kõlka|püks, pasapüks.
3.liitsõna järelosanaesineb rahvapärastes taimenimetustes
▷ Liitsõnad: kikka|püks, kukepüks.
vrd püksata

jänes püksis vt jänes

mööda ~ vastu pükse saama
tüssata, petta saama; mingi ettevõtmisega majanduslikku kahju kannatama. Viissada, viiesajaga sain mööda pükse! Väimehega oled küll mööda pükse saanud. *.. ringlevad kuulujutud, et keskpank sai tõsiselt vastu pükse seoses dollari kukkumisega. S. Vedler.

püksid (on) naise jalas, pükse naise jalga andma
perekonnas on võim ja juhtimine naise käes; perekonnas võimu naise kätte andma, naise ülemvõimu ja juhtimist tunnistama. Selles majas on püksid naise jalas. Õige mees pükse naise jalga ei anna.

püksid sõeluvad ~ jahvatavad ~ teevad püüli, püksid sõeluvad tusti
kellelgi on hirm nahas, keegi kardab väga v. on hirmu täis. Kottpimedas metsas hakkasid poistel püksid püüli sõeluma. Vaenlast pole veel kusagil, aga meestel sõeluvad juba püksid püüli. Ei Julius julge vastu hakata, tal püksid sõeluvad püüli! Kas nüüd jahvatavad püksid hirmu pärast püüli? *Kas on hirm nahas, ah? Kas püksid teevad püüli, ah? O. Luts. *Ammuks see oli, kui püksid teisel Maslaki püssitoru ees tusti sõelusid! O. Jõgi (tlk).

triibulisi pükse saama
peksa saama, vitsu saama, keretäit saama. Kui veel loomad vilja lased, saad triibulised püksid.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur