[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 sobivat artiklit.

pidev-a 2› ‹adj

1. ühtlase (ajalise) protsessina toimuv v. kulgev; lakkamatu, katkematu. Õhumassid on pidevas liikumises. Kasvamine on pidev protsess. Olime mitmetunnisest pidevast käimisest väsinud. Edu on saavutatud pideva ja sihikindla tööga. Pidev võitlus, pingutus. Tagajärgede pidev paranemine. Elasime pidevas hirmus ja ootuses. Pidev sadu. Pidev mürin. Pidev valu nimmepiirkonnas. Pidev magamata olek mõjub tervisele. Poiste vahel oli pidevat nääklemist. Pidev tööstaaž. || alatine, püsiv; regulaarne. Pidev huvi, tähelepanu, rahulolematus. Laps oli pideva imetluse objektiks. Nad olid pideva arstliku kontrolli all. Sõbrad olid pidevas kirjavahetuses. Pidev side, kontakt kodumaaga. Ajaleht esitab päevasündmuste kohta pidevat informatsiooni. Pidev hoolitsemine talvel lindude ja loomade eest. Pidevad pealekaebused avaldasid lõpuks mõju.
▷ Liitsõnad: järjepidev.
2. (ruumiliselt) katkematu, sidus, vahedeta. Pidev joon, trajektoor. Pidev spekter 'kõiki vikerkaarevärve sisaldav spekter'. Pidev autode vool. Jõe ääres on pidev rida vanu külasid. Inimesed seisid pideva ketina teeäärtes. Pankrannik ei ole pidev, vaid katkeb siin-seal. Pidev 'ühtlane' numeratsioon läbi kogu teose.
3. füüs mat sujuva, järkjärgulise muutumisega; ant. diskreetne. Diskreetsed ja pidevad suurused. Ruum ja aeg on pidevad. Pidev keskkond. Pidev funktsioon.

pinev-a 2› ‹adj

1. vastuolusid ja lahkhelisid sisaldav, pingeline, täis pinget, ärev, närviline vms. Pinev rahvusvaheline olukord. Olukord riigis oli pinev, muutus järjest pinevamaks. Läbirääkimiste õhkkond muutus pinevaks. Sõjaeelne pinev meeleolu. Naabrite vahekord on sellest vahejuhtumist saadik pinev. Mu vahekord ämmaga oli pinev. Tuppa tekkis pinev vaikus. *„Mis sa lorad!” karjus ta pineva häälega, mis helises justkui pingul tross. H. Luik (tlk).
2. ootel olev, keskendunud, pingul. Kõik jälgisid toimuvat pineva tähelepanuga. Tunnetasin saali pinevat huvi. Ta vaatas mulle pineva pilguga näkku. *.. kõrvus kostis mitmehäälne vaikuse murduv sumin, mida inimene alati kuuleb, kui ta närvid on pinevas ootuses.. R. Roht.
3. pingutav, pingutust nõudev, pingeline. Pinevas sportlikus võistluses tuli meeskond Euroopa meistriks. Pinev ja närvesööv heitlus medalite pärast. Mängu, partii lõpp oli erakordselt pinev. *Töö ei olnud Joosepil pinev: koormad ei voorinud nii sagedasti.. M. Metsanurk.
4. hrv pingul, pinguldatud, prink. *Mu rind kujunes ja missugune rind! valge, pinev, voolitud nagu Medici Veenuse oma.. A. Saareste (tlk).

pudev-a 2› ‹adj
pude. Pudev liivakivi, muld. Pudevaks muutunud müürid. *Jupiti sinna-tänna katkeb ta pudev mõttelõng. M. Raud.

puhev-a 2› ‹adj
kohev. Puhev karusnahk. Puhevad pilved. Padi klopiti puhevaks.

põlev-a 2

1. (< partits põlema (hrl. 1., 2., 5., 6., 7. täh.)) Põlev lõke, sigaret, lamp. Põlevad maavarad. Kõrvakiilust põlev põsk. Päikeseloojangus põlev taevas. Kassi põlevad silmad.
2.adjsüdamest tulev, tuline, palav. Põlev armastus. Põlev vaimustus, ootus. Lugesin seda raamatut põleva uudishimuga. Ta on täis põlevat viha. *Ikka põlevamaks läks soov istuda laevale ning kihutada meredel ringi kui romantiline röövel.. A. Gailit. *Nõnda, just nõnda kirjutab .. tema mõrsja, kelle kirja ta otse põleval igatsusel ootab. E. Vilde.
3.adjpakiline; aktuaalne, põletav. Koosolekul arutati põlevaid päevaküsimusi. Uus valitsus asus viibimata põlevate ülesannete kallale. Viisin jutu kohe kõige põlevamatele probleemidele. *Uuesti muutus põlevaks küsimus, kuidas kokku saada. A. H. Tammsaare.
4.shrv kõnek põlevkivi. *Kuue tunniga peab mehe kohta andma 10 tonni põlevat, niisugune kirjutamata seadus on Aleks Holmi brigaadis. O. Kool.

põnev-a 2› ‹adj

1. erutav ja kaasakiskuv, paeluv; (omapäraselt) huvitav. Hiigla põnev raamat, film, näitus, süžee. Põnevad sündmused, seiklused. Hästi põnev tegevus. Jutt on nii põnev, et raamatut ei saa käest panna. Unistas juba lapsena põnevatest reisidest. Praegu on põnevad ajad. Täna tuleb põnev päev. Põnevast põnevam mäng. Neid lugusid on ka lastel põnev lugeda. Treeningud olid alati huvitavad ja põnevad. Mida uut ja põnevat teatris vaadata on? Asi läheb põnevaks. Kõige põnevam seisab meil veel ees. Poistel on midagi põnevat käsil. Esialgu tundus uues kohas kõik põnev(ana). Mulle tehti põnev ettepanek. Tal on üpris põnev minevik. Ta on üks põnev mees. Põneva välimusega tüdruk.
2. pinev, ping(eli)ne, pingestatud. Publik jälgib võistlust põneva huviga, uudishimuga. Saalis valitses mõni silmapilk põnev vaikus. *Mihkel, kes oma vaesuse ja oma usu tõttu elas mõisaga põneval jalal, kartis saksu vihastada.. E. Vilde.

pädev-a 2› ‹adj

1. asjatundlik, kompetentne. Pädev õppejõud, keeleuurija. Ta on oma ala pädevaim spetsialist. Hinnangutes pädev komisjon. Ma pole pädev seda asja otsustama. Professionaalselt pädev analüüs, arvamus, järeldus. Probleemi pädevaks lahendamiseks tuleb kaasata ka eriteadlasi.
2. võimkondlik, võimupiire, seadusega antud õigusi omav. Ükski teine organ peale kohtu ei ole pädev kodanikku teovõimetuks tunnistama.
▷ Liitsõnad: õiguspädev.

päev-a 22› ‹s

1. päikesetõusu ja -loojaku vaheline (valge) ajavahemik, ülaloleku aeg (varahommikust hilisõhtuni). Ilus, päikesepaisteline, selge, vihmane päev. Pilvitu, pilves, hästi leitsakuline päev. Talvine, suvine päev. Päev koidab, valgeneb, kustub. Päev on keskhommikus, pooles lõunas. Sadas pool päeva. Päeva süda 'keskpäev'. Päev jõudis, kaldus, kiskus õhtusse, õhtule. Päev hakkas hämarduma. Ootasin sind päev otsa, läbi. Olin päevad otsa rannas. Pööripäeval on öö ja päev ühepikkused. Talvel on päevad lühikesed, kevade poole pikemad. Päevad hakkasid juba pikemaks minema. Tahaks ikka valge päevaga 'päevavalges' koju jõuda. Haige ei leidnud rahu ööl ega päeval. Ära kiida päeva enne õhtut. *Ei ole mingit mõtet ööd ja päevad rühmata! Ega me tööloomad ole. M. Metsanurk. || hommiku ja õhtu vaheline aeg, keskpäev. Hommik oli jahe, päeva poole, päeva peale läks ilm soojemaks. Ma olen päeval tööl, tule õhtul! Päise päeva ajal, päisel päeval 'lausa keskpäeva ajal, keset päeva'. Head päeva! (lahkumisväljendus). || tegevuses olemise aeg, tööpäev. Perenaise päev algas ammu enne päikesetõusu. Heinaajal tuleb teha pikki päevi. Mõisale, parunile, talule karjamaa, heinamaa eest päevi tegema. *Emale lubanud saks Hüübakaevu sauna anda – üsna väheste päevade eest.. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: kevad|päev, suve|päev, sügis|päev, talvepäev; külma|päev, pakase|päev, põua|päev, saju|päev, sooja|päev, tormi|päev, tuisu|päev, vihmapäev; polaarpäev; kesk|päev, südapäev; heina|päev, hobu|päev, hobuse|päev, inim|päev, inimtöö|päev, jala|päev, mõisa|päev, normi|päev, põrsa|päev, rendi|päev, teo|päev, tööpäev; masinapäev.
2. kalendripäev, ööpäev (umbmääraselt v. konkreetselt). Aastas on 365 päeva. Laps on neli päeva vana. Seda kuud on jäänud veel kaks päeva. Ekskursioon kestab viis päeva. Juba mitu päeva järjest on sadanud. Mõni päev varem või hiljem, mis vahet sel on. Haige jäi iga päevaga nõrgemaks. Päevast päeva, päev päeva kõrval kordub üks ja seesama. Viisa saamine on vaid päevade, mõne päeva küsimus. Luges 'loendas' pulmadeni jäänud päevi. Tuleks ta kas või päevaks paarikski. Päev möödub, veereb päeva järel. Iga (jumala) päev. Rohtu tuleb võtta kolm korda päevas. Kevad astub iga päevaga üha enam oma õigustesse. Elati päevast päeva 'tasapisi, tulevikule mõtlemata'. Ühel heal, ilusal päeval 'ükskord, kunagi'. Ainult tänane ja homne päev jääb meil veel maal olla. Ma ei saanud lubatud päeval tulla. Reedene, laupäevane päev. Mis päev täna on? – Neljapäev. Septembrikuu, lehekuu, heinakuu päevad. Seitsmenda päeva adventistid 'laupäeva puhkepäevana pühitsev adventistide rühmitus'. Jumalal päevi, peremehel leiba. Kõik päevad ei ole vennad. *Täna on päev pärast jaani.. V. Saretok. || (mingi vahemaa mõõduna, näitab selle läbimiseks kuluvate päevade arvu). Kahe, kolme päeva teekond. *Tormis jäid nad „Kodumaast” veel peaaegu päeva tee maha.. K. Raja. || teat. eripäraga aeg; aeg, mil midagi toimub v. tehakse. Lõbus, õnnelik, kurb, väsitav, sündmusrohke päev. Kooli lõpetamise päev on tähtis päev. Eile oli mul hea päev. Saatuslikul, otsustaval päeval. 1. aprill on naljategemise päev. Haiglas täna külastajate päeva ei ole. Sain (töölt) vaba päeva. Meil on täna kolimise päev. Homme on võistlustel finaalide päev. Lahtiste uste päev 'päev, mil teat. asutus on kõigile tutvumiseks avatud'. Tal on (pahad) päevad kõnek menstruatsiooniaeg. || kellelegi v. millelegi pühendatud tähtpäev. Pühakute päevad. Ülemaailmne autovaba päev. Rahvusliku leina päev. ||hrl. pl.(mitmepäevane) nõupidamine, kokkutulek; (mitmepäevaste) ürituste sari. Maakondlikud õpetajate päevad. Loodusuurijate päev(ad) korraldatakse Saaremaal. Vanalinna päevad. Tallinna päevad Kotkas. *Vapsid laiutasid. Nad organiseerisid oma „päevi” ja kongresse. A. Kaal. ||hrl. pl.teat. ajajärk, aeg (eriti ühiskonna arengus, inimese elus); elupäevad. Iseseisvuse, okupatsiooni päevad. Talvesõja päevil. Kalevipoja päevist räägitakse kui kaugest õnneajast. Ta oli meile rasketel päevadel toeks. Tunnen teda ülikooli päevilt. Meie päevil 'praegusel ajal'. Müürid on püsinud tänase päevani 'tänini'. Elab mõtetega eilses päevas 'minevikus, möödunus'. Mure homse päeva, tulevate päevade 'tuleviku' pärast. Lapsepõlve, vanaduse päevad. Mine või vanul päevil 'vanaduses' veel kerjama. Haige elas oma viimaseid päevi. Mine tea, kus tema oma päevad veel lõpetab. Lõpetas oma päevad ise 'tegi enesetapu'. *Sinu päevades [= vanuses] võetakse mõnikord veel teine nainegi. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: argi|päev, esmas|päev, hingamis|päev, iga|päev, jõude|päev, kolma|päev, lau|päev, luusi|päev, nelja|päev, nädala|päev, puhke|päev, püha|päev, teisi|päev, täna|päev, äripäev; kalendri|päev, kuu|päev, pööri|päev, ööpäev; aprilli|päev, augusti|päev, detsembri|päev, jaanuari|päev, juuli|päev, juuni|päev, mai|päev, märtsi|päev, novembri|päev, oktoobri|päev, septembri|päev, veebruaripäev; ekskursiooni|päev, haigla|päev, haigus|päev, jooma|päev, karja|päev, kohtu|päev, kooli|päev, koristus|päev, külvi|päev, künni|päev, laada|päev, laagri|päev, lahkumis|päev, lõikus|päev, matka|päev, metsa|päev, niidu|päev, oksjoni|päev, palga|päev, pealetungi|päev, pensioni|päev, pesu|päev, praktika|päev, puhkuse|päev, püügi|päev, reisi|päev, remondi|päev, saabumis|päev, saama|päev, sanitaar|päev, sauna|päev, stipendiumi|päev, stipi|päev, streigi|päev, sõidu|päev, sööma|päev, treeningu|päev, turu|päev, töö|päev, võistlus|päev, võitlus|päev, võtte|päev, õppe|päev, ärasõidupäev; aasta|päev, au|päev, hälli|päev, juubeli|päev, leeri|päev, lipu|päev, matuse|päev, mälestus|päev, nime|päev, peo|päev, pidu|päev, pulma|päev, ristimis|päev, surma|päev, sünni|päev, täht|päev, õnnistamispäev; hingede|päev, jaagupi|päev, jaani|päev, jüri|päev, kadri|päev, karjalaske|päev, karuse|päev, kolletamis|päev, kolmekuninga|päev, korjuse|päev, küünla|päev, lauritsa|päev, luutsina|päev, luuvalu|päev, maarja|päev, madise|päev, mardi|päev, mareta|päev, markuse|päev, mihkli|päev, nigula|päev, nuudi|päev, nääri|päev, peetri|päev, pärtli|päev, risti|päev, seitsmemagaja|päev, seitsmevenna|päev, simuna|päev, süütalaste|päev, tooma|päev, tuhka|päev, tõnise|päev, vastla|päev, volbripäev; emade|päev, lastekaitse|päev, naiste|päev, protesti|päev, solidaarsus|päev, teatri|päev, tervise|päev, võidupäev; linna|päev, maa|päev, mees|päev, riigipäev; keele|päev, konverentsi|päev, kultuuri|päev, laulu|päev, spordi|päev, suusapäev(ad); alg|päev, algus|päev, ava|päev, eel|päev, järel|päev, lõpu|päev, viimnepäev; hiilge|päev, häda|päev, katsumis|päev, mure|päev, näguri|päev, nälja|päev, rõõmu|päev, valu|päev, viletsus|päev, õnnepäev; priiuse|päev, rahu|päev, sõja|päev, vabaduspäev; elu|päevad, lese|päevad, noorus|päevad, vanaduspäevad; algkooli|päevad, gümnaasiumi|päevad, keskkooli|päevad, seminari|päevad, üliõpilaspäevad.
3. päike. Päev on juba suures kõrges 'kõrgel', pooles taevas. Päeva tõusust loojakuni. Päeva loojangu ajal. Kass soojendab end päeva paistel. Päeva käes pleekinud kangas. Ära jäta võid päeva kätte! Lähen kevade poole, kui päev hakkab juba kõrgemalt käima. Parem päeva kuumus kui vihma vilu. *„Sein on vastu päeva, roose tuleb kogu aeg kasta,” kurtis direktor. K. Saaber.

(ei) ööd ega päeva vt öö

must(ad) päev(ad)
hädapäev(ad), rasked ajad. Kogub raha mustadeks päevadeks, mustade päevade jaoks. Hea on, kui on mustadeks päevadeks midagi kõrvale pandud. *Armas Peeter, hoia oma vaevaga teenitud kopikaid musta päeva tarvis! J. V. Jannsen.

[kellegi, millegi] päevad on loetud
elupäevad hakkavad lõppema, on lõpukorral; millegi eksisteerimine on lõpukorral. Haige teadis, et ta päevad on peagi loetud. Ta näeb nii halb välja, ta päevad on vist küll loetud. *.. kui laostub põrgu, siis on ka paradiisi päevad loetud .. A. H. Tammsaare.

päevi nägema

1. raskeid aegu kogema, vaeva ja viletsust tunda saama. Selle poisiga te alles saate päevi näha! Kortsuline päevi näinud eit.
2.hrl. nud-partitsiibiskulunud, kantud, peetud olema. Päevi näinud kleit, saapad, kaabu. *Küll need nukud ja plüüskarud ning autod on alles päevi näinud! Mõni nukk on peata, mõni jalgadeta .. J. Smuul.

päevis olema
hädas olema, häda tunda saama, päevi nägema. *Selle karuohakaga [= kiusliku korrektoriga] me veel päevis oleme. E. Maasik.

selget päeva nägema
eitusegakaine olema. Ta joob nii, et pole mitu nädalat selget päeva näinud. *Üks pidu, pidu alati, ei selget päeva nähtudki .. J. Kärner.

valget päeva nägema

1. kaine olema, selget päeva nägema. *.. haliseb, et muudkui joo ja valget päeva ära näegi enam .. K. A. Hindrey.
2. töörügamise vahel puhkust, puhkepäeva pidama. *Eluaeg pole näinud valget päeva, kogu aeg nagu tulekahjule jooksmine. M. Traat.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur