[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

automaat|püstol
sõj

brauning ‹-u 2› ‹s›
iselaadiv püstol, mille padrunisalv asub käepidemes. Tõmbas taskust brauningu.

hõbe|ilustus
Hõbeilustustega püstol.

kolt ‹koldi 21› ‹s›
sõj teat. tüüpi püstol, revolver v. kuulipilduja. Politseinikul oli mürakas kolt puusal.

kontaminatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. folkl kirj kahe v. enama teose (v. nende osa) sulandamine uueks teoseks; nii saadud uus teos. Kahe rahvalaulu kontaminatsioon.
2. keel uue sõna v. püsiva sõnaühendi moodustamine sõnade, väljendite v. konstruktsioonide segiajamise tagajärjel; selliselt tekkinud sõna v. väljend. Sõna „püstol” on „püssi” ja „pistoli” kontaminatsioon.

käsi|tulirelv
sõj üksikvõitleja tulirelv (püstol, vintpüss, püstolkuulipilduja vms.)

laadima ‹laen 42›
laenguga v. vajaliku energiaga, kütusega, mingi eriseadmega vms. varustama. a. (näit. jahipüssi) padrunit viskelaenguga (ning haavlite v. kuuliga), samuti mürsku lõhkelaenguga varustama; padrunit padrunisalve viima; padrunit, mürsku tulirelva (vint)rauda viima. Jämedate haavlitega laetud padrun. Püssi laadima. Tal oli laetud püstol taskus. Sõdurid muudkui laadisid ja tulistasid. b. piipu tubakaga täitma, piipu toppima. Hakkab piipu laadima, laeb piibu täis. c. küttekollet kütusega, laboratoorset v. tööstuslikku mahutit v. aparaati mingi ainega täitma. Laadisime ahju puid, briketti, kivisütt täis. Retorti, autoklaavi laadima. d. kassetti foto- v. filmikaamerasse, filmilinti, diapositiivi vms. projektorisse asetama. Laeb uue kasseti aparaati, kaamerasse. Laeb kaamera värvifilmiga. e. el alalisvoolu läbi aku juhtides elektrienergiat keemilise energiana salvestama. Akut, patareisid laadima. Aku on tühi, tahab laadida. Laetud 'laenguga' osakesed. f. piltl mingi tunde, meeleolu v. ideega täitma. *.. vaevalt olen ma võimeline laadima oma vaimu puhta ning siira vaimustusega, ausa ning innuka tahtega. R. Kaugver.

laske|riist
käsirelv laskmiseks, hrl. tulistamiseks. Vibu on vanim laskeriist. Püstol, püss jt. laskeriistad.

mauser|püstol
mauser

pihusti ‹1› ‹s›
tehn pihustusseadis (ka mootorites v. mujal). Vedelkütuse pihusti. Lakk kantakse mööblile pihusti abil. Kasutab kastmisel pihustit.
▷ Liitsõnad: püstol|pihusti, värvi|pihusti, õlipihusti.

pistol ‹-i, -it 2› ‹s›
van püstol. *Noh, mees, tule välja kahevõitlusele! Kas soovid pistolitega või mõõkadega? K. Ristikivi.

puus ‹-a 22› ‹s›

1. inimese kere alaosa puusaliigese piirkonnas, eriti selle vööst kuni reieni ulatuv külgmine osa. Ümarad, kumerad, tüsedad, laiad puusad. Kondised, poisilikult kitsad puusad. Lõdvalt puusa(de)le, allapoole puusa seotud vöö. Püksid on puusade kohalt, puusa(de)st laiad, pingul. Seelik kippus üle puusade alla vajuma. Rahvariide juurde kuuluvad rõhud rippusid vööst puusadele. Juuksed ulatuvad puusa(de)ni. Ema kannab last puusal. Tüdruk hööritab väljakutsuvalt puusi, kõnnib puusi hõljutades, oskab puusi kõigutada, vetruvalt puusadest õõtsuda. Poiss silitas tüdruku puusa, hoidis teda puusade ümbert kinni. Vigastatu reis oli puusast põlveni lõhki. Ta on puusast haavatud, lonkab üht puusa. Jooksva vaevab puusades. Vigane puus hakkab valutama. Naine või asi, pole tal puusa ega rinda. Pruut oli puusadest toekas. Mari pani, toetas, tõstis käed puusa. Lõi ühe käe puusa ja vibutas teisega kulpi. Ta seisis, käed puusas, puusal. Puuraidur kannab kirvest puusa peal. Velskripaun, nagaan, püstol ripub puusal. Meestel olid püssid seljas ja mõõgad puusal, puusas. Kott peksis vastu puusa. || zool putuka jala osa
2. etn rõiva laiendus puusa (1. täh.) kohal. Liistiku puusad. Puusadega kampsunid, pikk-kuued.

püstol ‹-i, -it 2› ‹s›

1. käest lastav üksikisiku tulirelv. Püstoli toru, padrunisalv, päästik. Väikesekaliibriline, laetud, laadimata püstol. Pühendusega, kaunistatud püstol. Püstoliga relvastatud ohvitser. Tegi püstoli lukust lahti ja lükkas padruni rauda. Kannab püstolit puusal, vööl, vöö vahel, põues. Mees tõmbab taskust, kahmab kabuurist püstoli. Püstoli(s)t, püstoliga laskma. Tulistas püstolist, paugutas püstolit. Duell peeti püstolitega. Metsast kargasid välja röövlid, püstolid käes. Tabab püstolist väga täpselt. Relvadeks olid meestel automaadid ja püstolid. *Püstol oli üheksamillimeetrine „Walther”, 1936. aasta mudel. E. Org (tlk).
▷ Liitsõnad: automaat|püstol, gaasi|püstol, gaasiballoon|püstol, laadur|püstol, lahingu|püstol, mini|püstol, pneumo|püstol, signaali|püstol, spordi|püstol, stardi|püstol, raketi|püstol, teenistus|püstol, vaba|püstol, õhupüstol; mängupüstol.
2. tehn värvimiseks, metallitamiseks, keevitamiseks, montaažitöödel jm. tarvitatav tööriist, millel on püstoli (1. täh.) kuju. Tüüblid tulistatakse paneelidesse püstoliga.
▷ Liitsõnad: keevitus|püstol, metallitus|püstol, värvipüstol.

püstol|kuulipilduja
sõj püstolipadrunitega tulistav individuaalne automaatrelv. Püstolkuulipildujate tihe tuli, tärin. Hävitas püstolkuulipildujaga mitu vaenlast. Patrullijal on püstolkuulipilduja põiki üle rinna.

püstol|pihusti
värvipüstol

püstol|reporter
reporter, kes tõttab sündmuspaika, esitab lühikesi teravaid küsimusi v. reageerib muul moel kiiresti. Alati tegutsemisvalmis püstolreporter. Püstolreporterid piirasid kohtumaja ust.

raketi|püstol
hrl sõj püstol valgustus- v. signaalrakettide tulistamiseks. Tulistas raketipüstolist märguandeks kolm punast raketti.

rohi ‹rohu, rohtu 32› ‹s›

1. kasut. mitmesuguste heintaimede üldnimetusena; rohttaimedest taimkate rohumaal. Kõrge, pikk, madal rohi. Noor, värske, mahlane, vana, koltunud rohi. Rohtu kasvanud väljak, teerada. Rohi tärkab, haljendab, närbub. Aasal kasvab tihe, lopsakas rohi. Rohi on nii hõre, et üks lible hõikab teist. Soe vihm paneb rohu haljendama. Põuast pruunikas, kõrbenud rohi. Kanapojad jooksid rohu sisse peitu. Rohu seest ei paista nad välja. Karjus astus läbi kastemärja rohu. Lapsed kitkuvad jänestele rohtu. Loomadele niideti lisasöödaks rohtu ette. Karjamaal lehmadele rohtu jätkub. Lambad napsavad tee ääres rohtu. Lapsed istuvad rohus, on rohu peal kõhuli. Enne ilmamuutust sööb kass, koer sagedasti rohtu. *Inimesed on tummad, mõni .. viskub näoli rohtu. See on sünnimaa pind. L. Promet. | piltl. Selle sündmuse peale on ammu rohi kasvanud 'sündmus on ammu ununenud v. unustatud'. *Kas minusugune tohib siis riielda? Minusugune olgu rohustki madalam [= alandlik]... V. Lattik. || umbrohi. Rohi kipub porganditaimi lämmatama. Rohtu täis vili. Kartulis, odras oli palju rohtu. Peenrad on rohtu läinud.
▷ Liitsõnad: kalda|rohi, karjamaa|rohi, kulu|rohi, kõrbe|rohi, maa|rohi, mere|rohi, metsa|rohi, niidu|rohi, preeria|rohi, ranna|rohi, stepirohi; taimenimedes hane|rohi, jooksja|rohi, kaetis|rohi, kare|rohi, kilbi|rohi, kirbu|rohi, koerapööri|rohi, kogeleja|rohi, koi|rohi, kold|rohi, konna|rohi, kopsu|rohi, kurgi|rohi, kuupäeva|rohi, kuutõve|rohi, liiv|rohi, linnu|rohi, luude|rohi, lõhna|rohi, mõõk|rohi, näki|rohi, pael|rohi, pipar|rohi, pusu|rohi, põis|rohi, pööri|rohi, raud|rohi, risti|rohi, robi|rohi, sealõua|rohi, silma|rohi, soola|rohi, soolika|rohi, soone|rohi, söötreia|rohi, ussi|rohi, vareme|rohi, vereurma|rohi, vorstirohi.
2. ravim, arstirohi; väidetavalt raviva toimega aine. Kibe, magus, vänge lõhnaga rohi. Rohi tilkades, pulbrites, mikstuurina. Rohtu (sisse) andma, võtma. Rohi hakkab kiiresti mõjuma. Arst kirjutab palaviku vastu rohu. Lapsele tuuakse apteegist rohtu. Tema pole rohtusid kunagi tarvitanud. Haavale, hambale pandi rohtu peale. Selle haiguse vastu pole rohtu leitud. Ükski rohi enam ei aidanud. Rahvas oskab keeta mitmeid rohtusid. Eit teab köha vastu head rohtu. Kuusevaiku on peetud mädanevate haavade rohuks. Surma vastu ei ole rohtu. || van nõia- v. imerohi, võluvahend. *Neiudele lubas ta häid peigmehi soovitada, vanu eidekesi oma rohtude abil nooreks teha.. Jak. Liiv. || mingi ravivõte v. profülaktiline abivahend; ka piltl. Higistamine, saun on mitme tõve puhul parim rohi. Hommikvõimlemist võib pidada igapäevaseks tervise säilitamise rohuks. Päike ja värske õhk olid need rohud, mis haiget aitasid. Küllap laiskuse vastu rohtu leitakse. Hea une saavutamiseks pole tööst paremat rohtu. Otsis õllepudelist rohtu pohmeluse vastu.
▷ Liitsõnad: apteegi|rohi, armu|rohi, gripi|rohi, kõhu(valu)|rohi, köha|rohi, külma|rohi, lendva|rohi, lõhna|rohi, maa|rohi, nohu|rohi, ohu|rohi, põie|rohi, reuma|rohi, selja|rohi, une|rohi, ussi|rohi, vastu|rohi, võlurohi.
3. kõnek püssirohi. Suitsuga, suitsuta rohi. Vanasti lasti rohuga ka kive lõhki. Eestlaetava püssi rauda raputati esmalt rohi, seejärel pandi tropid ning haavlid. *Liig hilja sai Matu aru, et püstol oli palja rohuga laetud: Pearu oli teda ainult hirmutada tahtnud. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: süüterohi.

signaali|püstol
ka sõj püstol signaal- ja valgustusrakettide väljatulistamiseks

spordi|püstol
teat. laskespordis kasutatav püstol. Võistlustel lasti vaba-, spordi-, õhupüstolist.

stardi|püstol
sport (stardipaugu andmiseks). Kõlas stardipüstoli pauk.

suure|kaliibriline

1. suure kaliibriga. Suurekaliibriline suurtükk, jahipüss, kuulipilduja, püstol. Suurekaliibrilised padrunid, mürsud.
2. piltl silmapaistev, tähtis; ulatuslik, laiahaardeline. Suurekaliibriline teadlane, ärimees. Suurekaliibrilised ettevõtmised. Tabati suurekaliibriline kurjategija, suli.

tagasi|löök

1. ka tehn (relvas, mootoris tekkiv) järsk liikumine tagasi, tagasipõrge. Püstol ta käes hüppas tagasilöögi mõjul. Tundis õla vastas teravat tagasilööki. Laskmisel tekib tagasilöök: mürsk liigub edasi, kuid kahur veereb tagasi. Masina käivitamisel võib mootoris tekkida tagasilöök.
2. tagasiminek (2. täh.), lüüasaamine. Tagasilöögid majanduselus. Palaviku tõus oli haiguse käigus väike tagasilöök. Ta karjääris on olnud tugevaid tagasilööke. Valimistel tabas erakonda esimene tõsine tagasilöök.
3. vastulöök. Jättis kaaslaste teravad torked tagasilöögita.

tanke|püstol
(tanklas)

tankimis|püstol
tankepüstol

tongi|püstol

1. plõksu tegeva laenguga mängupüstol. Väikevend ähvardab tongipüstoliga.
2. endisaegne pistongiga püstol

trikkel ‹trikli, triklit 2› ‹s›
kõnek päästik (käsitulirelval). Pani püssi palge ja tõmbas triklist. Püstol käes ja sõrm triklil. Tõstis püstoli ja vajutas triklile.

ulaan ‹-i 21› ‹s›
aj sõj ratsaväelane, kelle peamised relvad olid piik ja mõõk, 19. saj. keskpaigast peale püstol ja karabiin

vaba|püstol
sport laskespordiala, milles on lubatud kõik püstolid kaliibriga 5,6 mm. Saavutas vabapüstolis 567 silma.

vinnastama ‹37›
vinna tõmbama; pingutama. Revolver tuli iga lasu järel uuesti vinnastada. Tõmbas kabuurist nagaani ja vinnastas selle. Vinnastatud kukk, püstol, vibu. Vinnastas fotoaparaadi aegvõtteks. Kütt asetas auku vinnastatud püünise, rauad. Poogna jõhvid vinnastatakse poognakruvi abil.

väikese|kaliibriline

1. väikese kaliibriga. Väikesekaliibriline püstol, püss, suurtükk.
2. piltl tähtsusetu; väikese mõju v. ulatusega. Väikesekaliibriline ülemus.

värvi|püstol
tehn püstolikujuline pindade värvimise ja lakkimise seade, püstolpihusti

õhk|püstol
õhupüstol

õhu|püstol
püstol, mille kuul väljub rauaõõnest suruõhu toimel, õhkpüstol. Laskmine õhupüstolist.