[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pööbel ‹-bli, -blit 2› ‹s›
hrl hlv lihtrahvas, harimatu rahvamass. Rumal, harimatu pööbel. Kaltsakad ja kõiksugu muu pööbel. Pööbel hakkas mässama, märatsema. Valitsejate meelest oli kogu rahvas pööbel. Silmamoondaja teeb laadaplatsil pööbli rõõmuks tempe. Salateenistuse ülem pärines pööblist, pööbli hulgast. *Ajad olid kõigile rasked, mitte ainult lihtrahvale. Aga pööbel kaebas alati kõige valjemini. A. Kaal.