[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 16 artiklit

põhi1põhja 31› ‹s

1. ilmakaar maakera põhjapooluse suunas. Põhjast, põhja poolt puhub jäine tuul. Tuul pöördus läänest põhja. Laev sõidab põhja poole. Tema talu asub põhja pool Tartut, Tartust paarkümmend kilomeetrit põhja pool, põhjas. Aken on vastu põhja. Ta on eksinud, ei tea enam, kus põhi, kus lõuna. Maakaardil on põhi üleval, lõuna all. *Õue lahtine külg avanes põhja, nii et päikest nähti siin vähe. E. Rängel.
2. põhjapoolne ala; põhjamaa. Kusagil polaarjoone lähedal põhjas. Elab kaugel, karmis põhjas. Polaaruurijad talvitusid põhjas. Vangid saadeti edasi külma ja lumisesse põhja. Põhjas on valged ööd. Põhja jäine hingus. Põhja rass antr atlandi-balti rass. *Päriskodu ja perekond siin põhjas, armuseiklusi aga igas maailmajaos... F. Tuglas.

põhi2põhja 31› ‹s

1. (õõnsa) eseme, sõiduriista vm. alumine (rõhtne) osa; selle sise- ja välispind. Kannu, kausi, purgi, klaasi, tassi põhi. Kastruli, paja, poti põhi. Panni nõgine, tahmane põhi. Tünni, tõrre, vanni põhjas on auk. Veinivaadil löödi põhi alt. Ämbril on põhi püsti 'ämber on kummuli'. Karbi kaas ja põhi. Paberkoti põhi läks katki. Tasku põhjas oli auk. Korvi põhi sai maasikatest, maasikatega kaetud. Kapi lagi ja põhi. Punutud, nöörist põhjaga tool. Voodil on kõva, pehme, hööveldamata laudadest põhi. Madala põhjaga regi. Paadi põhi riivas veealust kivi. Heitis paadi põhjale, põhja pikali. Tasandas kellu põhjaga mörti. Jalgade põhjad 'jalatallad' tulitasid. Panin kingadele soojad põhjad 'sisetallad' sisse. Taldrikul juba põhi paistab 'taldrik hakkab tühjaks saama'. Jõi, kummutas, võttis, rüüpas pitsi, klaasi põhjani 'tühjaks'. Puder kõrbes põhja 'põhja külge kinni (ja söömiskõlbmatuks)'. Piim hakkab põhja 'kõrbedes põhja külge kinni'. Sulamata suhkur kohvitassi põhja peal, põhjas. Salve põhja peale, põhja on natuke teri jäänud. Silmaalune sinine nagu paja põhi. Püksitagumik on auklik nagu sõela põhi. | piltl. *Teiste kaela / ma enese muret ei vii. / Selle karika ise põhjani joon.. T. Lehtmets. || midagi, mis on põhja v. põhja peale jäänud. Joo pudeli põhi ära! ||sisekohakääneteskõige alumine, põhjalähedane osa. Raamatud ja pesu laoti põhja, toidumoon peale. Kindad on teiste asjade all põhjas. Raha on teises sahtlis, põhjas. Kott on nii täis, et põhjast ei saa midagi kätte. Räägib, naerab nagu tõrre põhjast 'kõmisevalt, madalalt'. *Täna õhtul peidan käsikirja kohvri kõige sügavamasse põhja. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: paadi|põhi, paja|põhi, pesa|põhi, pudeli|põhi, sõela|põhi, tooli|põhi, vankripõhi; kõrkja|põhi, laud|põhi, polster|põhi, reform|põhi, vedru|põhi, vineer|põhi, õlgpõhi; kohvri|põhi, sahtli|põhi, taskupõhi; jala|põhi, kurgu|põhi, mao|põhi, silmapõhi; õiepõhi.
2. looduslike vms. moodustiste alumine pind v. kõige madalam osa. a. (veekogu vm. veega süvendi kohta). Kivise põhjaga jõgi. Tiigi mudane põhi. Kaevu, basseini põhi. Liivase põhjaga ujumiskoht. Pehme põhjaga madal jõesopp. Vesi on sogane, silm ei seleta põhja. Tundsin põhja jalge all. Jalad ei ulatu oja keskel põhja. Kaotasin põhja jalge alt. Siin oli madal, paat jäi põhja kinni. Hoidis mõla põhjas, et paat paigal püsiks. Liiv, kruus setib põhja. Loigud ja lombid külmusid põhjani. Uputas varanduse järve põhja. Laev läks põhja 'uppus'. Vaenlane tulistas laeva põhja. Parv lasti põhja 'uputati'. Vrakid mere põhjas. Poiss läks, vajus nagu kivi põhja. Keeris kiskus uppuja põhja. Põhjast pinnale kerkivad veemassid. Põhja veekihtide temperatuur. Vaga vesi, sügav põhi. b. (ilma veeta süvendi vm. kohta). Augu, lohu põhi. Sügaval oru põhjas, piki oru põhja lookleb jõgi. Kuristiku, jääraku põhjast kerkib udu. Koopa põhjas on rõske ja pime. Tee laskub mahajäetud kivimurru põhja. Lapsed mängivad kruusaaugu põhjas. Haua, kaeviku, kaeveõõne põhi. Rebasepojad kükitasid uru põhjas.
▷ Liitsõnad: jõe|põhi, kraavi|põhi, mere|põhi, ookeanipõhi; kruusa|põhi, liiva|põhi, muda|põhi, savipõhi; orupõhi.
3. millegi aluseks olev, kandev pind v. kiht; pinnase sügavam osa. Kõva põhjaga tee. Pinnas on alles külmunud, sool veel kohati kõva põhi all. *Ikka novembrikuul, kus Pärnu maantee oli põhjata, vihmast vedel kuni üle rattarummude.. A. Kitzberg. *Ja muistise osalt veel säilinud põhja kaevamisel leiti madalast lohust suur hulk rauaräbu.. O. Raudmets. | piltl. *.. vana põhja peale lõi pool klaasigi meeldivalt sarve. S. Hallik (tlk). *Ja vaja süüagi natuke. Olgugi et sõidan külla, aga alati on parem, kui kodune põhi on all. O. Luts.
▷ Liitsõnad: alus|põhi, kalju|põhi, maa|põhi, paepõhi; pooli|põhi, tordipõhi.
4.hrl. sisekohakääneteskõige kaugem (ja varjatum) koht. a. kolgas, pärapõrgu, teadmata koht. Tõmmu mees kusagilt Siberi põhjast. Elab võõraste keskel, jumal teab kus Venemaa põhjas. Mitu peret küüditati mine tea kuhu Venemaa põhja. Seitsmel vennal oli talu kaugel laane põhjas. *Mul tekkis korraga kahtlus, kas ei minda mitte Kõpu metsade põhja. V. Luik. b. (sisemaailma ja sügavalt sisemusest lähtuva kohta). Olen talle hinge, südame põhjast tänulik. Ema sõnad ulatusid lapse südame põhja. Matsin selle tunde sügavale põue põhja. Tema pilk puuris mulle hinge põhja. „Isa!” karjatas poiss südame põhjast. Ohkas sügavalt südame, rinna põhjast. Lugu vapustas, liigutas mind hinge, südame põhjani. Hakkas rinna põhjast köhima. Kraaksub, röögib kurgu põhjast. Tema pilgu põhjas võis aimata võitlust pisaratega. *Teadvuse põhjas hakkab värelema kujutelmi nagu kauget valgust. K. Kangur.
▷ Liitsõnad: põrgu|põhi, pärapõhi; hinge|põhi, südamepõhi.
5. see, millel miski põhineb, rajaneb, tugineb, alus (2. täh.), lähtekoht. Kool andis mulle reaalainetes kindla, tugeva põhja. Tal on inglise keeles hea põhi all. Romaani ajalooline põhi. Konflikt on igasuguse draamateose põhi. Oma avastusega pani ta põhja uuele uurimissuunale. *Rahvatarkus on see kõige muu tarkuse põhi. M. Traat. *.. tema on nagu sari, millest kõik läbi voolab, sest ta elul ega tööl pole armastuse põhja all. V. Saar. | põhjalpostpositsioonilaadseltmillegi alusel, järgi; millegi kohaselt. Ütlen seda esimeste muljete, igapäevaste kogemuste, pikemaaegsete tähelepanekute põhjal. Otsus tehti faktide põhjal. Uurimus on kirjutatud väga ulatusliku materjali põhjal. Mille põhjal sa mind süüdistad? Eelnenu põhjal on pikemata selge, et.. Muinasjutu põhjal loodud ooper. Jutustuse, romaani põhjal tehtud film. Vabanes vanglast üldise amnestia põhjal. Sain vara omanikuks pärimisõiguse põhjal. *.. seal on Kaarel kihlveo põhjal kahte muna joomas, millest üks mädaks osutus.. L. Metsar. || põhjus, ajend, põhjendus. Sinu jutul pole mingit põhja (all). Kas selles süüdistuses on ka ikka põhja? *Mis oli siis sündinud või mida sündis, et niisugusele umbusaldusele ja kahtlusele vähegi põhja anda? E. Vilde. || majanduslik alus, majanduslik järg. Kaasavara lõi majapidamisele tugeva põhja. Selle rahaga panime ettevõttele kindla põhja alla. Jõukamail oli vana põhi all. Pani oma varandusele juba noorpõlves põhja alla. Laenu saab ainult see, kellel juba enam-vähem põhi all. *Saaks kusagile rabaveerele saunamehe krundi. Kui lõhuks kahe eest tööd, lööks elule põhja alla. H. Laipaik. || piltl alustalaks olev(ad) isik(ud). Tulid tagasi näitlejad, kes olid teatri põhjaks enne sõda. *„Ma olen see Kärneri küla põhi,” ütleb Juuli Mölder. „Teisi nii vanu inimesi pole enam mitte.” A. Kaal.
▷ Liitsõnad: tõepõhi.
6. taust, tagapõhi, foon. Pildi hele põhi. Tumedale põhjale maalitud kuldsed tähed. Vana sildi luitunud põhjalt eraldusid üksikud sõnad. Tumeda põhja ja lilleliste kirjadega põll. Lipp oli valge ristiga punasel põhjal. Laeva esiosa hallil põhjal seisab mustade tähtedega nimi. *Kaugel kiirgasid mõned Lodijärve lossi valgustatud aknad nagu kassisilmad metsa mustaval põhjal. E. Bornhöhe.
7. mingi eseme ülemine pind v. osa. Nelinurkse, kalevise, valge põhjaga vormimüts. Võttis mütsi peast ja pühkis selle põhjaga otsaesist. Meeste sõrmkübar on ilma põhjata.
▷ Liitsõnad: mütsipõhi.
8. mat geomeetrilise keha pind, mis asetseb risti selle kõrgusega. Püramiidi, koonuse põhi. Prisma, silindri põhjad.
9.illatiivis ja inessiiviskõnek kasut. seoses millegi lõpuni, viimseni vajutamise v. keeramisega. Juht vajutab gaasi, pedaali, pidurid põhja. Hoidsin gaasipedaali põhjas. *Näe, Ilmar lükkab akna lahti, tõstab raadio aknalauale ja pöörab häälenupu põhja. O. Anton.
10. põhjani läbini, üdini, täiesti, lõpuni. Põhjani aus, halb inimene. Kogu see lugu on põhjani vale. Ma tunnen ja mõistan teda põhjani. Olin sellest põhjani haavunud, rabatud. Etendus tehti põhjani maha. Asja põhjani ära seletama, selgeks rääkima. Põhjani läbi uurima, järele mõtlema. Tahtis oma õnne põhjani maitsta. Otsisin kõik kohad põhjast põhjani 'täielikult, eriti põhjalikult' läbi.
11.sisekohakäänetes(piltlikes väljendites seoses majandusliku v. kõlbelise allakäiguga). Põllumajandus on praegu päris põhjas. Võlad ajasid, vedasid, kiskusid ettevõtte põhja. Kas oled tõesti nii põhjas, nagu sa välja näed? Ta jõi ennast (täiesti) põhja, läks joomisega põhja. Mees hakkab joomisega põhja jõudma. Poiss läks põhja ja pätistus.

kindlat põhja jalge alla saama, kindel põhi jalge all
(majanduslikult kindlustatud olukorda jõudmise v. sellises olukorras olemise kohta). Rukkisaak oli nii hea, et talu sai juba esimesel aastal kindla põhja jalge alla. Mis tal viga tegutseda, tal ju kindel põhi jalge all!

klaasi põhja vaatama ~ vahtima vt klaas

maa põhja ~ maapõhja vanduma ~ kiruma ~ needma ~ manama vt maa

maa põhja vajuma ~ pugema vt maa

näpud (on) põhjas vt näpp [näpu]

piipu põhja vajutama ~ suruma vt piip

pudeli põhja vaatama vt pudel

põhja kõrbema ~ põlema
millegagi mitte toime tulema v. hakkama saama, ebaõnnestuma, äparduma. Nad kõrbesid oma äriga põhja ja jäid võlgadesse. Teadlasena kõrbes ta põhja. Kes tööd ei mõista teha, see kõrbeb põhja. Põhja kõrbenud poliitik. *".. Madis on suurniku poeg, kuigi läbipõlenud suurniku poeg ja ise ka põhja kõrbenud,” ütles isa. M. Metsanurk.

põhja käima (~ vajuma)
kõlbeliselt laostuma, alla käima. Poiss hakkas jooma ja käis kiiresti põhja. Endine tubli kooliõpetaja käis täielikult põhja. Täiesti põhja käinud tüdruk. *.. aga sealt [= puidutööstusest] tehti jälle joomise pärast lahti. Põhja vajub mees. V. Gross.

põhja peale tegema ~ viskama, põhi on peal
tühjaks, lõpuni jooma; (miski on) põhjani tühjaks joodud. Ta tegi ilma pikemata klaasile, pitsile, õllekannule, pudelile põhja peale. Viska põhi peale, mis sa vigurdad! Kas veinipudelil on juba põhi peal?

põhjast paksu tõmbama vt paks

põrgu põhja (~ põrgupõhja) vanduma ~ kiruma ~ needma ~ manama vt põrgu

sõrmed (on) põhjas vt sõrm

topsi põhja vaatama vt tops

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur