[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pätt1 ‹päti 21› ‹s›
allakäinud, kindla töö- ja elupaigata inimene, hulgus, paadialune; kaabakas, huligaan. Viinanäljas pätt. Habetunud ja räpane pätt nurus viinaraha. Selles keldris ööbib hulguseid ja pätte. Trepikojas magab üks pätt. Pättide kamp, urgas. Ta hakkas jooma ja muutus pätiks. Mees jõi ennast pätiks. Poisist saigi pätt. Poeg läks pätiks. Pätid saadi kätte, võeti kinni. Nii hilisel ajal on ainult pätid liikvel. Mingid pätid kleepisid talle külge. Kes see pätt ja pasatski on? Pätti 'pätitegusid' tegema. Näeb välja, käitub nagu viimane pätt. *Korja niisugune pätt tänavalt üles, anna talle tööd ja leiba, aga tema hakkab vurlet mängima.. P. Vallak. || (sõimusõnana). Igavene, vana pätt (sihuke)! Sa oled täielik pätt! Vilets pätt, paljasjalgne! Kui kaua sa, pätt, elad meie kulul?
▷ Liitsõnad: sadamapätt.

pätt2 ‹päti 21› ‹s›
etn hrl. Saaremaa ja Muhu tihedalt läbinõelutud riidest v. nöörist tallaga pastlataoline tööjalats v. suss. Tõmbas kiiresti pätid jalga. Kandis jalas riidest pätte. Roositud, väljaõmmeldud pätid olid peojalatsid.