[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pärgama ‹pärjata 48›

1. pärjaga v. pärgadega ehtima. Võitjad sammusid pärjatud päi. Pärjatud kalmuküngas. Pead pärgas tal kuldne kroon. *Ja kui toodi põllult koju esimene koorem rukkivihke.., oli koormat vedav hobune pärjatud rukkililledega. K. Põldmaa.
2. millelgi asetsedes v. seda ümbritsedes pärja- v. kroonitaolisena ehtima. a. (konkreetselt). Tüdruku pead pärgasid pikad mustad palmikud. Jõe mõlemaid kaldaid pärgavad pargid. *.. juba muiste olnud mäeharja pärgav põlishiis põhjamaade rahvastele, iseäranis soome tõugu hõimudele püha. L. Meri. b. (abstraktselt). Päike pärgas puud hõbedase säraga. Mehe nägu oli pärjatud aknast langevast valgusest. Huuli pärgas lahke naeratus. Meest pärgas rikkuse ja kuulsuse oreool.
3. (pea)auhinnaga, (pea)preemiaga autasustama; võitjaks kuulutama. Film pärjati teenitult „Oscariga”. Voldemar Panso nimelise preemiaga pärjatud noored näitlejad. Mitmel biennaalil pärjatud kunstnik. Maailmameistriks pärjati noor soomlane. | piltl. Suure kuulsusega pärjatud helilooja.