[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

diapasoon ‹-i 21› ‹s›

1. muus lauluhääle v. muusikariista helide ulatus (madalaimast kõrgeimani). Suure diapasooniga baritonilaulja. Klaveri diapasoon. || oreli v. harmooniumi register
2. (vähem täpses, terminoloogiavälises kasutuses:) elektromagnetlainete (sealhulgas ka raadiolainete) pikkus- v. sagedusvahemik; ala, piirkond, astmik, riba
3. piltl (tegevuse, võimete vms.) ulatus, haare. Huvide diapasoon. Laia diapasooniga kunstilooming. *Änilane? Jaa, jaa, mitte just eriti avara diapasooniga inimene .. A. Jakobson.

hääl ‹-e, -t 34› ‹s›

1. (inimese kohta:) häälekurdude võnkumise tagajärjel tekkiv heli kõnelemisel, hüüdmisel, laulmisel. Noore naise, vana mehe hääl. Hääle kõrgus, valjus, tämber. Mahe, pehme, meeldiv, õrn, armas hääl. Kile, kriiskav, räme, kare, kähe, kähisev, kärisev hääl. Vaikne, nõrk, tasane, summutatud hääl. Tugev, kõva, selge hääl. Sõbralik, tuttav, osavõtlik, osavõtmatu hääl. Hääl on alandlik, kartlik, hädine. Häält muutma, moonutama, väristama, kaotama. Häält kõrgendama, madaldama, tasandama, alandama. Laulis valju häälega, valjul häälel. Naeris suure, täie häälega, suurel, täiel häälel. Kõneles poole häälega, poolel häälel, värisevi hääli. Vastas liigutatud, kõlatul häälel. Ütles seda julge, mehise häälega. Toast kostis võõraid, erutatud, vihaseid hääli. Mart ajas teistega laial häälel juttu. Ta hääl kõlas rahulikult ja kindlalt. Hääl kippus kurku kinni jääma. Köhatasin hääle lahti, puhtaks. Hääl värises hirmust. Karjus oma hääle ära. Käskiva, kurja häälega mees. Mehe hääles oli kibedust. Nuttis suure häälega. Pisarad matsid ta hääle. Tundsin ta häälest, hääle järgi ära. Metsas võis hõisata niipalju, kui hääl võttis. Laps tegi hällis häält. *Loeti vaikselt ja häälega – endamisi ja teistele ette. M. Raud. *Maria kõneles lapsega rahulikult, häält tõstmata, nõudis korda ja kuulekust. L. Promet. || (laulmisel). Koolitatud, koolitamata hääl. Ilus, meloodiline, suure ulatusega hääl. Laulja hääl oli sügav, jõuline ja kandev. Enne esinemist peab hääle lahti laulma. Hoidsin oma häält, et koori soolopartiid laulda. *„Ma ei tea, kas mul üldse enam häält on,” ütles Liina, „aga proovime, vanasti ju natuke ikka laulsin..” E. Rängel.
▷ Liitsõnad: inim|hääl, lapse|hääl, mees|hääl, mehe|hääl, nais|hääl, naise|hääl, raugahääl; hõiske|hääl, jutu|hääl, kaebe|hääl, laulu|hääl, nutu|hääl, protestihääl; kurgu|hääl, nina|hääl, rinnahääl.
2. (loomade, lindude häälitsemise kohta). Mets oli täis loomade hääli. Ta matkis osavalt lindude hääli. Mesilaste sumin ja rohutirtsude saagimine – muid hääli polnudki. Hobu hirnub Hiiumaal, hääl on kuulda meie maale.
▷ Liitsõnad: linnu|hääl, loomahääl.
3. muu kuuldav heli, (loodus)müra üldse; esemete tekitatud heli. Öise metsa, suurlinna hääled. On kuulda mässava tormi häält. Suupilli, flöödi, karjapasuna, aisakellade hääl. Poiss ei saanudki pasunast häält kätte. Kohviveski tegi imelikku häält. Kaugelt kostis vabrikuvilede, kirikukellade hääl.
▷ Liitsõnad: loodus|hääl, tehishääl; pasuna|hääl, pilli|hääl, sarve|hääl, trompetihääl.
4. piltl arvamus-, tahteavaldus, nõuanne, käsk, hoiatus. Ajastu, rahva hääl. Võta kuulda mõistuse, tõe häält. Ta järgis oma sisemist, südametunnistuse häält. Üha jõulisemalt kostab maailmas hääli rahu kaitseks. *Kriitikud tõstsid häält [= avaldasid arvamust], aga mitte enam tema kasuks, vaid just vastuoksa. O. Luts.
▷ Liitsõnad: sise|hääl, südame|hääl, verehääl.
5. laulja v. muusikariista, ka lauljate v. pillirühma poolt esitatav partii, meloodia muusikateoses; vastav häälerühm kooris. Kolmele, kahele häälele loodud laul. Seade neljale häälele. Ta kirjutas partituurist hääled välja. Dirigent andis koorile hääle(d) 'häälepartiide algustoonid' kätte. Keegi võttis hääle üles ja teised ühinesid temaga. Esimest, teist, kolmandat häält laulma. Segakoori madalamad ja kõrgemad hääled.
6. ‹hrl. sisekohakäänetes› (muusikariista häälestuse kohta). Muusikariista häälde seadma, panema 'muusikariista häälestama'. Klaver on hääles, häälest ära. Ta ei saanud kuidagi võõrast pilli häälde. || kõnek (klaveri, oreli, harmooniumi helimehhanismi kohta). Vanal harmooniumil olid pooled hääled korrast ära.
▷ Liitsõnad: bassi|hääl, saate|hääl, soolo|hääl, tenori|hääl, viisihääl.
7. hääletamise teel avaldatud otsus; õigus hääletada. Otsustava, nõuandva häälega delegaat. Hääled langesid pooleks. Ettepanek sai kolmkümmend häält poolt ja kuus vastu. Mõlemad kandidaadid said ühepalju hääli. Anname oma hääle ülesseatud kandidaadi poolt. Igal valijal on üks hääl. *Hääled loetud, õnnitles juhataja kombekohaselt uut liiget.. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: poolt|hääl, vastuhääl.

manuaal ‹-i 21› ‹s›

1. muus oreli ja harmooniumi kätega mängitav klahvistik. Kahe, kolme manuaaliga orel.
2. käsiraamat. Vanad kiriklikud manuaalid.

oreli|pult
oreli jagu, kuhu on koondatud mängimisel puudutatavad osad (registrid, klahvistikud)

oreli|rõdu
(oreli paigutamiseks)

oreli|tallaja ‹1› ‹s›
vanaaegse oreli õhusüsteemi lõõtsade tallaja

oreli|vile [-vile]
üks oreli vilestiku heli moodustavatest torudest. Tinast valatud oreliviled. *Kolm punapealist perepoega istuvad kasvu järgi üksteise kõrval nagu oreliviled.. O. Luts.

register ‹-tri, -trit 2› ‹s›

1. loetelu, nimestik (hrl. ametiasutuses); seda sisaldav raamat vms.; arvele võetud andmete ühtne kogu. Saabunud, sissetulnud kirjade register. Elanikkonna, kodanike register. Ametnikud peavad registrit. Kõik sünnid kantakse vastavasse registrisse. *.. siis läheb Jumala päikene enne looja, kui meie sinu vallatuste registriga valmis saame. O. Luts. || bibl ainestiku leidmist hõlbustav (tähestikuline) märksõnaloend (hrl. raamatu vms. lõpus). Temaatiline, koha- ja isikunimede register. Süstemaatiline 'liigitusskeemi jaotistega' register. Koguteos on varustatud mitme registriga. Entsüklopeedia viimane köide sisaldab registreid. Registrid lisatakse ajakirja aastakäigu lõppu.
▷ Liitsõnad: auto|register, dokumendi|register, hoone|register, maa|register, rahvastiku|register, sünni|register, äriregister; aine|register, isiku|register, koha|register, nime|register, sisu|register, üldregister; paturegister.
2. mer peam. tsiviillaevu ja nende ehitamist kontrolliv asutus. Register liigitab laevad klassidesse ning kehtestab laevade ehitus- ja kasutusnorme. *Aurik pidi tulema Tallinna sadamasse, kuid registri määrused keelasid tal sõidu jääs. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: mereregister.
3. muus. a. muusikariista v. inimhääle heliulatuse lõik, millele on iseloomulik ühesugune kõlavärving. Kõrge, keskmine, madal register. Laulab kõrges registris. Keskmises registris kipub hääl tuhmiks jääma. Hääl vajus järsku madalasse registrisse. Dirigent on saavutanud koori kõlavuse kõigis registreis. *.. ruumikat pimedust täitis mitme registriga norskamine .. K. Saaber. b. rühm oreli, harmooniumi v. akordioni ühesuguse kõlavärvinguga helisid; neid tekitavad ühetüübilised viled v. keeled. Oreli alumised registrid. Suur kolme manuaali ja kuuekümne kuue registriga orel. Registreid avama. Esinemisel on organistil sageli abiline registrite vahetamiseks. *Köstripapa hakkas lahtikistud registritega oreli pääl katkeliselt üht mängutükki mängima .. K. Toom. c. piltl. Iluuisutaja demonstreeris oma hüppetehnika kõiki registreid. Registreid lahti lööma, lahti tõmbama 'valjusti rääkima, laulma v. karjuma hakkama'. *Kui oodatu lõpuks tuli, avas Laane oma vabanduse registrid. V. Uibopuu.
▷ Liitsõnad: hääleregister; kesk|register, pea|register, rinnaregister.
4. info andmeüksusi lühikest aega säilitav salvesti automaatika- ja andmetöötlusseadmeis

registreerima ‹42›

1. ametlikku nimekirja v. registrisse kandma; millestki osavõtuks v. kellegi vastuvõtule kirja panema; midagi ametlikult arvele võtma v. vormistama. Lapse sünd tuli registreerida perekonnaseisuasutuses. Tööbörsil registreeritakse töötuid. Registreerisin end raamatukogu lugejaks. Kas te registreerisite ennast kursustele? Soovin end homseks arsti vastuvõtule registreerida. Kõiki konverentsist osavõtjaid palutakse end registreerida. Kas su auto on reeglite kohaselt registreeritud? Registreeris end politseis põgenikuna idatsoonist. Klubi oli ametlikult registreeritud haridusseltsina. Osavõtuks oli registreeritud 40 sportlast. Ühingu põhikiri pole veel registreeritud. Sissetulnud kirjad tuleb registreerida. || abielu seaduslikult vormistama. Meid registreeritakse kolmapäeval. Kui sa tahad, laseme end registreerida. Nad on aastaid registreerimata elanud. *Kui ma ka kirikliku laulatusega päri olin, selgus, et peame veel perekonnaseisuametis registreerima .. E. Valdna (tlk).
▷ Liitsõnad: eelregistreerima.
2. (mingit fakti) täheldama ja üles v. ära märkima; fikseerima. Tundlikud seismograafid registreerivad pisemaidki maakoore võnkumisi. Alaskal registreeriti maavärin magnituudiga 7,3. Kõik aparaadid seda kiirgust ei registreeri. Tema fenomenaalne mälu registreerib kõik pisiasjadki. Valvuri pilk registreeris vangi iga liigutuse. Haruldane, vaid paarist murrakust registreeritud sõna. *Klassitoa seinal rippus laste nimedega kartong, kuhu iga eksimus .. registreeriti peene tindikriipsuga. V. Adams. || millestki teadlikuks saama, midagi sedastama. *Kõneleja oli naine, registreeris ta alles nüüd, kui telefonitorust kostis naeru. I. Külvet.
3. muus oreli registreid kunstipäraselt kasutama. *Eriti suurepäraselt registreeris ta Bachi. M. Lüdig.

traktuur ‹-i 21› ‹s›
oreli ülekandemehhanism

väär ‹-i 21› ‹s›
ehit rõdu kirikus lauljate, kuulajate v. oreli paigutamiseks
▷ Liitsõnad: oreliväär.