[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

adept ‹-i 21› ‹s›

1. mingi õpetuse, idee kindel pooldaja
2. mingi usulahu vm. saladustesse pühendatu
3. aj alkeemik, kes uskus olevat leidnud „tarkade kivi”, kullategija

amulett ‹-leti 21› ‹s›
kaelas v. mujal kehal kantav ese, millel usutakse olevat maagilist väge, kaitsvat jõudu, ohutis

kui et

1. alustab pealause järel olevat sisult eitavat otstarbelauset. *Vargamäe jõe süvendamine on liiga suur ja kulukas töö, kui et see ministeeriumis pooldamist leiaks. A. H. Tammsaare. *Elu on liiga lühike, kui et sellest veeta hetkegi igavuses ja ükskõiksuses. M. Metsanurk.
2. alustab võrdluslauset. *.. noormees vandunud neiule: „Ennem jooksku see järv kohalt ära, kui et ma sinu maha jätan.” A. Annist. *.. hoiad mind pigem, mulle paistab, igast sobivast juhusest eemal, kui et aitad mu lootusel kuidagi edeneda. J. Kross (tlk).

forsseerima ‹42›

1. tegevuspinget tõstma; kiirendama. Ehitustöid, tootmist, treeninguid forsseerima. Militaristid forsseerivad relvastumist. Tööstuse, põllumajanduse, kirjakeele forsseeritud arendamine. Murrete kogumist on vaja forsseerida. Kuivati töötab forsseeritud režiimil. Võistlusmootorratastel on forsseeritud mootorid. *.. ainult lõpus jättis ta, oma sõnade järgi, etturi kogemata ette ja pidi ruttu viiki forsseerima. V. Heuer. || üle pingutama, liialdama. Laulab vabalt, forsseerimata. *See pole sinu osa, sa hakkad kohe forsseerima, arvustajad vilistavad su maha. E. Vaigur.
2. sõj lahinguga mingit looduslikku takistust (hrl. vesitõket) ületama v. läbima; meres (vm. veekogus) olevat miinitõket v. allveetõrjevööndit ületama. Saaremaa vabastamiseks tuli forsseerida Väike väin. Ukraina rinde väed forsseerisid mitmes kohas Dnepri.

halss ‹halsi 21› ‹s›
mer
1. nöör, mis hoiab purje alumist, vastu taaki v. masti olevat nurka
2. purjelaeva asend, kurss tuule suhtes. Laev liigub vasakul, paremal halsil 'tuul puhub laevale vasakult, paremalt'. Pööras purjelaeva ühelt halsilt teisele.
3. ühe kursiga läbitav teekonnalõik. *..laev loovis lühikeste halssidega Gotlandi saare all.. H. Sergo.

hukkama ‹hukata 48›
(kellegi võimuses olevat) surmama, tapma; surmaotsust täide viima. Pantvangid, ülestõusu juhid hukati reetlikult. Natsid hukkasid Tartu tankitõrjekraavis tuhandeid inimesi. Surmamõistetu hukati. Kohtuotsuse põhjal hukati mitu kurjategijat. Piinade lõpetamiseks tuli hobune hukata. *Seadus keelas Rooma kodanikke teisiti kui mõõga läbi hukata. A. Sang (tlk).

jätkama ‹jätkata 48›

1. midagi edasi tegema; pooleli olevat v. katkestatud tegevust uuesti alustama. Neli tugevamat meeskonda jätkavad võistlust esikohale. Mis ka ei juhtu, me jätkame võitlust. Seda traditsiooni on põlvest põlve jätkatud. On hoiatustest hoolimata jätkanud ulaelu. Ravi tuleb veel kaua jätkata. Jätkas tööd, töötamist ka pensionäripõlves. Raskuste kiuste jätkas õpinguid, õppimist. Poeg jätkas isa pooleli jäänud tööd. Läbirääkimisi, nõupidamist jätkatakse järgmisel päeval. Siin saame oma jutuajamist segamatult jätkata. Jätkati vahepeal katkenud uuringuid, katsetusi, otsinguid. Läksime einet, und jätkama. Pärast lühikest puhkust jätkati matka, teekonda. || (rääkimise kohta, hrl. koos otsese kõnega). Jätkake, ma kuulan teid! *Ta lähenes Hildale ning jätkas poolsosinal: „Sa võiksid talle teesihist rääkida...” O. Tooming.
2. jätku külge panema, jätkuna lisama; (juppidest) kokku liitma. Jätkas nöörile tüki otsa. Tütarlaps jätkas lühikeseks jäänud seelikut, jätkas seeliku vaksa jao pikemaks. Varrukat tuli teise riidega jätkata. Mitu köit jätkati üheks. Juppidest jätkatud toru. Jätkatud lõng. || midagi juurde lisama, et piisaks. *Ka hapupiim paksust sinisest klaasist pudelis oli veega jätkatud. H. Lepik (tlk).
3. aiand pookima nii, et pookoks liidetakse samajämedusele alusele

keetma ‹keedan 46›
vedelikku v. vedelikus olevat ainet keeda laskma. a. (toidu v. joogi valmistamise kohta). Toitu, sööki, süüa keetma. Teed, kohvi, kompotti, liha, sülti keetma. Putru tuleb keeta tasasel tulel. Keeda õhtuks kartuleid! Tüdruk oskas hästi keeta. Vaarikamahlast saab suhkru lisamisel keeta siirupit. Kanast keeda meile korralik supp! Keedab perele lõunat. Keedetud piim, vesi. Pehmeks keedetud riis, makaronid. Kõvaks keedetud munad. Keedetud kala. Soolaga keedetud oad. Näost punane kui keedetud vähk. *Kurediku talus aga praeti, keedeti ja küpsetati pulmaroogi .. E. Kippel. *Tollest viljast, noist tüsedaist sõõruteradest torkas Juhanile pähe mõte hakata viina keetma .. F. Tuglas (tlk). | piltl. *Üks peab olema üle teiste, hulga käratsemine ei keeda midagi. Meil on vaja suurvanemat. A. Mälk. b. (mingi muu saaduse valmistamise kohta). Tõrva, pigi, seepi, liimi keetma. c. vees v. mingis lahuses keeda laskmisega midagi puhastama v. desinfitseerima. Pesu keetma. Süstlaid keetma.

klapp1 ‹klapi 21› ‹s›

1. mingi eseme üht serva pidi kinnitatud liikuv osa, seadis hrl. mingi ava katteks. Klapiga, klapita tasku. Väikesel poisil olid klapiga püksid. Klapiga käekott. Seljakoti klapp. Kongiukses olev klapp avati. *Radist nihutas klapid higistelt kõrvadelt kaelale .. A. Uustulnd.
▷ Liitsõnad: silma|klapp, tasku|klapp, ukseklapp; kuulde|klapp, kõrva|klapp, lauaklapp.
2. tehn seadis masinas v. torustikus auru, vedeliku v. gaasi läbipääsu reguleerimiseks
▷ Liitsõnad: kaitse|klapp, pöörd|klapp, reguleer(imis)|klapp, tagasilöögiklapp.
3. muus pillikeres olevat ava sulgev ja avav mehhanismiosa puhkpillil. Flöödimängija sõrmed liikusid väledalt klappidel.
4. anat vere tagasivoolamist takistav õhuke kilejas siseseina kurd veresoontes. Südame kahehõlmaline klapp.
▷ Liitsõnad: mitraal|klapp, südame|klapp, veeniklapp.

[kellelegi] konnasilmale astuma
selliselt esinema, et keegi tunneb end puudutatud olevat, kellegi enesetunnet riivama. Oma uues näidendis astus kirjanik nii mõnelegi võimumehele konnasilmale.

korrastama ‹37›
(hrl. midagi korrast ära olevat) vajalikku, kasutamiskõlblikku, sobivasse korda v. süsteemi viima, korda tegema, korda seadma. Rõivastust, suusavarustust, elektriseadmeid, põllutööriistu korrastama. Robert hakkas oma ateljeed, tuba, töölauda korrastama. Õpilased korrastasid klassiruume. Korrastasin sõnavarakartoteeki, margikogu, oma kirjavahetust. Suurem osa materjali tuleb veel sorteerida ja korrastada. Terminikomisjonides korrastatakse oskussõnavara. Korrastab kiiresti oma juukseid, soengut, välimust. Korrasta end pisut! Halvasti korrastatud park, hoidla. Väljak, puiestik on hästi korrastatud. Korrastamata ümbrus, õu. Pardid korrastasid tiigi kaldal sulgi.
▷ Liitsõnad: heakorrastama.

kuke|pea
kõnek (bravuuritsevalt:) olukord v. töö, mis on v. tundub olevat äärmiselt lihtne ja kerge; sün. naljaasi, naljategu, käkitegu. Tema käes on raadio parandamine kukepea. Antsule on matemaatika eksam kukepea (ära teha). *Kui palju sul veel jäänud on [vangis istuda]? Poolteist aastat? Kukepea, naljanumber. R. Kaugver.

kõrvad liiguvad ~ hakkavad liikuma
keegi tunneb ennast millestki väga meelitatud olevat. Poisil hakkasid kõrvad liikuma, et teine temast nii hästi arvab.

logi|liin
mer käsilogi nöör, mida logilaud laeva edasiliikumisel laeval olevalt värtnalt järele veab; mehaanilise logi vette lastud tiivikut ning pardal olevat loendurit ühendav nöör

maa ‹15› ‹s›

1. ‹suure algustähega› (astronoomilise nimena:) Päikesest kauguselt kolmas Päikesesüsteemi planeet, maakera. Planeet Maa. Maa kuju, läbimõõt, mass, tuum, kese. Maa tehiskaaslased. Teooriad Maa ning Päikesesüsteemi tekkest. Kosmosest paistab Maa helendava sinaka kettana. Maa tiirleb ümber Päikese. Kuu on Maa looduslik kaaslane. Kas ainult Maal on elu? || ‹väikese algustähega› hrl kõnek selle planeedi pind kui kõige elusa asupaik vastandina atmosfäärile, taevale v. (usulistest kujutelmadest lähtunud väljendites) taevariigile ja põrgule. Sõda lõppes, jälle on rahu maa peal. Kas siis maa peal enam õigust polegi? Milleks on maa peale loodud igasugused putukad ja mutukad? Ähvardas kogu vaenlaste soo maa pealt hävitada. Kalle on mu kõige parem sõber maa peal 'üleüldse kõige parem sõber'. Tuiskab nii, et ei näe maa ega taeva vahet. Piibel räägib, et alguses loonud jumal taeva ja maa. Kalevipoeg käinud põrgus ja tulnud jälle maa peale tagasi. Kinnitas, et kõneleb tõtt, kutsus taevast ja maad tunnistajaiks. *Kuu paistab, tähed säramas, / öö katab ilma, maad .. E. Enno. || piltl (kaine reaalsuse, tegelikkuse kohta). Unistused kiskusid ta mõtted maast lahti. *Ta võis unistada, kuid sealjuures siiski maa peale jääda .. E. Krusten. *Kuid keemiakombinaadi tegelikkus tõi Georgi [mõtetest] kiiresti ja valusalt maa peale tagasi .. A. Valton.
▷ Liitsõnad: ilmamaa.
2. maismaa (vastandina merele vm. veekogule). Kas tuul on täna maa või mere poolt? Laev, paat lähenes maale. Dessant saadeti maale. Hüppasin esimesena paadist maale. Pärast pikka merereisi oli hea jälle kindlat, kõva maad jalge all tunda. Vahimadrus märkas kaugusest mingit maad. Saarmas elab nii vees kui kuival maal. *Nägemisulatusse ei satu ühtki laeva ega ühtki märki maa lähedusest. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: mais|maa, mannermaa.
3. maismaa pind, maismaa pindmine osa. Mägine, tasane, künklik, lage maa. Madal, kõrge, lausk, soine, vesine maa. Mätlik, kivine, konarlik maa. Maa on märg, kuiv, porine. Metsaalune maa on niiske. Lumine, must, paljas maa. Maad kuivendama, dreenima. Maa on sula, kahutanud, külmunud. Lumi katab maad. Kevadine maa lõi peagi haljendama. Maa väriseb, põrub, kõigub jalge all. Vajutas labida maasse. Siga songib kärsaga maad. Vesi imbub maasse. Nõlvakul immitseb, keeb põhjavesi allikana maa seest välja. Torm rebis puud juurtega maa seest välja. Sõduritel tuli mööda maad roomata. Surub end, liibub vastu maad. Hoidis end roomates maad ligi. Pääsukesed lendavad madalalt maa kohal. Põlevkivi kaevandatakse maa all. Maast kerkis udu. Väeosa kaevus kõrgendikul maasse. Vanad varemed tehti maaga tasa. Plahvatus lausa pühkis hoone maa pealt. Võtsin leivatüki maast üles. Kust sa selle kivi said? – Maast leidsin. Vajugu ma maa alla, kui see tõsi ei ole! (ütlus mingi väite kinnituseks). Hääl kostab summutatult nagu maa alt. Leian su kas või maa alt 'ükskõik kust' üles. Poiss on nagu maa alla kadunud, vajunud 'jäljetult, teadmata kadunud'. Järsku oli ta meie ees, nagu maa alt kerkinud. Ta seisis nagu maa külge naelutatult paigal. || mõnedes ühendites märgib ka põrandat vm. aluseks olevat pinda. Ruum oli maast laeni paksu suitsu täis. Maani 'väga pikk, peaaegu aluseks oleva pinnani ulatuv' kleit, talaar. Seelik on liiga pikk, lohiseb mööda maad. Ta tegi maani 'väga sügava' kummarduse. Põrutas jalga vastu maad. *Pildid seintel, paksud vaibad maas, kardinad akende ees. E. Männik. || viljeldav pinnas. Liivane, kruusane, savine, paene maa. Hea, rammus, lahja, vilets, hästi väetatud maa. Viljakas, viljakandev maa. Põllumajanduslik maa 'põllumaa, heinamaa, karjamaa jm. kasutatav maa'. Maad kündma, väetama. Maad tuleb äestada, kultiveerida. Kaevab aias maad. Metsast, rabast tehti, hariti maad juurde. Kõrgematel maadel alustati kevadtöödega, madalamad maad on veel pehmed. See on meie maade kohta rekordiline viljasaak. Maa nõuab põllumehelt ränka tööd. Põldu hari korralikult, ära narri maad. || (kellegi omandina). Riigi metsafondi maa. Seal algasid juba naabertalu, Oru talu maad. Maade mõõtmine, krundistamine, piiristamine. Mõisnik kihutas talupojad nende maadelt minema. Suurtel taludel oli mitukümmend hektarit maad. Nad ostsid, müüsid, rentisid tüki maad. Maatarahvale anti, jagati maad. Suurtaludelt võõrandati osa maad. Nõukogude Liidus oli maa riigi omand. *Kas neil maad on, ja kui on, siis: kuipalju sellest maast on kapsaaia all? R. Janno. || kõnek (üldisemalt:) ruum, koht, paik, võimalus millekski. Buss on nii täis, et pole jalale maad. Tema hinges polnud halastusele, kaastundele maad. *Kahel jalal seistes jätkus meile maad ikka kõigile, aga pikali heitmiseks oli enam ruumi vaja. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: aia|maa, ale|maa, aru|maa, ava|maa, heina|maa, juurvilja|maa, jäät|maa, kapsa|maa, karja|maa, kartuli|maa, kruusa|maa, kultuur|maa, kõnnu|maa, kõrve|maa, künni|maa, kütise|maa, liiva|maa, lina|maa, lodu|maa, luha|maa, marja|maa, metsa|maa, mulla|maa, mustmulla|maa, peenra|maa, puustus|maa, põllu|maa, raat|maa, raba|maa, rohu|maa, rukki|maa, savi|maa, soo|maa, sõõru|maa, sööda|maa, turba|maa, uudis|maa, õue-aia|maa, ääremaa; era|maa, hinge|maa, kiriku|maa, kogukonna|maa, kroonu|maa, mõisa|maa, pärus|maa, rendi|maa, reserv|maa, riigi|maa, talu|maa, vaku|maa, ühismaa; jaos|maa, kooli|maa, kuhja|maa, lapimaa; kilt|maa, kuppel|maa, küngas|maa, lausk|maa, lava|maa, mägis|maa, ranniku|maa, vooremaa; hoonestus|maa, jahi|maa, pinu|maa, töömaa; songer|maa, tallermaa; adra|maa, taalri|maa, tündri|maa, vakamaa.
4. ruumiline vahemaa. Sinna on meilt hulk, tükk, palju maad. Natuke, väheke, veidike maad eemal. Käisime ära hulga, hea tüki, jupi maad. Hakkame astuma, pikk maa on minna. Lähen selle lühikese maa jalgsi. Siit mereni on päratu maa. Linna oli maad oma paarkümmend versta. See viis kilomeetrit nüüd mõni maa! Pool maad on käidud, sõidetud. Meil on natuke, tükike maad ühist teed. Kauge maa tagant saabunud külalised. Selle maa pealt sa märki ei taba. Ta hääl kostab kauge maa taha, kostab kus maale, on kust maalt kuulda. Ta astus kärmesti, kuid maa ei edenenud. Ta on nimekirjas tükk maad minust eespool. *Eks sealt Õismäelt „Estonia” teatrisse ole ka pirakas maad .. O. Kruus. *Bret mõõtis sammudega ukse- ja aknavahelist maad: seitse sammu. E. Tegova. || kõnek (hrl. koos sõnaga tükk ka ajalise vahe, teat. määra vm. kohta). Kevadeni on veel tükk maad. Sa oled minust tükk maad noorem. Lund on tükk maad üle põlve. See ader, jalgratas on eelmisest tükk maad parem. Tema juuksed on tükk maad tumedamad kui minul. *Seda kõike võis hulk maad kergemini taluda kui endist läilat ükskõiksust. A. Kaal.
▷ Liitsõnad: edu|maa, vahemaa; kesk|maa, võistlusmaa.
5. ant. linn. (1. täh.) Kas ta elab linnas või maal? Maalt linna, linnast maale elama asuma. Pühadeks, koolivaheajaks sõidame linnast maale. Käisin maal onu juures. Suve veedame maal. Osa noormehi oli maalt pärit. Linna ja maa erinevused.
6. (ka geograafilistes nimedes:) riik v. selle osa; teat. füüsilis-geograafiline piirkond. Maailma maad ja rahvad. Lääne-Euroopa, Kagu-Aasia, Vahemere-äärsed maad. Baffini maa 'teat. saar'. Arnhemi maa 'teat. poolsaar'. Koloniaalikkest vabanenud, kolmanda maailma, blokivälised maad. Demokraatlik, okupeeritud, ikestatud maa. Ihkab näha kaugeid, eksootilisi, troopilisi maid. Elab võõral maal võõra rahva hulgas. India on iidse kultuuriga maa. Norra on ta unelmate, unistuste maa. Ta saadeti ebasoovitava isikuna maalt välja. Rahutusi oli kõikjal üle terve maa. Võõraid maid vallutama, anastama. Iga rahvas armastab oma maad. Vaenlane tungis meie maale. Ta on tuntud üle kogu maa. Ükski prohvet pole kuulus omal maal. Tervitan sind siit maade ja merede tagant. Linnud lendavad sügisel soojale maale. Sünnimaa on igaühele kallim kõigist teistest maadest. Norra on fjordide maa. Tuhande järve maa (Soome kohta). Tõusva päikese maa (Jaapani kohta). Ameerikat on nimetatud piiramatute võimaluste maaks. Tsaarivõimud saatsid vange külmale, tühjale maale 'Siberisse jm. kaugetesse väheasustatud piirkondadesse'. Saarte elanikud käisid suurel maal 'mandril' tööd otsimas. Tal ei ole kindlat elupaika, vaid hulgub mööda maad ringi. Pariis oli kõigile kunstijüngritele omamoodi tõotatud maa 'unistuste, ihalduste paik'. *Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt / käib Läänemere rannale .. M. Veske.
▷ Liitsõnad: agraar|maa, arengu|maa, asu|maa, ema|maa, hommiku|maa, ida|maa, industriaal|maa, isa|maa, kapitali|maa, kapitalismi|maa, krooni|maa, kultuur|maa, liidu|maa, liikmes|maa, lõuna|maa, lääne|maa, mandaat|maa, naaber|maa, piiri|maa, polaar|maa, põhja|maa, põllumajandus|maa, päritolu|maa, sotsialismi|maa, sünni|maa, troopika|maa, tööstus|maa, vasall|maa, välis|maa, õhtumaa; sise|maa, süda|maa, taga|maa, ääremaa; jalgpalli|maa, jäähoki|maa, kergejõustiku|maa, male|maa, olümpia|maa, spordi|maa, suusa|maa, talispordi|maa, tennise|maa, turismimaa; kohvi|maa, kulla|maa, nafta|maa, veinimaa; muinas|maa, muinasjutu|maa, noorus|maa, une|maa, õnnemaa; eikellegimaa.
7. ‹hrl. väliskohakäänetes pl.› teat. maakoht, kant, ümbrus. Sõitsime Palamuse, Vargamäe maile. Olime Mahtra, Pühajärve mail. Tulime just Rõuge, Emajõe mailt. Muusikarahvas käis Hüpassaares – Mart Saare mail. Kui palju looduskauneid maid ja paiku leidub meie väikesel Eestimaalgi! Kauaks sa meie maile jääd? Linda talitas lauda mail. *.. kes see ette teab, kuhu maile elu sind võib viia ... L. Kibuvits. || (üldisemalt hrl. ajaliselt). *Kell võis olla üheksa mail, kui Toomas kohale jõudis. H. Sergo.
8. hrv muld. *.. võttis vaolt peotäie värsket mulda. Maa oli külm ja elutu. M. Traat.

medali|pretendent
võistleja, kellel on v. arvatakse olevat väljavaateid medali võitmiseks. Ameeriklane oli eelvõistluste põhjal kindlamaid medalipretendente. Autsaider tõusis ootamatult medalipretendendiks.

mere|geoloogia
geol merede ja ookeanide all olevat maakoort ning ranna ehitust ja arengulugu uuriv geoloogia haru

mõisastama ‹37›
aj talupoegade kasutuses olevat maad mõisa asutamiseks v. laiendamiseks võõrandama, talumaad mõisamaaks tegema

mäluma ‹37›

1. suus olevat pala närima. Hammustab tüki leiba ning mälub seda hulga aega. Toitu tuleb korralikult mäluda, ei tohi ahmides õgida. Putru ei pruugi palju mäluda. Mäletsedes mälub veis söödud rohu teistkordselt läbi. Noored mäluvad nätsu. Laskis mälutud tubaka suust välja.
2. (jutu kohta:) nämmutama, mäletsema. Tema jutt tüütab ära, mälub ja leierdab ikka üht ja sama asja. Mäluti kuuldu kallal küll omaette, küll teistega koos. *.. ta pidi painava üksikasjalikkusega läbi mäluma viimase nädala sündmused. T. Vint.

naaber-
‹liitsõna esiosana› väljendab hrl. midagi naabriks olevat, naabruses asuvat, piirnevat vms.

naabri-
‹liitsõna esiosana› väljendab hrl. kedagi naabriks olevat, naabruses elavat

nüüd ‹adv›

1. rõhulisena väljendab ajasuhteid ning tähistab just käes v. kulumas olevat ajahetke v. -lõiku; mineviku sündmustest rääkides märgib seda ajahetke, milleni parajasti on jõutud. Enne ja nüüd. Kas nüüd või kunagi hiljem. Just nüüd on õige aeg. Siis oli nii, aga nüüd on hoopis teisiti. Nüüd sa alles tuled! Eile käis ja nüüd jälle. Alles ta nuttis ja nüüd juba naerab. Hommikul sadas, aga nüüd päike särab. Nüüd läheb töö(ks) lahti. Nüüd pole muud, kui hakkame pihta. Ma ei saa nüüd maksta, maksan tuleval nädalal. Ta on nüüd seitsmekümne nelja aastane. Veel nüüdki läheb süda soojaks, kui noorust meenutada. See oli aprillis, aga nüüd on varsti juuni lõpp. Sellest on nüüd juba kaheksa aastat. Meil on nüüd rasked ajad. Nüüd lähme kohvi jooma. Lükkame kõik korraga – nüüd! Nüüd on kõik selge. Nüüd pole enam midagi teha, parata. Mine nüüd, sind oodatakse. Mis nüüd lahti on, mis nüüd juhtus? Kes sealt nüüd tuleb? Nüüd viimasel ajal ma pole seal käinud. Nüüd ta juba teadis ja oskas ettevaatlik olla. Nüüd viimaks olime kohal. Jaan hüüdis nüüd jälle vahele, et ärgu valetagu. Nüüd olime igalt poolt ümber piiratud. || (praegusele ajahetkele lisaks ka muutunud olukorrale viidates). Mis siis nüüd saab? Nüüd on meie nõu otsas. Vaat kus lops – mis nüüd teha? Nii on palju parem, nüüd on hoopis teine asi. Nüüd ma tõesti ei oska enam midagi arvata. Mida ta meist nüüd mõtleb? Hommikul oli hall maas, nüüd võttis küll kartulipealsed ära.
2. ‹hrl rõhutuna› väljendab modaalseid suhteid (ajaline tähendus on tuhmunud v. kadunud), kasut.:. a. (rahustades, veendes v. kehutades). Ära nüüd hädalda, ära nüüd sellepärast meelt heida. Mis sa nüüd nutad, jäta järele! Ära nüüd pahanda, lepime ära! Anna mulle nüüd natukenegi aega! Pea nüüd pea, oota nüüd ometi! Ära nüüd karda, süst pole üldse valus. Seisa nüüd natuke paigal, ära liiguta. Las(e) ma nüüd tuletan meelde. Ole nüüd ikka mees! Võta nüüd võta, kui pakutakse! Räägi nüüd muinasjuttu, kui laps nii väga palub. b. (tõrjudes, vastu väites). Mõni asi nüüd, millest rääkida! Ei tohi, kus nüüd seda! Sina nüüd ka midagi tead! Tema(st) nüüd mõni kündja! Temaga nüüd igav hakkab! Mis rahad nüüd minul, vanainimesel. Mis nüüd leivast, ma olen lihagagi rahul. Kört nüüd kellegi toit! Kuule nüüd juttu, valetab ju! Ah, tema plära nüüd! See nüüd mõni mure, asi! Kus nüüd temal kõlbab minuga käia! Mis oskaja nüüd mina. Mis nüüd müüa, hea, kui oma tarbekski jätkub. Tema nüüd küll süüdi ei ole. Mis tast nüüd nii laita. Ole nüüd asja, mida kiita! Kas oled akadeemik? – Mis sa nüüd, lihtne teadur olen. Mine nüüd, see ei ole ju võimalik! See pole nüüd küll mingi ime, selles pole nüüd küll midagi iseäralikku. *„Kas oma töö?” küsis Körber. „Kust nüüd! Lasksin teha ..” E. Särgava. *Ebausk jah! Kuidas nüüd inimene ennast vahel hundiks ja jälle inimeseks muuta saab! A. Kitzberg. c. (mööndes, nõustudes, kinnitades). Hea nüüd küll. Seda nüüd küll. Mis nüüd teda rääkida! Kes nüüd teda kiita jõuab. Kõike on vaja, olgu nüüd toitu või riiet. Saab nüüd, kui palju saab, päris ilma ikka ei jää. Olgu sellega nüüd, kuidas on. *.. töö on muidugi töö, mis seal nüüd rääkida .. A. H. Tammsaare. d. (kaheldes). Mine nüüd tea. Kas nüüd (just) kõige parem. Ei tea nüüd, kas võib. Mis aastal see nüüd oligi? Teda peeti – kuidas seda nüüd öeldagi – kerglaseks. Kas nüüd direktoriks, aga osakonnajuhatajaks ehk saab. Oli nüüd tee libe või mina hooletu, aga maha ma käntsasin. Vaevalt temast nüüd päris kunstnikku tuleb. e. (hrl. meelepaha, halvustust v. parastust väljendavates emotsionaalsetes hüüatustes). Näh nüüd, seisa paigal! Ütle nüüd last, kuhu roninud! No ütle nüüd lolli, mida usub! Seal see nüüd on, see oma tahtmine! Vaat sulle nüüd iseenese tarkust! Miks ta nii tegi? – Küsi nüüd narri, tegi ja kõik. *Ostsin ma merevaiku – näh nüüd! meresoola ikka, mitte merevaiku .. O. Luts.

olnuvat
olevat olnud. Neiud olnuvat ilusad kui inglid.

pikse|kivi
folkl rahvausundis maast leitud pikergune sile kivi, mida pikne olevat välguna maha heitnud, piksenool (2. täh.) Piksekiviga vajutati kasvajaid ja koeranaelu.

polevat
ei olevat. Ta polevat seda kellelegi edasi rääkinud.

polnuvat
ei olevat olnud. Nad polnuvat süüdi, asjast teadlikud, eile õhtul kodus.

puudu ‹adv›

1. näitab, et midagi v. kedagi ei jätku, on vähem kui vaja, ebapiisavalt; ant. üle. Pileti ostmiseks jäi, tuli rahast puudu. Laeval on madruseid puudu. Eestis pole õpetatud meestest puudu. Poes pole jookidest puudu. Õllest tuleb puudu. Kellel on süüa, juua puudu? Meie kodus polnud millestki puudu. Õnnest, teadmistest, otsustusvõimest, kogemustest, julgusest, temperamendist jääb puudu. Tal tuli, ei tule sõnadest puudu. Ohtlikest silmapilkudest polnud retkel puudu. Või tal tegemistest, tööst puudu on! Õhust tuli puudu. Ruumist on puudu. Pakasest sel talvel puudu ei olnud. Isa leidis kapist münte puudu. Lusikaid ei anta kunagi parasjagu, ikka jääb mõni üle või tuleb puudu. Mis jõust puudu tuli, see tehti nõuga tasa. Sel poisil küll nupust, arust puudu pole. Tal on peas paar kruvi puudu 'pole täie aruga'. Memmest ei olnud kuskil puudu 'teda jätkus igale poole'. *Naine, head asja on haruharva üleliia. Ikka jääb puudu. J. Tuulik.
2. näitab, kui palju on midagi millenigi jõudmiseks v. millekski vajalikust vähem. Paar minutit on kahest puudu. Kell on neljast kümme minutit puudu. Õhtuks jäi sihtkohast vaid kilomeeter puudu. Rekordist jääb 2 sentimeetrit, sekund puudu. Küünitasin käega lage, aga natuke jäi puudu. Palju polnud puudu, et oleksin kraavi sõitnud. Oli nii nõrk, et surmast palju puudu polnud. Vaevalt vaks on hauast puudu. Raplal pole linnast midagi puudu.
3. ‹ainult olema-verbi laiendina› näitab, et kedagi v. midagi tarvis olevat ei ole vajalikul kohal v. olemas. Uus sild on peaaegu valmis, ainult käsipuud on puudu. Märkasin kella puudu olevat. Kellel on raamat puudu, saab selle õpetaja käest. Ants avastas, et Peeter on puudu.

pärus|rent
aj rent, kus rendil olevat valdust on õigus samadel renditingimustel edasi pärandada

pöörd|trükk
kaks teineteise küljes olevat postmarki, millest üks on teisega võrreldes tagurpidi

raiskama ‹raisata 48›

1. raha, vara, tarbeaineid vm. väärtuslikku üleliia, pillavalt, asjata v. mõtlematult kulutama. Oma vara, varandust (ära) raiskama. Prassis kõrtsides ja raiskas raha. Raiskas palju raha igasuguse tühja-tähja peale, igasugusele tühjale-tähjale. Õlle ja viina peale ei raiska Mihkel sentigi. Nüüd tuli veel ka kalliste rohtude peale raha raisata. Kui palju ta veel raamatute ja ajalehtede peale raiskab! Enne korjas iga kopikat, nüüd aina raiskab. Maad oli vähe, seda ei raatsitud õuemuruks raisata. Ehituspuit on kallis, seda ei saa raisata. Kõik tuleb ära süüa, toit pole raisata! Raiskab head paberit pakkepaberiks. Keera kraan kinni, vett ei või raisata! Raiskas mitu tikku, enne kui suitsu põlema sai. Tuled päeva ajal põlevad, raiskate elektrit. || jur usaldatud v. korralduses olevat võõrast vara ebaseaduslikult enese huvides ära kasutama. Ilmnes, et ta oli riigi vara raisanud.
2. ruumi v. aega tarbetult kasutama, seda tarbetult kulutama. Ajakirja maht on piiratud, ruumi ei saa raisata. Suur leivaahi raiskab 'võtab' toas asjata ruumi. Ära raiska asjata kallist aega! Mille kõige peale ei tule aega raisata! Ta raiskas mul oma juttudega palju aega ära. Raiskasin tüki aega raamatu otsimisele, otsimisega. Aega raiskamata 'viivitamatult' asuti teele. Raiskasime mõlemad sellele mitu päeva, terve õhtu (ära). Poiss raiskas mitu tundi ristsõnamõistatusele. Raiskas oma paremad aastad niisama logelemisele.
3. piltl (hrl. inimese, tema võimete ja tunnete kohta:) tarbetult, ebaotstarbekalt kulutama. Raiskad end kontorilaua taga, sa oled väärt paremat elu. Mees ei püsi kodus, raiskab end võõraste naiste peale. Ta raiskas end, oma elu mõttetutes prassingutes. Asjatult raiskad oma jõudu, energiat ja annet. Poiss ei võtnud õppust, ilmaasjata raiskasin oma närve. Siin pole mõtet vaielda ja sõnu raisata. *On otse hirmus, et oma armastust pead minusugusele raiskama. A. H. Tammsaare.
4. hrl van hävitama; rikkuma. *Üksi olime, kui raiskas rahvast nälg ja laastas katk .. A. Oras (tlk). *Alles mõned aastad tagasi .. oli temagi olnud hinge ja ihu poolest raiskamata. V. Lattik. || võrgutama. *Aga Riidalu vanapere oli vali oma vanamoodsas moraalis: mees pidi üles korjama rahva naeru alt oma raisatud tüdruku! H. Ranna.

ratsionaliseerima ‹42›

1. ka maj (disainides, standardiseerides, majandustegevust analüüsides) tootmist ratsionaalsemaks muutma, otstarbekohaseks tegema, otstarbekamaid meetodeid rakendama. Kui tööd ratsionaliseerida, jõuab palju rohkem. Ratsionaliseeritud kuju, tarind.
2. ka psühh midagi absurdset või ebasündsat, oma minapildiga vastuolus olevat mõistuspäraselt põhjendama, mõistuspärastama. Alateadvuse impulsse ratsionaliseerima.

saunik ‹-u 2› ‹s›
aj suurema talu maal olevat onni ja väikest maalappi kasutav maatamees; pops. Künka talu saunik. Sauniku poeg, tütar, lapsed, majapidamine. *Jõuab nüüd pops peremehega kaevelda või saunik suurnikega suurelda! H. Raudsepp.

sihitis|määrus
keel määrus, mis väljendab tegevuse v. olemisega seoses olevat olendit, eset v. nähtust, kuid ei esine sihitise käändeis

sillus ‹-e 4› ‹s›
ehit seinas olevat ava kattev tarind (näit. tala, kaar), mis võtab vastu tema kohal paikneva seinaosa koormuse. Kivist, raudbetoonist, puidust sillus. Sirge, kaarja sillusega aknad. Madala sillusega uks.
▷ Liitsõnad: kaar|sillus, kiht|sillus, kiil|sillus, talasillus; akna|sillus, uksesillus.

silm ‹-a pl. gen -ade e. silme pl. illat -adesse e. silmisse e. silmi 22› ‹s›

1. inimese ja enamiku loomade paariline nägemiselund (sageli ka üksnes selle välise osa, kuju, asetuse kohta). Vasak, parem silm. Inimese, koera, kala, linnu, ussi, kärbse silmad. Kassi, hundi hiilgavad silmad. Vasika suured niisked silmad. Hallid, sinised, pruunid, rohelised, mustad silmad (vikerkesta värvi järgi). Maksahaige kollased silmad (silmavalge värvi järgi). Suured, väikesed, ümmargused, mandlikujulised, ilusad silmad. Silma sisenurk, ülemine laug. Silmade nägemisvõime, valgustundlikkus. Kauge-, lühinägelikud silmad. Mu üks silm näeb normaalselt, aga teine on pime. Hämaras silm ei seleta, mis siin kirjas on. Ere valgus hakkab silmadele, pimestab silmi, võtab silmad pimedaks. Silmist pime rauk. Auku vajunud, aukus, koopa(i)s, punnis, pungis, kõõrdi(s) silmad. Pilus silmad. Tal on marjad silmas, marjas silmad 'silmamarjad, trahhoom'. Kotid, kortsud, sinised rõngad silmade all. Paistes, vesised, (ära)nutetud, punased silmad. Silmi paotama, avama, sulgema. Tegi, lõi silmad lahti. Paneb silmad kinni. Silmi kissitama, pilutama, vidutama, jõllitama, pungitama. Ajas silmad pilukile, vidukile, jõlli, pungi. Tõmbas silmad kissi, silmad on kissis. Pikutavad lahtisi, avali silmi diivanil. Pilgutab kiiresti silmi. Pilgutab vennale silma (näit. märguandeks). Vaatab toimuvat suurte silmadega, suuri(l) silmi(l), laial silmal 'jahmunult, üllatunult'. Vahtis enda ette, silmad õudusest pärani. Vaatab tulijale otsa, silmad rõngas, pulkas peas. Vaatas rongiaknast välja, silmad (peas) kui tõllarattad, taldrikud. Silmad sõõris, uudistab laps ninasarvikut. Silmad on haiged. Silmad kipitavad, valutavad. Ravim tuleb silma tilgutada. Seep, suits läheb silma. Silmad jooksid vett. Pisarad purskavad silmist. Lapsel on pisarad silmis. Tüdruk seisab, silmad pisarais, vees. See jutt kisub, võtab, teeb silma(d) märjaks, niiskeks. Teade võttis vanainimesel pisarad silma, silmad veele. Silm kisub veele. Vesi tuleb silma, silmast välja. Silmad nõrguvad, tulevad, tõusevad, seisavad vett täis. Silmad löövad märjaks, tilguvad. Vaatab kalkvel silmi(l). Silmad nagu räästad. Kuivatab pisarad silmist, silmad pisaraist. Pühib silmi, silmad kuivaks. Kes see siin silmi vesistab? 'nutab'. Lõkerdavad, et silmad märjad. Silmad lähevad verd täis 'silmavalged lähevad punaseks'. Sidusin silma kinni. Pistis, lõi tüli käigus teisel silma välja. Surnu silmad vajutati kinni. Vanaisa sai vaskrahad silmadele 'on surnud'. Keevitaja kaitseb silmi prillidega. Tüdruk vaatab, käsi varjuks silmade ees, silmil 'silmade kohal'. Müts tõmmati silmadele, silmini pähe. Pea on silmini kinni seotud. Komberdab otsekui seotud silmi. Silmi 'lauge, ripsmeid' värvima, jumestama. Hõõrub uniseid silmi, une silmist. Uni tikub silma, tuleb silmi(le). Ei saanud terve öö und silma(le), ei pannud silmagi kinni 'ei suigatanudki'. Mure viis viimse uneraasu silmist. Laps vahib võõrale julgesti silma, silma sisse. Nii häbi, et ei julge silma vaadata. Vaatas tüdrukule liiga sügavasti silma 'armus tüdrukusse'. Suudan tõele, raskustele silma vaadata 'tõde, raskusi taluda'. Mees on sõja-aastail surmale küll ja küll silma vaadanud 'on surmale väga lähedal olnud'. Olin silmad välja jätnud, silmad jäid õue 'heleda valguse käest tulles ei näinud hästi'. Mitte ei näe nii pimedas lugeda, võta või silm näppu. Nii pime, et ei näe sõrme silma pista. Tuul oli kogu tee silma sisse 'otse vastu'. Tuiskas suud ja silmad täis (suure tuisu kohta). Poiss luiskas, sõimas suud ja silmad täis 'luiskas, sõimas nagu jaksas, kõvasti'. Ta valetab suisa silmi 'näkku, avalikult'. Kas sul pole silmi peas? 'kas sa ei näe, ei märka'. Kus su silmad olid? Mul on omal silmad peas 'näen ja taipan ise'. Ma ei usu oma silmi! 'ei suuda seda, mida näen, uskuda'. Mida nende vanad silmad kõik nägema pidid! Olen üksainus silm ja kõrv 'vaatan ja kuulan väga hoolega'. Tal polnud naiste jaoks silmi 'ta ei huvitunud naistest'. Nägi, veendus oma(enda) silmaga 'ise', et kodu on paljaks varastatud. Jätsin ilma silma nägemata 'vahetult nägemata' jumalaga. Laps kosub lausa silma nähes 'nähtavalt'. See on silmaga näha 'ilmselge', et ta terve pole. Surm, pääsemine oli silmaga näha 'väga lähedal, käegakatsutav'. Siitkandi koolmeister on agar talurahva silmi selgitama 'talurahvale teadmisi jagama'. Silmad keerlevad, pöörlevad peas (silmamunade, ka pilgu nähtava liikumise kohta). Pööritasin imestusest, pahameelest silmi. Kellele sa oma silmi pööritad? (pilkudega koketeerimise kohta). Silmad lähevad pahempidi pähe 'on nii, et ainult silmavalged paistavad'. Silmad hüppavad pealuust välja 'on näit. imestusest väga pungis'. Kutsikail tulevad silmad pähe 'kutsikate silmad lähevad lahti ja nad saavad nägijaiks'. Silm on väike, aga näeb kõik ilma. Hirmul on suured silmad. || silmanägemine; nägemisvõime, -teravus. Head, teravad, töntsid, viletsad silmad. Loe sina, sul selgem silm. Tal on täpne silm. Raske haigus võttis silmad, ta silmad kustusid. Vanaisa on silmist ilma. Silm ei võta 'ei näe' enam. Kui silm ei peta, on tulijaid kaks. Vanal varese, noorel nugise silmad. *Peagi röövis saabuv ööpimedus meilt ka silmad. H. Sergo. || (inimese kohta, kes midagi näeb või jälgib). Aed ehitati nii kõrge, et võõras silm sellest üle ei ulataks nägema. Riigipiire kaitsevad valvsad silmad. Röövlitel olid silmad-kõrvad valvamas. Tema oli see silm ja kõrv, kelle kaudu kõike teati. *Ta teatas neile, et sõidab talveks ära, aga jätab siia oma silma. A. Kurtna (tlk). || (nägemismuljega seoses). Metsarohelus rõõmustab silma, on silmale rõõmuks, pakub silmale palju. See vaatepilt riivab, kriibib silma. || silmaümbrus; silmnägu. Silmad lähevad mustaks, on määrdunud. Kriimuks nutetud silmad. Silmi loputama, (puhtaks) pesema. Motorist viskab kiiresti vett silma(de) peale. Võttis räti ja kuivatas silmad ära. Atsil löödi silm siniseks. Naine kisub sul silmad lõhki. Su ütlemine sobis siia nagu rusikas silma 'silmaauku'. Pistab monokli paremasse silma. Seisab, kiiker silmas.
▷ Liitsõnad: hirve|silm, fassett|silm, ihu|silm, inim|silm, jõll|silm, kassi|silm, kriim|silm, kõõr(d)|silm, lapse|silm, liha|silm, liit|silm, linnu|silm, mandli|silm, mongoli|silm, nööp|silm, pilu|silm, pulli|silm, pung(is)|silm, punn|silm, sea|silm, sini|silm, sõstra|silm, täpp|silm, vasika|silm, vidu|silm, öökulli|silm, ükssilm; seadusesilm.
2. silmavaade, pilk, vaatamisviis. Tõstsin silmad raamatult (üles). Silmi lakke, üles, maha lööma. Seisab, silmad laes, maas. Seesolijad viskasid silmad ukse poole, tulija peale. Heitis aeg-ajalt volksti silma peeglisse. Laskis silmad toas ringi, ümber käia. Käis silmadega üle ruumi. Silm langes lauale. Libistab, laseb silmadega üle lehe. Tõin ajakirja, tahaks silma(d) sisse pista. Heitsin, lõin, viskasin artiklile silma(d) peale ja ehmusin. Silmad libisevad, jooksevad üle kirjaridade. Neelab silmadega, silmad neelavad raamatu ridu. Kiskusin silmad paberilt lahti. Maalilt oli raske silmi (ära) pöörata. Silmad jäid temasse, tema külge kinni. Kuulajad ripuvad silmadega kõnemehe huultel. Silmad ripuvad rääkija suu küljes. Laps otsib silmadega ema, sihib silmadega kommikotti. Valvur puurib silmadega pimedusse, akent. Arsti kogenud silm märkas tõbe kohe. Ta silmad käivad mu kannul. Silm riivab möödujat, puhkab lilledel. Kõikjal meri, nii kaugele kui silm ulatab, ulatub, võtab. Ei tea, kuhu häbi pärast silmi panna, peita. Ei julge poja pärast enam oma silmi kellelegi näidata. Annab sõbrale silmadega märku. Teritasin silma, et paremini näha. Silmade keel, mäng. Silmad naeravad, säravad, löövad välku, välguvad, pilluvad sädemeid, põlevad nagu palavikus (peas). Silmi välgutama, volksutama (näit. provotseerivalt, demonstratiivselt siia-sinna vaatamise kohta). Silmis süttis kaval tuluke, välgatas rõõm, silmad kustusid. Silmad krillis (peas) (hrl. purjusolekust tingitud uduse pilgu kohta). Sõbralikud, hellad, tõsised, nukrad, säravad, selged silmad. Tähelepanelikud, terased, klaasistunud, tühjad silmad. Ta silmist paistab tarkus. Silmis tuhat küsimust. Püüdsin ta soove silmist lugeda 'sõnatult taibata'. Nägi tütre silmist, et asjad on halvad. Kõigil on silmad ootust, ärevust täis. Valvsail silmil, jahmunud, säravi, põlevi silmi jälgitakse toimuvat. Laskurid harjutavad, proovivad silma 'harjutavad, proovivad laskmist'. Vanemad ei vaata poja pruudi peale hea silmaga 'pruut ei meeldi neile'. Vaatas naabri koera poole viltu silmaga 'umbusklikult'. Vaatan nüüd elule hoopis teiste silmadega 'teistmoodi'. Luges teksti korrektori silmaga 'tähelepanelikult, teraselt nagu korrektor'. Püüa oma kodu näha, vaadata kunstniku silmaga. Silm on hinge peegel.
▷ Liitsõnad: kala|silm, kulli|silm, nirgi|silm, nugis|silm, särasilm; kunstniku|silm, lavastajasilm.
3. esineb mitmesuguste püsiühendite, ütluste, väljendite koosseisus v. eritähendusliku sõnavormina (vt. ka fraseoloogiaosa). a. (väljendites, mis osutavad vaataja asjatundlikkusele v. tähelepanelikkusele). Tal on moe asjus silma. Sel õmblejal on hea silm. Majapidamises läheb vaja nooriku kätt ja silma. Heal kasvatajal jätkub silma kõigi laste jaoks. *Mareti.. silma maja korraldada kiitis isegi vana Peter. R. Sirge. *Talvelgi on omad nüansid, kui on silma. M. Traat. b. (kellegi v. millegi märkamisega ühenduses). Talle ei puutunud midagi kahtlast silma. Marile jäi silma, et õde on väga kahvatu. Peeter jäi talle juba esimesel kursusel silma. Ega mu võtmed pole sulle silma juhtunud? Kevadeti lööb, kargab praht rohkem silma. c. (silmamõõdu kohta). Kaugust tuli mõõta, hinnata silmaga. Rätsep lõikas riiet silma järgi 'silmamõõduga'. Silm on sirkel ja nina vinkel (töö kohta, mida tehakse mõõduvahendit kasutamata). d. (nägemishäirete ilmingute kohta). Arvud hakkasid silme ees tantsima. Silmade ees, silmis virvendab. Maailm pöörleb silme ees ringi. Vihastas, sai põrutada, nii et silme ees läks mustaks. Lõin pea nii kõvasti ära, et silmist lõi, lendas sädemeid. Valu võtab silmade eest mustaks. *Indrekul lõi silmade ees kõik mustaks, pilkases pimeduses sähvisid ainult mingisugused kiudpeened palavad välgud. A. H. Tammsaare. e. väljendab kujutlustes, meeles, vaimusilmas olevat. Ema kuju seisab ikka mu silmade ees. Võigas pilt tükib silma. Seda pilti ei saa silmist pühkida. Peab Issandat alati silme ees. Tal on selge siht silme ees. Laskis kogu päeva silma eest läbi. Läbielatu möödub mu silmade ees. Manas silmade ette salapärase daami. Maalib maaelu võlud silme ette. Ta silmade ette tuli isakodu. Romaanikangelane kerkib silme ette. || [kellegi] silmis (kellegi) meelest, arusaamist mööda, (kellegi) jaoks. Ta muutus mu silmis aina kaunimaks, targemaks, paremaks. Sõjast tulnud meeste silmis polnud millelgi väärtust. Avalikkuse silmis on sel ajakirjal suur autoriteet. f. silmist vaateväljast, nägemisulatusest, lähedusest. Olime rannal, kuni paat silmist kadus. Kao, kasi mu silmist! Mis silmist, see südamest.
▷ Liitsõnad: vaimusilm.
4. miski kujult v. pinnalt silma (1. täh.) meenutav v. selline osa millestki. a. silmus (hrl. silmkoe elemendina), aas. Kudumi, trikoo, võrgu, püüniste silmad. Pahempidi, parempidi kootud silm(ad). Kuduja loeb silmi. Noppis vardalt mahatulnud silmad tagasi. Silmi (üles) looma, kahandama, kokku võtma. Üks silm jäi vahele. Sukad esimest korda jalas ja juba silmad jooksevad. Sukal läks, jooksis silm maha. Silmi üles võtma. Silmade tihedus, suurus. Suurte, väikeste, tihedate silmadega noot. Tikkis tanule silmad. *Katrin istus nurgas võrguhargi taga ja sopsis uiga kalasile ühe silma teise kõrvale. H. Sergo. b. kirve (vm. sellelaadse tööriista) tömp osa, kand; selles olev varreauk. Lõi, tagus suure kirve silmaga kiilu puusse. Silmaga, ilma silmata kivikirves. Kirka, kõpla, haamri silm. *Kallemeel laskus põlvili jääle ja koputas tapri silmaga otse kala lagipähe. A. Kalmus. c. auk saapa- v. kingapealses paela läbi tõmbamiseks; nööpauk; eelmiste (metallist) ääris. Silmadega kingad, saapad. Pael ei lähe silmast läbi. Metallist silmad. Silmaga nööpauk. d. avaus, ava milleski. Õmblusnõela, õngekonksu silm. Niit tuleb silmast läbi ajada. Lühikese, pika silmaga nõelad. Terad voolavad silmast 'kivisilmast' veskikivide vahele. Tihedate silmadega sõel. e. pudrusilm. Pudrul on või silmas. Perenaine paneb silma ka pudrusse, pudrule sisse. Pani pudrule tükikese võid silmaks. *Putrude kõrvale anti ka piima, kui seda oli, vahel pandi sulatatud rasvagi silma. M. Metsanurk. f. värviline klaasikilluke v. kivi ehte kaunistusena. Veinpunaste silmadega preesid. g. punkt (täpina täringul, mängu ehk võistluse kokkuliidetava arvestusühikuna). Mitu silma on ühel täringul? Sai kolme viske kogusummaks 12 silma. Kaardimängijad loevad silmi. Äss annab üksteist silma. Mängisime mutti kolm senti silm. Võitja laskis 50 võimalikust silmast välja 49. Suurim korvikütt oli Mati kahekümne silmaga. h. kartulimugula uinuv pung; iduauk, milles see asetseb; silmastamisel kasutatav pung. Kartuli silmas peitub kolm või enam silma. Silmastaja lõikab pookoksalt silma. Silm läks hästi kasvama. i. madalate ja laidude vahelised sügavamad kohad meres; madal rannaäärne jäänukjärv. Laev ei saanud kitsast Püssirahu silmast läbi sõita. Saaparahu silmas on sügav vesi. *Leetel kasvab tedrehein, kohati tükeldavad seda kitsad madalad veeväljad – silmad. J. Smuul. *.. silm on väike järveloik, mille meri taganemisel randa maha jätab.. A. Hint. j. tuulevaikne piirkond tsükloni keskosas k. piltl. Päikese kuldne silm. Järvede sinised silmad. Kastetilk särab lille silmas. Valgusfoori punane, raadio roheline, piibu tuline silm. Kaamera silm. Majakas pilgutab silma. Autod välgutasid kurvidel silmi. Kurbade silmadega mersu. Kustunud silmadega majad. Ärklitoa silmad on pimedad. Läikivad silmad paabulinnu sabasulgedel. Praemuna kollane silm. Märklaua must silm. l. ‹liitsõna järelosana› esineb taimede ja loomade (rahvapärastes) nimetustes, näit. pääsusilm
▷ Liitsõnad: akna|silm, auto|silm, härja|silm, järve|silm, kartuli|silm, kassi|silm, kinga|silm, kinnis|silm, kirve|silm, kivi|silm, klaas|silm, konna|silm, lauka|silm, liia(s)|silm, liig|silm, linnu|silm, lätte|silm, lüüsi|silm, majaka|silm, mõrra|silm, niie|silm, nooda|silm, nõela|silm, paisu|silm, pikk|silm, pudru|silm, põlve|silm, püvi|silm, rasva|silm, soo|silm, suka|silm, tule|silm, tähe|silm, ukse|silm, vee|silm, veski|silm, või|silm, võrgu|silm, õhk|silm, õiesilm; häni|silm, härja|silm, kiilas|silm, kriim|silm, oja|silm, paabu|silm, lõo|silm, pääsusilm.
vrd silmini

silma|allikas
allikas, mille veel usutakse olevat (silma)haigusi raviv toime

surfama ‹surfata 48›

1. laine- v. purjelauaga sõitma. Käib suvel Pirital surfamas.
2. veebis olevat teavet (ilma kindla eesmärgita) sirvima. Otsib endale vajalikku infot Internetis surfates.

tarvis

1. ‹postp› [gen]. a. kellegi tarvitamiseks v. mingiks otstarbeks, mingiks eesmärgiks; sün. jaoks (enamasti palju tänapäevasem ja tavalisem). Toitu jätkus vaid oma pere tarvis. Piima on veel üksnes laste tarvis. Võtsin sinu tarvis soojemaid riideid kaasa. Tööliste tarvis ehitati paar barakki. Loomade tarvis seati korda vana kuurialune. Kirjutasin selle artikli just „Postimehe” tarvis. Plutooniumi toodetakse tuumapommi tarvis. Kapsataimede tarvis jäeti kaks peenart. Kapis on toidunõude ja muude asjade tarvis ruumi küllalt. Magamise tarvis toodi põhku tuppa. Naine ei anna talle õllebaaris istumise tarvis raha. Katsete tarvis on vaja ruume ja seadmeid. Hangib matka tarvis varustust. Hakkas supi tarvis kartuleid koorima. Täna peab sul lapse tarvis aega leiduma. Mustade päevade tarvis on emal üht-teist kõrvale pandud. Teab kas tal on selle ameti tarvis piisavalt taipu. b. van (tähenduselt lähedane postpositsioonile kohta). *Ajaloolise romaani tarvis on „Leilil” liiga vähe kirjeldust. E. Vilde.
2. ‹adv› ‹ühendverbi osana› näitab, et midagi (v. kedagi) puudu olevat soovitakse kasutusele võtta, käiku rakendada, vaja. Hädas läheb sõpru kibedasti tarvis. Talus ei peeta hobust, kui seda tööks tarvis ei lähe. Ohoo, mis neil tänapäeva noortel kõik tarvis ei lähe! Õpi aga prantsuse keelt, edaspidi võib tarvis tulla. Raha oli kisendavalt, hädasti tarvis. Kellele vanainimest ikka enam tarvis on! Saavutas oma eesmärgi, ilma et tal oleks tarvis olnud sõrmegi liigutada. See töö on veel tingimata tarvis ära teha. Kui vähe on õnneks tarvis! Edu saavutamiseks on ütlemata palju treenimist tarvis. Oli sul siis tarvis see välja lobiseda! Kui teo üles tunnistad, hakatakse sind näägutama; on seda veel tarvis! *Jah, all on pulmad, aga Tibukit pole sinna kutsutud. Noh, pole tarviski! J. Ruven. | ‹elliptilistes lausetes›. Palju siis säärasel hellikul nutuni tarvis. Ei tea, kellel sinu pastakat õige tarvis! Ostsime kõike, mida tarvis. Ta käitus nagu tarvis. Muret mul endalgi rohkem kui tarvis. Jõudu tööle! – Jõudu tarvis! Jätku (leivale)! – Tarvis, tarvis!
Omaette tähendusega liitsõnad: mistarvis

teema ‹6› ‹s›

1. aineringi, käsitletavate, uuritavate v. kujutatavate nähtuste määrang; kõneaine, vestluse vms. sisu. Kirjandi, loengu, jutluse teema. Diskussiooni, dispuudi, vestluse, ettekande teema. Traktaadi, teadusliku töö teema. Novelli, näidendi teema. Seminari teemaks oli energiakriis, Liivi luule, ammoniaagi saamine ja omadused. See on artikli kirjutamiseks hea teema. Arutelud poliitilistel, usulistel teemadel. Teemat üles võtma, käsitlema, vahetama. Loetud raamat sai elava mõttevahetuse teemaks. Kloonimine on praegu populaarne, kuum teema. Sel teemal pikemalt ei vesteldud. Rahareform sai ta armsaimaks teemaks. Hüppas ühelt teemalt teisele. Ah, jätame selle teema. || muus helitöö peamist muusikalist mõtet kätkev vormielement. Teema variatsioonidega. || keel teada olevat infot väljendav lauseosa. Teema ja reema.
▷ Liitsõnad: ala|teema, all|teema, arutlus|teema, juht|teema, jutu|teema, kõrval|teema, pea|teema, põhi|teema, teadus|teema, uurimis|teema, vestlus|teema, võistlusteema; armastus|teema, elu|teema, mere|teema, tootmis|teema, tänapäevateema; lemmik|teema, meelis|teema, tabuteema.
2. aj sõjaväeline haldusüksus Bütsantsis

teriakk ‹-aki 21› ‹s›
paljudest ainetest koosnev vana- ja keskaegne tervistusjook, millel usuti olevat universaalravimi omadusi. Teriakki tarvitati vastumürgina maohammustuse korral.

tervise|allikas
allikas, mille veel usutakse olevat tervistav toime; tervisveeallikas

tsentrifugaal|jõud
füüs jõud, mis püüab ringliikumises olevat keha viia tiirlemise keskpunktist eemale, kesktõukejõud

tuulutama ‹37›

1. tuulduda laskma. a. ruumis olevat sumbunud v. saastunud õhku puhta (välis)õhuga asendama, (ruumi) värske õhuga varustama, õhutama; ventileerima. Avas akna, et tuba tuulutada. Tube tuleb tihedamini tuulutada, õhk on raske. Palatit tuulutati kolm korda päevas. Tööruumid olgu korralikult tuulutatud. Hästi, halvasti tuulutatud korter. Keldrit pole kaua tuulutatud. Köök jäi hommikul tuulutamata. Tuulutamata saal, klass. Kaevandust tuulutama. b. (riiete jms. kohta:) väljas, välisõhu käes tuulduda laskma. Tuulutab õues oma talveriideid. Märjad purjed tuleb kuivatada ja tuulutada. Villaseid esemeid tuulutatakse korrapäraselt. Puunõusid peab küürima ja tuulutama. Pehme mööbel sai põhjalikult tuulutatud. Toas on tunda tuulutamata voodiriiete lõhna. c. piltl. Traditsioonegi tuleb aeg-ajalt tuulutada.
2. (koos enesekohase asesõnaga:) vaheldust saama, meelt lahutama, lõõgastuma; end värskes õhus värskendama v. virgutama. Sõidan linnast välja ennast tuulutama. Lähme kinno, tuulutame ennast väheke! Mis sa ikka kodus norutad, mine tuuluta ennast! Sa peaksid end veidi tuulutama, inimeste seas liikuma ja sõpru soetama. Pärast ränka õppimist tuleb ajusid tuulutada. Läks jalutama, et ennast tuulutada. Toas on palav, peaks end trepil tuulutama.
3. van tuult lehvitama; tuult lehvitades jahutama. *Suits kippus silma, ta tuulutas käega näo ees. E. Tennov. *.. kindral võttis mütsi peast ja hakkas sellega nägu tuulutama. J. Semper.
4. van tuulama (1. täh.) *Tuulik ropsib, sõelub, tuustib, tuuseldab ja tuulutab terad aganatest .. I. Pau.

tõmbama ‹tõmmata 48›

1. (käega v. kätega) enda poole, endale lähemale v. mingis suunas liikuma panema (ka seda teha üritama) v. liikumas hoidma; vedama. Kumbki tõmbas köit enda poole. Tõmmake kahekesi, kui üksi ei jõua. Tõmbas tooli lauale lähemale. Kui piim keema hakkab, siis tõmba pott pliidi servale. Laps tõmbas endale vaasi koos laudlinaga kaela. Uks tõmmati pärani. Tõmbasin kardina eest, kõrvale. Saagi tuleb tõmmata ühtlaselt. Mees tõmbas ohjadest, ohje ja hobune jäi seisma. Tõmbas lõngavihi läbi peo. Kellamees tõmbab kellanööri. Lipp tõmmati vardasse, masti 'heisati lipunöörist tõmmates'. Üks tõmbas, teine tõukas. Keegi tõmbas mind käisest, kuuehõlmast. Noormees tõmbas tüdruku kaissu, oma rinnale, enda kõrvale istuma. Toots tõmbas Teele tantsima. Tõmbasin teki üle pea, lõuani. Mees tõmbas lipsu, kuue sirgu. Tõmbasin mantlihõlmad koomale. Kutsar tõmbas ohjad pingule. Mehed tõmbasid sõrme 'vedasid sõrmkooku'. Hobused tõmbavad kõigest väest, aga koorem ei liigu paigast. Hobune tõmbas heinakoorma kaldteed mööda lauda peale. Tõmmake paat kaldale! Kaldale tõmmatud roostes laev. Laps tõmbab kelku mäkke. Kuidas lükkad, nõnda läheb, kuidas tõmbad, nõnda tuleb. *Kui Liide poegiva lehma juurde jõuab, on Salmel pool vasikat juba väljas, aga teist poolt tõmba või traktoriga. V. Lattik. || (seoses mehhanismide käimapaneku v. töötamisega). Tõmmake mootor käima! Autot juhtida on lihtne: tõmba aga kangi ja keera rooli. Tõmbas püssi, kuke vinna. Vinna tõmmatud päästik. || ‹hrl. da-infinitiivis vastavate ühendite koosseisus› piltl märgib kellegi käsutada ja kamandada olemist. Mina, vana narr, olen sul ainult lükata ja tõmmata! Tema kui kõige noorem on kõigi tõugata ja tõmmata. *Sest tema on popsitütar, mitte mõni hellitatud rikka peremehe vesivõsuke, kel teenijaid ja ümmardajaid käega tõmmata ja jalaga lükata. A. H. Tammsaare. || ohjadest sikutades hobusõidukit (kuhugi) juhtima v. suunama. Tõmmake hobused õue. Tõmbas hobuse tee äärde. Tõmbas ohjadest vasakule. Hobune tõmmati jooksma. || (abstraktsemalt:) käsuga vms. tagasi liikuma panema. Rinne tõmmati Emajõe alla. || kuskilt välja, esile võtma v. kiskuma; haarama. Tõmbas taskust rahakoti, suitsupaki, noa. Tõmbas mõõga tupest. Mõni tõmbab täis, teine tühja loosi. Tõmbasin kaardipakist ärtu emanda. Tõmbas peast paar halli juuksekarva. Tõmbas teisel mütsi peast. Tõmmake vemblad pihku! Poiss tõmbas teise käest palli ära. || rebima, käristama (millegi küljest, katki). Tõmbas kaselt tohtu. Tõmbas tüki sitsiriiet ja sidus sellega haava kinni. Tõmbas sõlme läinud kingapaela katki. Tõmbasin paberi pikuti pooleks, kaheks. Tõmbas kirja puruks ja viskas tükid tulle. Tõmbasin lepalehe ribadeks. || (tehnoloogilises protsessis:) venitama, kiskuma. Juuksenõelu valmistatakse külmalt tõmmatud terastraadist. Tõmmatud terasvardad. Klaasisulatisest on kerge tõmmata klaasniite.
2. (mitmesuguse käelise tegevuse kohta:) (rütmiliselt) tõmmates (1. täh.) midagi tegema vrd tõmbama (17. täh.). a. (sõudmise kohta). Paadimees tõmbab ühtlaselt, jõuliselt aerudega. Haarasime aerud ja hakkasime tugevasti tõmbama. Tõmbasin sõuda, nii et tullid raksusid. Tõmbame laiule, otse üle järve! *Tütar sõudis juba nagu vana kalur .. Tõmbas parasjagu pikalt ja küllalt sügavalt. L. Kibuvits. b. (sepalõõtsa liigutamise kohta). Sepikojas tõmmatakse mühinal lõõtsa. Lõõtsa tõmmati vibust, mille üks ots oli kinnitatud lõõtsa kere alumise kaane külge. c. (pillimängimise kohta). Ta oli meister lõõtspilli, harmoonikat tõmbama. Tõmmati lõõtsmoonikut, lauldi vanu romansse. Tõmba lõõtsa, pillimees! Isa tõmbas tal kannelt ja mängis viiulit. Poisid, tõmmake üks lugu! Pillimees tõmbas polka valla. || (putukahelide, linnuhäälte kohta). Ümberringi tõmbasid ritsikad. Rukkirääk tõmbas oma lugu. d. (kalapüüdmise kohta). Mehed tõmbavad järvel noota. Järv on nootadega peaaegu tühjaks tõmmatud. Mindi järve peale kala tõmbama. Meil on latikaid tõmmatud sääsevastsetega. Poisikesena tõmbasin Kivisilla all viidikaid.
3. (laiali) laotama, sirgu v. pingule venitama. Võrgud, noodad tõmmati ritvadele kuivama. Rahvariide põlle alläär on tõmmatud papist alusele. Süsta puust võrestikule tõmmati hülgenahad. Šamaanitrummi kerele on tõmmatud põdranahk. *Voodi on kahe poolega, laiaks tõmmatav, hästi ruumikas. M. Pihla. || ka piltl millegagi katma. Tõmbasime seinale kruntvärvi. Tõmbasin 'määrisin' leivale võid. Kraatrid tõmbasid lahele suitsukatte. Pakane tõmbas järvedele jää. *Öine külm oli tõmmanud veele õhukese jääkirmetise .. A. Kivikas. || (kedagi) mingile alusele pikali ja sirgu sundima. Nõiad tõmmati piinamiseks rattale. Tõrksad talupojad tõmmati peksupingile. Tõmbasime koera lõikuslauale. *Vaata, et [mõisahärra] laseb redelile tõmmata ja keretäie kätte anda! J. Kross. || (midagi) pinguli vedades ühest punktist teise suunama ja otspunktidest kinnitama; (teed, kraavi vms.) rajama. Nöör tõmmati ühest postist teiseni. Üle hoovi oli tõmmatud pesunöör. Okastraat oli tõmmatud puust puusse. Koera kett liikus kahe kase vahele tõmmatud traati mööda. Kontrabassile tõmmati uued keeled. Läbi metsa tõmmati sirge maantee. Taigasse tõmmatakse raudteeliin. Läbi raba tõmmati suur kuivenduskraav. Kõrbesse tõmmati kanal.
4. (käega) mingit pinda mööda libistama, siluvat, puhastavat, korrastavat vms. liigutust tegema. Tõmbas käega üle lauba, keelega üle huulte, käisega üle higise näo. Tõmbas suu käelabaga puhtaks. Tõmbas käeseljaga mööda ninaalust. Laps tõmbas paar korda harjaga üle hammaste. Tõmbas peoga üle laua, toolipõhja. Selline heli tekib siis, kui tõmmata pulgaga kiiresti üle kammi piide. Viiuldaja tõmbas paar korda poognaga üle keelte. Tõmbas kammiga läbi juuste, juuksed siledaks. Peenrad tõmmati rehaga siledaks. Laest tuleks ämblikuvõrgud ära tõmmata. Tõmbas luuaga üle põranda. Tõmbas saapatallad vastu porimatti puhtaks. *„Ma olen sellest sinu pikast sättimisest, mõtlemisest ja jorutamisest, näed, siiani!” Ta tõmbas näpuga üle kõrisõlme. H. Väli. || (käega) joonte v. märkide tegemiseks mingile pinnale vedavat liigutust tegema. Tõmbas juustesse lahu. Tõmbas paberile jooni. Tõmba ühendusjoon punktide A ja B vahele. Kunstniku käsi tõmbab hoogsalt kontuure. Tõmba rist nende nime taha, kes on juba maksnud. Tal on vaod sirged nagu joonlauaga tõmmatud. | piltl. Tõmbab paralleele mineviku ja oleviku vahel. Nende nähtuste vahel pole kerge piiri tõmmata. Ülemus tõmbas enda ja alluvate vahele selge joone, piiri. Kahe lavastuse vahel tõmmati võrdlusjooni. Meeste ja naiste vahele ei saa nii teravat vahet tõmmata. || tiku süütamiseks selle pead vastu toosi süüteseguga kaetud külge kraapsama. Tõmbas tikust, tikuga tuld. Puud on valmis, tõmba tikk põlema ja torka tuli külge. Keegi tõmbas tikku. Tõmbas tuld ja pani küünla põlema. Tõmbasin suitsule tuld.
5. (kutsuva käeliigutuse kohta:) viipama. Näkk tõmmanud käega ja kutsunud lapsi. „Siiapoole, siiapoole,” hüüdis ta ukse vahelt käega tõmmates. Tüdruk jooksis, kui peremees vaid sõrmega tõmbas.
6. virutama, lööma. Tõmbasin talle rusikaga vastu kukalt. Tõmbas teisele vastu vahtimist, mööda hambaid, mööda kõrvu, üle selja. Tõmba talle, kuradile! „Tõmba talle üks ära!” ässitas teine kõrvalt. Vaat kui tõmban sulle paar tulist! Poisil tarvis kere heledaks tõmmata. Tõmbas koerale kepiga. Tõmbas hobusele piitsaga nähvaka, siraka. *Said pilgata või koguni peksagi – kannata ära või tõmba vastu, muidu ei ole sa täismees. J. Vahtra.
7. (väljendites, mis märgivad ülespoomist). Röövel tõmmati oksa, võlla. Peremees oli enda lõõga tõmmanud. *.. poiss tahab end penni külge rippuma tõmmata. V. Saar. *Minu ettepanek on niisuke, et ühe tõmbame hakatuseks varna, teisele kingime elu ... E. Maasik.
8. (riietusesemete jms. kohta:) (selga, kätte, jalga, pähe) panema v. (seljast, käest, jalast, peast) võtma. Tõmbas särgi, pluusi, kleidi, kuue, mantli selga. Tõmbasin selga puhta pesu. Tõmba midagi soojemat selga! Mehele tõmmati hullusärk selga. Tõmbas kindad kätte, käest. Tõmbas püksid, sukad, sokid, kingad, saapad jalga. Jalga olid tal tõmmatud vanad kotad. Tõmba mul kummikud jalast! Tõmbas märjad püksid jalast. Kleidi peale tõmbasin jaki. Tõmbasime rõivad seljast ja jooksime vette. Tõmbas mütsi, soni pähe. Luurajad tõmbasid gaasimaski pähe. Talle tõmmati selja tagant kott pähe. Hobusele tõmmati päitsed pähe.
9. (märgib asendi v. olukorra muutmist, millegi viimist mingisse asendisse v. seisundisse). a. (seoses keha v. selle osadega, näoilmega; muutjaks elusolend v. miski elutu); kiskuma. End kõverasse, kööku, kössi, kägarasse, konksu tõmbama. Laps tõmbas end teki all kerra. Tõmba end koomale, ma ei mahu mööda! Mees tõmbas oma suure kere ettepoole vimma. Tõmbasin end sirgu, pingule. Tõmbasin end pingile siruli, pikali. Mees tõmbas selja kühmu, pea õlgade vahele. Tõmbas käed rusikasse, sõrmed konksu. Tõmbas rusikad vinna ja tormas vastasele kallale. Tõmbasin põlved konksu, jalad istumise alla. Ära tassi seda rasket kotti, tõmbad veel selja ära 'teed seljale häda'. Tõmbas näo naerule, mossi, krimpsu. Tõmbas kulmu(d) kipra, kortsu. Tõmbasin silmad umbusklikult pilukile, kissi, vidukile. Tüdruk tõmbas suu mossi, prunti. Laps tõmbas suu viltu ja hakkas nutma. Kass tõmbab küüru selga. Koer tõmbas hambad irevile, saba jalge vahele. Hobune tõmbab kõrvad lingu, ligi pead. Hobune, luik tõmbas kaela kenusse. Mullikas tõmbas saba selga ja pistis jooksu. Varblane tõmbas suled turri. Rääkimine tõmbas keele kuivaks. Viin tõmbab seest soojaks. Värske õhk tõmbas pea klaariks. Hirm tõmbas mu kõhu külmaks. Külm vesi tõmbas varbad kangeks. *Igal juhul tõmbas elekter mu käe äkki ümber lambivarre krampi. M. Unt. | ‹impers.› *Olen vana merimees. Selja tõmbab kühma, sõrmed konksudena kõveraks, jalad kangeks ja tuimaks. J. Parijõgi. b. (seoses millegi muuga). Esimesed öökülmad tõmbasid maa tahedaks. Pakane tõmbas porised teerajad kõvaks. Tuul ja päike on tee kuivaks tõmmanud.
10. (märgib olukorra, seisundi muutumist:) tõmbuma. Kevadine heinamaa oli juba kuivaks tõmmanud. Vana foto on kollakaks tõmmanud. Vorstid on ahjus ilusasti krõbedaks tõmmanud. Kastanimunad tõmbavad seistes tuhmiks. Mu põsed tõmbasid punaseks, kuumaks. Märg pesu on külma käes kangeks tõmmanud. Taevas on selgemaks tõmmanud. Ilm tõmbab külmale. | ‹impers.› Tõmbab pimedaks. Hommikul, kui valgeks tõmbas, tegin kohe minekut.
11. (sissehingamise, nina v. suu kaudu millegi sisseimemise kohta). a. (õhu, koos õhuga ka millegi muu sissehingamise kohta). Tõmbasin kopsud värsket õhku täis. Tõmbas kopsudesse niisket mereõhku. Haige tõmbas sügavalt hinge. Tõmbas veel korraks hinge ja oligi surnud. Hingeldav poiss pidi paar korda hinge tõmbama, enne kui sai rääkima hakata. Tõmbasin hinge – kas nüüd või mitte iialgi! Naine tõmbas kergendatult, kergemalt hinge 'tundis kergendust', sest oht oli möödas. Olin tolmu ninna tõmmanud. Triipu tõmbama kõnek narkootikumi pulbrina nina kaudu manustama. Laps tõmbas endale nööbi hingekurku. b. (intensiivse haistmise kohta). Tõmbasin ninaga: oli tunda kõrbehaisu. Tõmbas ninaga õhku: talle tundus, et keegi oli seal suitsetanud. Tõmbasin ninna praelõhna. Koer tõmbas ninna võõrast lõhna. c. (suitsetamise kohta). Suitsu tõmbama. Tõmban ainult Marlborot. Mehed tõmbasid paberossi, pinutagust, pläru, plotskit. Ta tõmbab piipu. Hädaga tõmmati sammalt. Tõmbasin sügava mahvi. Tõmban juba kümnendat aastat. Kas sinu poeg juba tõmbab? Mina ei tõmba 'olen mittesuitsetaja'. Poisid kisuvad nurga taga suitsu tõmmata. d. (ninna kogunenud eritiste sissepoole kiskumise kohta). Tüdruk tõmbas ninaga ja pühkis silmi. Tõmbas ninaga, nagu kipuks talle nutt peale. *Neiu kopsis jalgu vastamisi, nägu külmast sinine, ja tõmbas ninaga ühtepuhku sissepoole. L. Promet.
12. (materjalide, esemete vms. kohta:) (vedelikku, suitsu, õhku) endasse imema v. enda kaudu liikuma panema. a. imama. Lõuend tõmbas värvi endasse. *Märg suhkur ei seisa! See on nagu lambitaht: tõmbab ise niiskust edasi. A. Mälk. b. vett vms. edasi, ära juhtima. Kraav tõmbab põldudelt liigvee ära. Ummistunud kanalisatsioon tõmbas halvasti. c. (suitsu väljajuhtimise, küttekollete toimimise kohta). Truubid ei tahtnud tõmmata. Pärast remonti tõmbasid lõõrid hästi. Korsten ei tõmmanud ja köök vajus suitsu täis. Ahi tõmbas halvasti, ajas suitsu sisse. Uus pliit tõmbas üle ootuste hästi. Kamin tõmbas ühtlaselt.
13. ‹ka impers.› (tõmbetuule, tuuletõmbuse kohta). Pane uks kinni, tuul tõmbab. Värava alt tõmbas tuul. Siin tõmbab, kuskil on vist uks lahti. Tuul tõmbas korstnalõõris. Orus on vaikne, aga mäe otsas tõmbab kõvasti. Lagedal jääksid majad tuulte tõmmata. *.. aga tuult ei tulnud, et oleks õhu lahedaks tõmmanud. O. Kruus.
14. (vastastikuse jõu toimel) enda poole liikuma panema, endaga kokku puutuma panema. Magnet tõmbab rauda (külge). Hõõrumisel merevaik elektriseerub ja tõmbab kergeid esemeid külge. Maa tõmbab kõiki esemeid enda poole. Kuu just nagu tõmbaks ja tõukaks vett. || huviäratavalt, ligimeelitavalt, kutsuvalt, ahvatlevalt mõjuma. Poissi tõmbab tehnika. Tüdrukut tõmbab joonistamine. Mind teater ei tõmba. Kauged mered ja maad tõmbasid teda juba lapsepõlves. Kaunis raamat kohe tõmbab lugema. Kuulus film tõmbas rahvast kinno. Loole tuleb panna selline pealkiri, mis tõmbab. Kui pakend tõmbab, ostetakse kaupa paremini. Linn tõmbab noori vastupandamatu jõuga. Rohkem kui trenn tõmbavad teda kõrtsid ja tantsupeod. Kas sind naised enam ei tõmba? Veri tõmbas neid teineteise poole. | ‹impers.› Mind tõmbab loodusesse, mere äärde. Teised läksid peole, kuid mind ei tõmba sinna. Lehmi tõmbas orgu, kus lokkas noor hein. || mingisse kooslusse, tegevusse kaasa haarama; (üle) meelitama. Mindki tõmmati vestlusse. Nad on Peetrigi oma kampa tõmmanud. Kohe esimesel kursusel tõmmati ta ülikooli näiteringi. Koori tuleks tõmmata rohkem noori inimesi. Osa tööstusettevõtteid tõmmati kontsernidesse. Kirjanik tõmmati poliitikasse. Mitmed tublid töötajad tõmmati teistesse firmadesse. || tähelepanu, huvi vms. äratama (ka tahtmatult), seda kuskile juhtima. Püüdsin endale iga hinna eest tähelepanu tõmmata. Juhtum tõmbas endale maailma üldsuse tähelepanu. Kisa-kära tõmbas koosviibijate tähelepanu hetkeks kõrvale. Pealekaebaja tõmbas endale klassi pahameele. Sellise käitumisega tõmbad sa teiste viha enda peale.
15. (tõmmise (1. täh.) tegemise kohta); (Internetist oma arvutisse võtmise e. allalaadimise kohta). Healt plaadilt võib tõmmiseid tõmmata just nii palju kui kulub. Viirusevastaseid programme saab tõmmata Internetist.
16. valmimisprotsessi lõpuni seisma; hauduma. Tee jäeti kaane alla mõneks minutiks tõmbama. Kohv on juba küllalt tõmmanud. Pane kummel, pärnaõied tõmbama. Puuviljateed lastakse tõmmata kümmekond minutit. Panime saunavihad toobrisse tõmbama. Asetage praetud kalale juustuviil ja laske kaane all tõmmata.
17. (energilise, hoogsa tegevuse kohta) vrd tõmbama (2. täh.). a. (intensiivse töötamise, tegutsemise kohta); rabama, rassima. Homme jälle rehepeks, tõmba nii et kondid kanged. Teenistus on kehv, kuigi tõmbame hommikust õhtuni. Tõmbasin 'korjasin' heal marjakohal korvi kiiresti täis. *Tee tööd ja näe vaeva, tõmba päevast päeva, aastast aastasse! P. Vallak. b. (da-infinitiivis olevat verbi tugevdades). Tõmbab töötada kahe koha peal. Nädal otsa tund tunni kõrval tõmbasin tööd teha. Laupäevaõhtuti tõmbasid noored kiikuda. Vahi, kus tõmbab magada, norsata! Poiss tõmbas täiest kõrist laulda. Laps tõmbas kisada. c. ohtralt jooma (alkoholi); intensiivselt purjutama. Tõmbasime kumbki tubli lonksu rummi. Vanamees on enda täis tõmmanud 'purju joonud'. *.. laisk ta küll oli, aga viina peale maias ja tõmbas ise ning andis ka teistele. R. Roht. *.. viskasin juudile paberid vastu vahtimist ja pistsin jooma. Viis päeva tõmbasin järjest. B. Alver. d. hoogsalt liikuma (hakkama); põrutama, kihutama. Auto tõmbas paigalt. Jalgpallur tõmbas kaitsjast mööda. Sellise laevaga tõmba või Ameerikasse! || kõnek (teat. väljendite koosseisus:) ära minema, kaduma. Tõmmake uttu, poisid, muidu läheb teil halvasti! Tahaks kohe minema tõmmata. e. (tulistamise, laskmise kohta). Võta relv ja kui keegi nähtavale ilmub, tõmba! Vasakult tõmmati meestele tuli selga. Talle tõmmati kuul kerre. Kõik mehed tõmmati sirgu, siruli 'lasti maha; tapeti'. Pärast selgus, et mättasse oli tõmmatud 'maha lastud; tapetud' vale mees. f. kiskuma, kaklema, tülitsema. Poisid tõmbavad, nii et karvatutid lendavad! Tõmmaku valitsused omavahel, aga jäetagu rahvad rahule. g. (keelepeksmise, tagarääkimise kohta). *.. naiste asi – tõmbab uustulnukat teistele, kuidas aga oskab. R. Roht. *Laterdavad selja taga, tõmmaku, tulevad suu sisse ütlema, lõikan vastu vahtimist. A. H. Tammsaare. h. ringi jooksma, hulkuma; (häälekalt) lõbutsema, möllama. Koer tõmbab küla peal. Ära lase poisil ühtepuhku mööda linna tõmmata. Metsas võisid lapsed vabalt tõmmata. Olge tasem, mis te nii hullusti tõmbate! || amelema, (ringi) laaberdama. Poiss muudkui joob ja tõmbab tüdrukutega. Mees tal alles suri, aga juba tõmbab teistega.
18. naist röövima, vägisi endale kaasaks viima (endisajal). Mehed tõmbasid meelepäraseid tütarlapsi endale naiseks, kaasaks. Mõrsjat tõmbama. *.. eks olnud see sinu poeg, kes metsateel marjuliste seast tõmbas Kaupo tütre. E. Kippel.
19. kõnek varastama; petma, tüssama, alt tõmbama. Tõmbas maalri järelt purgi värvi. Segastel aegadel igaüks tõmbas, kust aga sai. Teda ei saa usaldada, kust saab, sealt tõmbab. Muudkui tõmmatakse ja näpatakse. Bussis tõmmati mul rahakott ära. Istub oma kohvri otsas, kardab vist, et tõmmatakse ära. Sai korteriostuga tõmmata. Ole valvas, ära lase neil kavalpeadel end tõmmata. Mind tõmmati nagu viimast lollpead. Müüja tõmbas mind kümne krooniga.
20. kõnek pilkama, nöökima. Üksteist tõmmati ja nokiti. Sõbrad tõmbasid teda vahel, aga mitte pahatahtlikult. Vahel juhtus, et need, keda tõmmati, naersid ise kaasa. *Tulge, ma ostan teile pudel õlut. Olge heaks, tõmmake lehes seda linnavalitsust ... M. Metsanurk.
21. vulg (naisega seksuaalvahekorras olemise kohta). *Oli kursusel üks eit, tõmbas teda igaüks, kes viitsis. Ronis minugi sängi .. O. Raun.
22. (piltlikes väljendites). Sai tillist tõmmata 'sai petta, tüssata'. Armastab teisi ninast tõmmata 'petta, ninapidi vedada'. Lepingule tõmmati vesi peale 'leping jäeti sõlmimata'. Keegi tõmbab kulisside varjus niite ja juhib kogu seda äri.

urdaaž ‹-i 21› ‹s›
ehit linnuse välismüüril kulgev puidust kaitsekäik, mis võimaldas rünnata müüri jalamil olevat vaenlast. Kiiu tornlinnuse urdaaž.

vahetama ‹37›

1. midagi (v. kedagi) omanduses, valduses olevat teisele andma ja samalaadset v. midagi muud asemele saama. Ta soovis oma korterit suurema vastu vahetada. Abielludes õnnestus kaks korterit kokku vahetada. Suuremad poisid vahetasid omavahel nuge, postmarke. Ära sa mustlasega hobust vaheta! Vaenupooled vahetasid vange. Mul on suur raha, pean selle peenemaks vahetama. Vahetage, palun, see sajaline lahti! Vahetas mõned dollarid peesodeks. Vahetas kampsuni, saapad maal jahu vastu. Kütid vahetavad loomanahad toiduaineteks. Mõni vang vahetas oma leivaportsjoni tubaka vastu. Vilja eest oli võimalik kalurite käest värsket kala vahetada. Oli juhtunud, et orje vahetati hobuse või koeragi vastu. Mari vahetas Maaliga söögilauas kohad. Vahetatav valuuta maj kõva, kindel valuuta, mida saab vahetada teiseks valuutaks. Vahetatavad väärtpaberid, aktsiad, obligatsioonid. | piltl. Kui sa rahul ei ole, vahetame osad: mina lähen tööle, sina toimetad kodus. Sa oled nii armas, et ma ei vahetaks sind kellegi teise vastu. Keegi ei vaheta vabatahtlikult priiust vangipõlve vastu. *Ei ole mõtet luua kergemeelseid suhteid. Elsa ei ole niisugune, kes oma tunded peenrahaks vahetab. H. Angervaks. || (malemängus mõlemapoolse samaväärsete malendite löömise kohta). Partiis vahetati varakult lipud.
2. midagi v. kedagi olemasoleva asemele panema, paigutama v. võtma, seda uuega asendama. Vahetas endale puhta pesu selga. Vaheta endal teine särk! Koju jõudnud, vahetas tööriided teiste vastu. Istus toolile ja hakkas jalatseid vahetama. Vahetas haaval sidemeid. Lapsel vahetati mähkmeid. Külma kompressi tuleb iga poole tunni tagant vahetada. Vahetas grammofonil plaati. Autojuht oli teel kummi vahetanud. Kaevule tuleb uued rakked vahetada. Alpikirka on vahetatava teravikuga. Vahetas küll sageli lilledel vett, kuid need närtsisid siiski. Postijaamas vahetati hobuseid ja puhati vähe aega. Talus vahetati sageli teenijaid. Valveposte vahetati iga kahe tunni tagant. Treener vahetas väljakule kaks uut mängijat. Vahetati auvalvet. Oma püsimatu loomu tõttu vahetas ta tihti armukesi. Pani kohvri korraks maha ja vahetas kätt. Voodi nagises, kui magaja külge vahetas 'keeras'. Vahetas seismisel jalga 'viis keharaskuse ühelt jalalt teisele'. Metsloomad vahetavad sügisel karva 'nende karvkate asendub uuega'.
3. (vastastikuse samalaadse tegevuse kohta). Tehti visiite naabermaadesse, vahetati delegatsioone. Valitsused vahetasid tüliküsimuse üle noote. Lahing soikus, vahetati veel vaid üksikuid laske. Mõned kirjad algul vahetasime, siis jäi kirjavahetus soiku. Lahkumisel vahetasime aadresse, lubasime kirjutada. Uurimisrühmad vahetasid informatsiooni. Noored vahetasid käepigistusi, suudlusi. Vahetasime nõutult pilke: mida teha. Uudist kuuldes vahetas poeg isaga kiire pilgu. Nad on omavahel üksnes paar sõna vahetanud. Kõndisime hulk aega vaikides, ainsatki sõna või lauset vahetamata. Kohtumisel vahetati tervitusi 'tervitati vastastikku'. Vahetasime omavahel mõtteid nähtud filmi üle. Tundis suurt vajadust kellegagi mõtteid vahetada, kellelegi oma südant puistata. Reisiseltskond vahetas oma muljeid. Uudised vahetatud, võidi lõpuks tööle asuda. Nõupidamisel vahetati töökogemusi. Koerad külas vahetasid laisalt haugatusi.
4. muutma. Ta vahetas sageli töökohti, ametit. Kuulsin, et sa oled elukohta vahetanud. Võitlejad vahetasid positsioone. Vahetas esimese kursuse järel teaduskonda, eriala. Ta on välismaal elades nime vahetanud. Usku vahetati hingemaa saamise lootuses. Mõni vahetab oma veendumusi õige kergesti. Toimetaja vahetas mõnes lauses sõnade järjekorda. Vestlejad vahetasid varsti teemat, kõneainet. Autojuht vahetas kiiresti käiku. Ajakiri on viimase viie aasta jooksul mitu korda kuju ja värvi vahetanud. Jõgi on vahetanud sängi. || uue isiku kätte, uue omaniku valdusse minema. Mõis on korduvalt peremeest vahetanud. Kaardimängus vahetasid rahatähed järjest omanikku.

õnne|kivi
(kallis)kivi, millel usutakse olevat õnnetoovat võimet. Kannab oma õnnekivi igal pool kaasas. Veevalaja märgi all sündinute õnnekiviks peetakse safiiri.

äratama ‹37›

1. uneseisundist ärkvele ajama, virguma panema, üles ajama. Peab lapsed äratama. Isa käskis ennast äratada kell kuus. Ärata mind hommikul vara, aegsasti. Püüdis vaikselt liikuda, et magajaid mitte äratada. Pere äratas sünnipäevalapse lauluga. Magab nagu surnu, teda ei ärata isegi suurtükipauguga. Öösel äratas meid vali koputus uksele, kõuekärgatus, koerte haukumine. Tooli kägin äratas memme tukastusest. Talveunest äratatud karu.
2. (pool)teadvuseta olekust toibutama, teadvusele tooma; mõnest muust seisundist elustama, ärksaks, virgeks v. elavaks muutma; (ka sellise tähendusega väljendeis). Patsienti hakati minestusest äratama. Tants ja naer äratasid tüdruku letargiast. Kevadpäike äratas putukad talvetardumusest. Laste kisa äratas mehe mõtteist, mõtetest. Tark olevat haigeid ravinud ja mõne surnustki äratanud. Räägiti, et võõras oskavat surnuid ellu äratada. || rahvustunnet, oma usku vms. teadvustama panema; millekski vaimset tõuget ja virgutust andma. Jannsen äratas eestlaste rahvusteadvust. „Kalevipoeg” avaldas rahvale äratavat mõju. Usule, usuelule äratatud inimesed võeti koguduse liikmeks. Rahvamaja äratas küla uuele elule. || midagi unustatut v. kõrvalejäänut elustama; kelleski midagi varjul olevat toimima panema. Kohtumine äratas ellu aastatetaguse mälestuse. Mis sest minevikust enam ellu äratada. Uuesti ellu äratatud lootus. Armastus äratas noormehes romantiku. Hädaoht äratas mehes tundmatuid jõuvarusid. Alkohol äratas temas looma.
3. (mingit tunnet, suhtumist vms.) esile kutsuma, tekitama. Raamat äratas (üldist) tähelepanu. Ettekanne äratas kuulajais suurt huvi. Selline teguviis ei ärata usaldust. Asi äratas kahtlust. Kaunis naine äratas mehes iha. Ülekohus äratab viha. Uhke auto äratas teistes nii imetlust kui ka kadedust. Ei maksa asjata lootusi äratada. Püüdis teises enda vastu kaastunnet äratada. Võõras ei äratanud minus sümpaatiat, poolehoidu, armastust. Kirjutis äratas vastakaid mõtteid. Juhtum äratas elavat vastukaja. Aukartust, lugupidamist äratav vanus.