[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

jälgima ‹37›

1. midagi (liikuvat) pilguga saates vaatlema, seirama. Jälgib kalade liikumist akvaariumis. Laste silmad jälgisid iga ta liigutust. Jälgib silmadega, pilguga, silmanurgast, üksisilmi, ainiti. Poiss jälgis, kuidas vend masinat parandab. Istub päev läbi akna juures ja jälgib möödujaid. *Irina oli kella jälginud, jäi veel seitse minutit. A. Beekman.
2. (vaimse pingega, mõttega, kaasa elades) kuulama; kuulama ja vaatama. Kõnet, loengut, reportaaži jälgima. Kontserti, ettekandeid, teatrietendust jälgima. Oli teiste vestlust sõnatult jälginud. Õpilane ei jälginud tundi, õpetaja seletusi. Jälgib hinge kinni pidades vanaema jutustust. Suurvõistlusi jälgis tribüünidelt enam kui kümme tuhat pealtvaatajat. Ma ei suutnud ta segast arutlust jälgida.
3. millegi arengut, käiku, tegevust, seisundit pidevalt silmas pidama, kontrollima (sellega kursis olemiseks, uurimiseks, teadmiste täiendamiseks jne.). Kooliarst jälgib pidevalt õpilaste tervist. Jutustuses jälgitakse kahe perekonna saatust. Noored loodushuvilised jälgivad kevade saabumist. Jälgib ajalehti, ajakirjandust, tehnikauudiseid. Jälgi, et kõik oleks korras! Õpetaja jälgib, kuidas õpilased liiklusreegleid tunnevad. Ametiühingud jälgivad, et tööseadusest kinni peetaks.
4. taga ajama, jälitama; (luurates, nuhina) kannul käima. Kass pages teda jälgiva koera eest puu otsa. Põgeneja märkas, et teda enam ei jälgita. Kurjategijat jälgiti igal sammul. Nurjaminekud, ebaõnnestumised jälgisid teda. Kõikjal jälgis teda tunne, et midagi on juhtumas. Kalapüüki on viimasel ajal jälginud ebaõnn.
5. kaasa tegema, millegagi koos v. kaasas käima; järgima. Maantee jälgib kõrval voolava jõe lookeid. Moes on õige kergelt keha jälgivad rõivad. Tõlge ei jälginud kõiki originaali vormielemente. Ka kunstmuinasjuttudes jälgitakse lavalise kaksuse seadust. Kanal jälgib maapinna reljeefi.

vaatleja ‹1› ‹s›

1. (< tgn vaatlema). Matkadel on ta hea, teravapilguline vaatleja. Kroonikuna oli ta hoolikas ja erapooletu vaatleja. Kirjanikuna on ta rohkem vaatleja kui hindaja.
▷ Liitsõnad: ilma|vaatleja, linnu|vaatleja, loodus(e)vaatleja.
2. sõj sõjaväelane, kes on määratud jälgima maastikku ning seal toimuvat, eriti vastase liikumist ja tegevust. Väeosa vaatlejad. Tulejuht korrigeerib vaatlejailt saadud andmeil tuld.
▷ Liitsõnad: valve|vaatleja, vanemvaatleja.
3. jälgija millegagi kursis olemiseks, millegi kohta informatsiooni saamiseks vms. Kohal olid ka mitme ajalehe vaatlejad. Meie delegatsioon võttis filmifestivalist osa vaatlejana. || jur piiratud volitustega isik, kelle riik v. rahvusvaheline organisatsioon on saatnud osalema mingi rahvusvahelise konverentsi v. organisatsiooni töös. Tippnõupidamisel, desarmeerimiskonverentsil viibisid paljude riikide diplomaatilised vaatlejad. || sõj sõjaväelane, kes on määratud jälgima konfliktiosaliste vaherahu- vm. kokkuleppe täitmist v. välisriikide relvajõudude õppusi. Sõjaväeline vaatleja. ÜRO vaatlejad Bosnias.
▷ Liitsõnad: ajalehe|vaatleja, poliitika|vaatleja, välisvaatleja; eurovaatleja.

õndsus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. kirikl igaveses elus olemine, mida Jumal on tõotanud neile, kes usuvad; lootus igavesele elule praeguses olemises. Igavene, hauatagune õndsus. Kannab hoolt hinge õndsuse eest.
▷ Liitsõnad: hingeõndsus.
2. õnnejoovastus, ülim, täiuslik õnn. Armastuse õndsus. Tunneb loobumise, andeksandmise õndsust. Ta nägu säras kohtumise õndsusest. Missugune õndsus on viimaks puhata!