[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

antabus-e 5› ‹s
farm alkoholismi raviks tarvitatav alkoholi oksüdeerumist takistav ravim

kütuse|element
tehn el seade, mis muundab kütuse oksüdeerumisel vabaneva energia vahetult elektrienergiaks

paatina1› ‹s
vasele v. pronksile oksüdeerumisel tekkiv rohekas kiht; värv selle imiteerimiseks. Paatinaga kaetud pronksplaat.

rooste18› ‹s

1. raua pinnale oksüdeerumisel tekkiv punakaspruun urbne kiht. Roostes traat, uksehinged. Poisid leidsid roostes püssi. Vikat oli lootusetult roostes. Roostest punane plekk, pada. Vana roostest söödud laev. Roostet eemaldama, maha kraapima. Naelad, kruvid läksid niiskuse käes rooste(sse). Ära lase kallist relva rooste minna. Oksüdeeruv metall muutub roosteks. Inimene armastab kõike, mida koi ja rooste rikub. Rooste on ämbripõhjale augu sisse söönud. Rooste sööb rauda, kurvastus südant. *Vesi kaevus on sogane, joo nagu roostet kõrist alla.. A. Mägi. || (muude metallide pinnale tekkiva kihi kohta:) paatina. *Tema sõrmes oli vaskne sõrmus, mida roheline rooste ahnelt sõi. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: raua|rooste, rohe|rooste, vaserooste.
2. roosteseentest põhjustatud taimehaigus. Nisu kollane rooste. Roostest pruunistunud lehed, kõrred. Rooste rikkus kaera ära. Vili kannatab rooste all.
▷ Liitsõnad: koore|rooste, kroon|rooste, kõrre|rooste, kübe|rooste, laik|rooste, laju|rooste, lehe|rooste, näsa|rooste, okka|rooste, pigi|rooste, pruun|rooste, põis|rooste, tüve|rooste, varre|rooste, viltrooste; herne|rooste, lutserni|rooste, peedi|rooste, ploomi|rooste, põldoa|rooste, ristiku|rooste, roosi|rooste, sibula|rooste, sõstra|rooste, vaarika|rooste, viljarooste.
3. piltl. a. (millegi roostevärvilise kohta). Puude lehtedes on juba roostet. Välju katab sügisene rooste. Pooleldi söödud õun läheb rooste. b. (käriseva hääle kohta). Mees joriseb oma roostes häälega laulda. Kui oled kaua vait, läheb hääl rooste. c. (millegi hooletusse, unarusse jäetu kohta). Kriitik ei lase oma sulge rooste minna. Kahju küll, kui nii suur anne roostesse läheb. Roostes liigestega ei tulnud tantsust suuremat välja. *Utiilihunnikudki töökodade ümber suurenevad päev-päevalt küllap seetõttu, et meeste mõttemasinad on ükskõiksusest roostes. V. Saar. d. (millegi kahjustava kohta). Hing, vaim kattub üksinduse roostega. Kraabib sõbralt maha enesega rahulolu roostet. Enesearmastuse rooste takistab arengut. *Kas tõesti saab kiivus roosteks, mis nende sõpruse lõppude lõpuks ikkagi läbi sööb? P. Kuusberg.
▷ Liitsõnad: põuarooste; argipäeva|rooste, surmarooste.

vase|rooste
vasele oksüdeerumisel tekkiv rohekas kiht, paatina. Anumatel rohetab paks vaserooste kord. Vaseroostega kaetud pannal. Vaseroostest rohelised messingpillid.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur