[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

okas ‹okka 19› ‹s›

1. okaspuu nõeljas leht. Torkivad, teravad okkad. Kuuse läikivad tumerohelised okkad. Männi, kadaka, seedri, nulu okkad. Lehisel on pehmed okkad. Jõulupuu okkad hakkavad pudenema, langevad maha.
▷ Liitsõnad: kuuse|okas, männiokas.
2. looma jäme paindumatu karv v. nõeljas lubimoodustis. Okassea okkad. Siil ajas oma okkad turri. | piltl. Sulle ei saa midagi öelda, kohe ajad okkad püsti, turri, välja 'vihastad, paned pahaks'.
▷ Liitsõnad: siiliokas.
3. taime oga. Kaktuse okkad. Rooside, kibuvitste, karusmarjapõõsaste okkad. Oder kasvatab okast 'ohteid'.
4. okaskarv(ad). Hõberebase nahal on ilus okas. Orava talvine nahk on pruunikashall hõbedase okkaga. Mõnel karusnahal kitkutakse okas välja.
5. piltl mingi ärritav, inimese meeleolu ja rahu rikkuv tegur; sellest tekkinud kibestumine, vaenulikkus. Mehe kiidusõnades oli varjatud okkaid. Armukadeduse okas hinges. Kannab naabri vastu okast südames. Sellest pahandusest jäi mulle okas südamesse, hinge. *Juba esimestest tutvunemispäevadest alates torkis Riinat veel üks valus okas: ta oli Hannesest enam kui kuus aastat vanem. E. Männik.