[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

alarmeerima ‹42›

1. ohust teatama, ohu puhul appi kutsuma v. häireolukorda viima. Midagi põleb, tuleb alarmeerida tuletõrje. Vanglaülem alarmeeris politsei põgenikku püüdma. Kogu küla alarmeeriti metsa kustutama. Ettevaatamatu lask oli vaenlase alarmeerinud. *Vahepeal oli Woceki röökimine peaaegu kõiki üürnikke alarmeerinud ja nad hakkasid alla jooksma. O. Jõgi (tlk). | piltl. Oksendamine alarmeerib haiguse tekkest.
2. ‹hrl. v- v. tud-partitsiibis› rahutust, ärevust tekitama, häirima. Alarmeerivad teated, uudised, sümptomid. *Ta oli korraga alarmeeritud. Naise vaist tegi silmapilkselt selgeks, kuidas Hilja pidi Aarnet armastama. A. Antson.

diktaator ‹-i, -it 2› ‹s›

1. hrl. riigipöördega piiramatu võimu saanud isik. Halastamatu, kõvakäeline, sõjaväeline diktaator. | piltl. Isa oli kodus, perekonnas täielik diktaator. Eriti naistele on mood kõikvõimas diktaator.
2. aj Vana-Roomas piiramatu võimuga ametiisik, kes määrati riiki ähvardava ohu korral konsulite poolt ametisse kuueks kuuks

ette|vaatus
ohu, õnnetuse, võimaliku ebasoovitava tagajärje vältimine v. vältida püüdmine; järelekaaluv toimimine. Äärmine, suurim ettevaatus. Asjatu, tarbetu ettevaatus. Manitses lapsi ettevaatusele. Ettevaatus pole üleliigne. Ta unustas igasuguse ettevaatuse. Lõhketööd nõuavad ettevaatust. Siin tuleb toimida ülima ettevaatusega. On põhjust ettevaatuseks. Ettevaatuse mõttes pandi valvurid välja. Ettevaatus on tarkuse ema. *„Kui ma nõnda toimin, siis ainult mõistlikust ettevaatusest, et tühja asja pärast ei tuleks skandaali,” sähvas ta. M. Mõtslane. || ettevaatust! ettevaatlikult! ole ettevaatlik! Ettevaatust, elukardetav! Ettevaatust, kõrgepinge! Ettevaatust, kuri koer!

häda|seisund

1. hädaolukord
2. jur seisund, kus tuleb ohu kõrvaldamiseks sooritada tegu, mis muidu tooks kaasa kriminaalvastutuse

häire|keskus
koordineeriv asutus, kuhu õnnetusest teatada v. kust ohu puhul abi paluda. Tulekahjust teata häirekeskusesse. Häirekeskuse telefoninumber on 112.

häire|seisukord
olukord, kus tuleb ohu vältimiseks alati valmis olla tegutsema. Laager oli alatises häireseisukorras.

kaitse|käitumine
teat. enesekaitsega seotud käitumine loomadel (peitumine ohu korral jne.)

ohu|taju
ohu tajumine. *Olid need arsti sõnad, mis ohutaju äratasid? V. Beekman.

ohu|tunne
ohu tunnetamine. Alateadlik ohutunne.

põgenema ‹37›
kiiresti (ja salaja) ohu, riski, ebameeldivuse vms. eest ära minema, pagema. Vanglast, vangilaagrist, lahinguväljalt, sõja jalust põgenema. Põgeneti välismaale, üle piiri, vabadusse. Ratsanik põgenes metsa, tagaajajate käest. Põgenege ja päästke end! Tüdruk rabeles lahti ja pistis põgenema. Vang on põgenema pääsenud. Merd mööda põgeneda oli võimatu. Varas põgenes akna kaudu. Poiss põgenes kodust. Mees põgenes armukesega ära. Ülepeakaela, surmahirmus, ummisjalu põgenema. Lapsed põgenesid võõra eest tuppa pakku, varjule, peitu. Vaenlane aeti, sunniti, löödi põgenema. Rotid põgenevad uppuvalt laevalt. Koerad jälitasid põgenevat kitse. Kanapojad põgenesid ehmunult laiali. Mees põgenes võlgade, alimentide eest. Halva südametunnistuse eest on raske põgeneda. Põgenes tegelikkusest unistuste maailma. Tabasin ta põgeneva pilgu. || kiiresti kaduma v. mööduma, taganema. Juba punetas koit ja pimedus põgenes. Puna põgeneb näolt. Elu põgenes haige kehast. *Hea söögiisu andis omakorda tunnistust, et haigus on lõplikult põgenenud.. H. Pukk.

rott ‹roti 21› ‹s›

1. inimkaaslejana kogu maailma asustav hiirest suurem pika sabaga näriline (Rattus). Hall, pruunikas rott. Rott krabistab, närib augu põrandasse. Laos jooksis ringi palju näljaseid rotte. Sain märjaks nagu rott. Põgeneb nagu rott uppuvalt laevalt 'jätab ohu korral kellegi maha'. Vaene kui rott 'väga vaene'. Elab nagu rott viljasalves 'väga lahedates oludes'. Aidamees ja rott ei tunne nälga. *Samuti oli Irma tugev tüdruk ja minusugust meest oleks ta visanud nagu rannamees rotti.. H. Angervaks. || piltl (halvustavalt inimese kohta). Vaene, paljas rott. Nüüd on rott lõksus! 'jälitatav kinni püütud'. *Grimm on laiali jooksnud ja väikesest hallist mehest saanud vurrukas lõksupüütud rott. E. Vetemaa.
▷ Liitsõnad: kodu|rott, maja|rott, pime|rott, rändrott; kantselei|rott, kiriku|rott, kuivamaa|rott, külma|rott, maa|rott, nälja|rott, tagala|rott, toimetuse|rott, tolmu|rott, unerott.
2. ‹liitsõna järelosana› esineb väikeste rotti (1. täh.) meenutavate loomade nimetustes
▷ Liitsõnad: kukkur|rott, piisam|rott, vesirott.

siil|kala
zool troopika- ja subtroopikavete kala, kes ajab oma kuni 5 cm pikkuste ogadega keha ohu korral ümaraks (Diodon hystrix)

teesklane ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
zool
1. väike mardikas, aida- ja laokahjur (Ptinus). Harilik teesklane.
2. teesklased pl väikeste toidumardikaliste sugukond, mille isendid ohu korral teesklevad surnut (Ptinidae)

varjama ‹varjata 48›

1. varjuks olema, valgusvoo teed takistama, kedagi v. midagi kaitsma (näit. ohu, ebasoovitava mõju vms. eest). Põgenejaid varjas ööpimedus, tihe udu. Mustad pilved olid varjanud päikese, kuu, tähed. Paksud kardinad varjasid valguse täiesti. Haab ei varja ega lämmata teisi puid. Varjas end ereda päikese eest sirmi alla. Nägu võib suure kübaraga päikesekiirguse eest varjata. Tihe loor varjas sääskede eest. Puud varjavad tuule, külma eest. Tormide eest sadamat varjav maasäär. Linnusevallid pidid varjama iga vastase eest. Juuksed olid rätiga tolmu eest varjatud. Varjas end uudishimulike pilkude eest ajalehe taga. Tuulest varjatud koht. Varjab käega küünlaleeki. Sõjamehed varjasid end kilpidega. Ema varjas last oma kehaga. Varjav katusealune, pimedusehõlm. *Saaks ometi kord kindlad uksed ette, loomad oleksid varjatud. A. H. Tammsaare. | piltl. Tunnimehed varjavad kaaslaste und. *See on vana haigla ja tema seinad varjavad suuri kannatuste tagavarasid. F. Tuglas. || sellisel moel mittemärgatavaks, mittenähtavaks tegema. Lõhnaõli ei varja higihaisu. Püüdis tedretähti puudriga varjata. Väänkasvud pidid varjama värvimata majaseinu. Majamürakas varjas vaate merele. Puudest poolenisti varjatud kirik. Suured kulmupuhmad varjasid mehe pilku. Läksin julgesti, oma samme varjamata trepist alla. Lumega varjatud jäälõhe. Musträstas on väga varjatud eluviisiga. Taipasin ta sõnade varjatud mõtet. *Suviti varjasid prahti nõgesed ning kobrulehed. V. Saar. || ‹hrl. tud-partitsiibis› (esineb mitmesugustes terminites ja terminilaadsetes ühendites). Varjatud ehk latentne kujutis. Varjatud 'salaja filmiv' kaamera. Varjatud reklaam 'reklaam, mis pole muust teabest selgesti eristatav' on keelatud. Haiguse varjatud staadium. Varjatud ehk okultne maoverejooks. Varjatud 'statistikas kajastamata' kuritegevus. Varjatud inflatsioon, tööpuudus. Ainult taimestikku hõlmavat öökülma nimetatakse varjatud öökülmaks. Varjatud piste 'peitpiste'. Pükste esiküljel on varjatud kinnisega lõhik.
2. ennast v. kedagi teist redus hoidma, midagi salajases kohas peitma. Varjas end mobilisatsiooni eest punkris. Õhurünnaku ajal varjasime ennast keldris. Metsavennal õnnestus end üheksa aastat varjata. Ta oli tagaotsitavat enese juures varjanud. Saarmas oskab end väga hästi varjata. Kana varjas tibusid oma tiiva all. Sõja ajal varjasid talupojad loomi ja vilja. Varjatud varandus. *.. kõik need, kes väejooksikuid varjavad, langevad sõjakohtu alla ja lastakse maha. A. Hint. | piltl. Varjas end valenime all. Kirjanik varjas end pseudonüümi taha. *Prantsuse romaan armastab nimepidi selgeid vahekordi, ta ei varja oma intiimsusi uduste kõnekäändude taha. H. Raudsepp.
3. mingit asjaolu teiste eest salajas hoidma, salgama. Varjab oma mõtteid, plaane, minevikku kõikide eest. Arst ei varjanud haige eest, et see põeb vähki. Püüdis oma vigu, pahesid varjata. Ta ei varja oma käike ega tegusid. Varjas oma sissetulekute suurust. Ei tasu midagi varjata, tunnista parem kohe kõik üles. Aitas kaaslasel varjata kuritegu, mõrva. Tähtsat saladust pead hoolikalt varjama. Tõde ei õnnestunud kaua varjata. *Vanadus läheneb aga kiiresti ja raske on seda prouagi ees enam varjata. M. Metsanurk. || (tundmuste, nende avalduste kohta). Ta oli varakult õppinud oma tundeid teiste eest varjama. Püüdis varjata oma valu, meeleliigutust, ärevust. Suuri vaevu suutis ta oma tüdimust, kohmetust, halba tuju varjata. Peidab näo lilledesse, et varjata silmi tikkuvaid pisaraid. Varjas pahameele naeratuse taha. Teeseldud lõbususe taga tundus peituvat mingi varjatud mure. Lugesin ridade vahelt varjatud etteheidet. Rebis ümbriku kärsitust varjamata lahti. Varjamata kahjurõõm. *Aga ta ei lasknud oma kahtlusel välja paista, varjates seda naljaga .. O. Jõgi (tlk).
4. katet peale panema, katma (1. täh.) Varjas kiilaneva pealae šinjooni alla. Islamiusuliste naiste näod peavad olema varjatud. *Pähe pani ta raudkübara ja varjas selle pehme valge nahkmütsiga .. J. Sang (tlk).
5. katteks olema, katma (2. täh.) Seinu varjas sammalt meenutav tapeet. Väike linik varjab ainult laua keskpaika. *Ei varja veel mu liikmeid kade kleit .. M. Under.
6. sisaldama, endas peitma. *Komps varjas peale vähese teemoona veel midagi – Maidu meistritööd, ta tuuleveskit. E. Vilde. *.. ta [= keel] varjab lõpmata väge ja pühadust oma sees. C. R. Jakobson.
7. tumestama, varjutama. *Tuleviku varjas aga üks suur mure enese taha: venna haigus. M. Metsanurk. *.. jutustus on küllastatud vaimurikkustega, mis kipuvad tihti varjama sündmustikku. J. Luiga.