[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

objektiivne ‹-se 2› ‹adj›
ant. subjektiivne
1. ka filos reaalsusele v. objektile omane, sellele vastav v. sellest tulenev. Objektiivsed loodusseadused, teadmised. Objektiivne tõde. Puudusin töölt objektiivsetel 'endast olenematutel' põhjustel.
2. ebaisiklik, erapooletu, neutraalne. Objektiivne ülevaade sündmustest. Olukorra objektiivne kirjeldus. Tööle anti küllaltki objektiivne hinnang. Ootan, loodan neilt objektiivset suhtumist. Esitatud andmed pole objektiivsed. Õpetaja peab alati jääma objektiivseks.