[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

objekt ‹-i 21› ‹s›

1. see, millele v. kellele on suunatud kellegi tegevus, tähelepanu, mõtted, tunded vm.; (käsitlus)aine; ese, asi. Bioloogid uurivad ka silmale nähtamatuid objekte. See novell on olnud kriitika ägedate rünnakute objekt(iks). Uuest poisist sai meie pilgete objekt. Teaduse, kunsti objekt. Tundmatu lendav objekt 'ufo'. Kohtleb kaasinimest, naist kui objekti. *Nad [= ajakirjanikud] ei lähe inimeste, vaid objektide juurde. R. Veidemann. || filos subjektile vastandatud ese v. protsess, millele on suunatud praktiline tegevus v. tunnetus
▷ Liitsõnad: arutlus|objekt, huvi|objekt, ihaldus|objekt, imetlus|objekt, käsitlus|objekt, pilke|objekt, turismi|objekt, uurimis|objekt, vaatlusobjekt.
2. ehitus, ettevõte vms. kui majandusliku v. sõjalise tähtsusega üksus. Sõjaline, strateegiline objekt. Objekt anti käiku. Töölised sõitsid objektile. Haljastusfirma saatis brigaadi objektile muru korrastama.
▷ Liitsõnad: ehitus|objekt, maaparandus|objekt, tsiviil|objekt, tööstusobjekt.
3. keel sihitis. Eesti keeles esineb objekt nimetavas, omastavas või osastavas käändes.
▷ Liitsõnad: osa|objekt, partsiaal|objekt, totaal|objekt, täisobjekt.