[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

nõu1 ‹part nõu 14› ‹s›

1. anum, riist, mahuti. Puust, savist, plekist, portselanist, klaasist, vasest, alumiiniumist, plastmassist nõud. Potid, pannid, ämbrid, astjad, tünnid, purgid, kausid, liuad, taldrikud, tassid ja paljud teised majapidamises vajalikud nõud. Tühjad, täis nõud. Kurkide hapendamiseks sobiv nõu. Sangaga, kaanega, kõrvadega nõu. Madal, kõrge, lai, kitsas nõu. Otsige igaüks mingi nõu, lähme marjule. Võikirn oli omaaegne võitegemise nõu. Etnograafiamuuseumis näeme vanaaegseid nõusid. || (toidu-, lauanõude kohta). Varsti saab süüa, köögis kolistatakse nõudega. Pärast sööki tuleb nõud puhtaks pesta.
▷ Liitsõnad: alumiinium|nõu, email|nõu, fajanss|nõu, hõbe|nõu, klaas|nõu, laud|nõu, malm|nõu, plekk|nõu, portselan|nõu, pronks|nõu, puu|nõu, savi|nõu, toht|nõu, vasknõu; aurutus|nõu, hautamis|nõu, jahutus|nõu, jooma|nõu, kande|nõu, keedu|nõu, kätepesu|nõu, loputus|nõu, lüpsi|nõu, mõõdu|nõu, pesu|nõu, segamis|nõu, sulatus|nõu, tarbenõu; joogi|nõu, jää|nõu, leiva|nõu, liha|nõu, piima|nõu, sööda|nõu, söögi|nõu, süte|nõu, vee|nõu, veini|nõu, viiruki|nõu, õllenõu; köögi|nõu, labori|nõu, lauanõu; jalanõu.
2. van (töö)riist, vahend. Kalapüüdmise, jahipidamise nõud. *Olid temal siis ikka nõud, miska seda teha [hambaid välja tõmmata], alati karmanis .. O. W. Masing. *Lahutab lina lauale, paneb [kohtu]kulli ja kirjutuse nõud sinna peale. Jak. Liiv.
▷ Liitsõnad: abinõu.

nõu2 ‹part nõu 14› ‹s›

1. juhatus, näpunäide, nõuanne, õpetus, soovitus. Tulin sinult nõu küsima, otsima, saama. Anna nõu, mis teha. Kelle käest saaks asjalikku nõu? Kuula, võta kuulda vanema inimese nõu, tee tema nõu järgi. Nüüd on hea, hüva nõu kallis. Ehk ema oskab nõu anda. Andis nõu värbamisest kõrvale hoida. Ta ei keelanud oma nõu, oli meile nõu ja jõuga abiks. *.. ma oleks paremini Jütsi käest võinud nõu võtta kui Ennu käest! L. Koidula.
2. väljapääsu võimaldav, lahendust pakkuv abinõu v. teguviis. Pole muud nõu kui andeks paluda. See on tõesti ainuke nõu. Ei aita muu nõu, tuleb arst kutsuda. Ei jää muud nõu (üle) kui kaotatud raamat välja maksta. Räägi emale, ehk tema teab nõu. Selle häda vastu leiame nõu. *.. Tiidrik tahtis ükskõik mis nõuga, hea või halvaga, isa paati saada ja koju sõita .. A. Hint. || kõnek abi. Kas tuled mulle nõuks, nõusse heina tegema? Vahel käib tal naabrinaine nõuks, nõus kraamimas ja süüa tegemas.
▷ Liitsõnad: abinõu.
3. mõte, kavatsus, plaan. Mis sul nüüd nõuks on? Tal on kindel nõu edasi õppima minna. See on väärt, kiita nõu, see nõu pole laita. Teised püüdsid ta nõu maha teha. Lõpuks ta jättiski selle nõu (katki). Haudub (tema vastu) kurja nõu. Kardan, et tal pole meiega head nõu. Poiss hakkas traktoristiks, olgugi et isal oli temaga teine nõu. Ära lahkumise, põgenemise nõust kellelegi räägi, muidu läheb see nõu tühja, nurja. Panid ühisel nõul töökoja käima. *Alati oli ta vanglast lahkunud nõuga ennem surra kui varastada.. F. Tuglas. *.. asuti kirstu kallale, punnitati, katkestati ja jäeti nõuks – ei jaksa. O. Jõgi (tlk).
▷ Liitsõnad: sala|nõu, sõja|nõu, vandenõu; eelnõu.
4. ‹kohakäänetes› seisukoht, arvamus; seisukoha, arvamuse jagamine. Meie kahekesi olime alati ühes nõus, ühel nõul. Selles asjas ma ei ole sinuga nõus, ühel nõul. Teevad kõike ühel nõul 'üksmeeles'. Ema oli ikka laste nõus. Ära nende, nendega nõusse hakka, löö. Kas sinagi oled nüüd nende nõus? Katsu ta oma nõusse saada, rääkida, meelitada. Kõigepealt tuleb tema meie asjaga nõusse saada. Veenge, kuni ta nõusse jääb. Olen nõus 'samal arvamusel', et see lahendus ei kõlba. Olen ettepanekuga väga, täiesti nõus. Olen nõus osa võtma, aitama, laenama. Kas oled nõus? – Nõus.
5. tarkus, taip, aru. Küsige targematelt, kui endal nõust puudu tuleb, nõu otsa saab, nõu otsas. Ma ei oska enam midagi teha, olen nõust lahti, minu nõu enam ei aita. See asi tuleb sul omast nõust, omal nõul, oma nõuga korda saada. Mis ei saa jõuga, saab nõuga. Tuleb aeg, tuleb nõu. Nõu aitab meest, nõõ! hobust. *.. jah, tulgu ometi [onu] ja võtku poiss esile, sest tema nõu ei hakka. O. Luts.

nõuks võtma
kõnek midagi teha otsustama. Võeti nõuks maja ehitama hakata. Võttis nõuks edasi õppima minna. *Kui jaanipäev lähenema hakkas, võtsid rebane, hunt ja karu nõuks võid varastada. A. Jakobson.

nõu pidama

1. arvamusi vahetades (läbi) arutama. Peame nõu, mida teha, kuidas toimida. Peeti omavahel nõu ja otsustati. Istume maha ja peame ühe ümmarguse nõu.
2. kõnek omaette, endamisi millegi üle järele mõtlema, midagi järele kaaluma; plaani pidama. Seisatas nõu pidades välisuksel. *Kohe olnud vanapaganal nõu peetud: ta sammunud Atla arusse .. M. J. Eisen. *Vanamees pidada ju kõvasti nõu tulevast opmani-isandat väimeheks võtta. E. Vilde.

nõusse heitma
kavatsusega ühinema; nõustuma. Kui oled nende nõusse heitnud, ei taha ma sinust enam midagi teada. Ma ei saa nõusse heita sellega, mida õigeks ei pea.