[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

näljane ‹-se 4›

1. ‹adj› kõhutühjust tundev, näljas olev, nälgiv; seda väljendav. Üsna, hirmus, väga, nõrkemiseni näljane. Matkapäeva õhtuks olime väsinud ja näljased. Näljane kui hunt. Näljased sõjavangid. Näljased loomad tahavad süüa. Toit kadus mehe näljasesse suhu, kurku, näljaste hammaste taha. Lapsed jälgisid sööjaid näljase näoga, näljaste pilkudega, silmadega. Sigade näljane kisa. Põrsad sõid näljase aplusega. || näljaga iseloomustuv. Näljasest talvest jõuetud loomad. *Murelik, üksluine, külm, näljane elu. Hallitanud leib kotis ja hallid meeleolud peas. R. Roht. *.. nüüd esimest korda pikkade näljaste aastate järele on sul ruumid, kus võiksid töötada .. K. A. Hindrey. || piltl himustav, (kirglikult) ihkav. Sukeldus näljase innuga õpinguisse. Surus oma näljased huuled naise suule. *Inimesed olid nii hirmus näljased vabaduse järele, et nad isegi ei teadnud, kui suur see peab olema. A. H. Tammsaare. *.. selle Jüri ja tema näljaste pilkude pärast ta ka rinnahoidjat kandma ei hakka! V. Lattik.
▷ Liitsõnad: hunt|näljane, pool|näljane, tulinäljane; maa|näljane, mehe|näljane, sensatsiooninäljane.
2. ‹adj› kõnek vilets, armetu. Sinu näljast talu ma ei tahagi. Sai hindeks ainult näljase kolme. Paar näljast koogikest. *Lase nüüd selle näljase paarisaja rubla pärast terve asi luhta minna! O. Luts.
3. ‹s› see, kellel on kõht tühi v. kes nälgib. Igale näljasele anti toitu, ühtki näljast ei jäetud ilma. Näljaseid oli rohkem, kui ära toita jõuti. Täissöönu ei mõista näljast. *Mõtleb ehk emand näljaste ja januste peale? A. H. Tammsaare.