[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

nälg ‹nälja 22› ‹s›

1. tugev kõhutühjuse ning süüatahtmise tunne. Nälg näpistab, annab tunda. Kõht koriseb näljast. Mul on nälg, lähme kuhugi sööma. Haige ütles, et ei tunne nälga. Kustutas suurema, esimese nälja võileivaga. Sõin näljaga terve saiapätsi ära. Jäi magama enne, kui toit valmis sai – uni oli näljast tugevam. Katsus marju süües, marjadega nälga petta 'kõhutühjuse tunnet leevendada'. Nälg on kõige parem kokk. *Nälg tõusis maopõhjast ülespoole kõrvetistena. H. Lepik (tlk). *.. saite ju lõunaks igaüks suure tüki leiba ja silku peale – kust see nälg teil siis nii ruttu jälle tuli! E. Vilde.
2. söömataolemise v. alatoitluse seisund, nälgimine; näljahäda. Nälga jääma. Näljas olema. Nälga nägema, kannatama. Arengumaades sureb iga päev inimesi nälga. Näljast nõrk, nõrkenud. Varsti on toidukraam otsas ja nälg varaks, varuks, majas. See töö jätab meid küll nälga. Elavad näljas ja puuduses, ei saa näljast ja puudusest lahti. Näljaga, nälja ajal süüakse kõike, mis vähegi süüa sünnib. Mõni loom võib nälga üsna pikka aega taluda. Vaenlane püüdis sissepiiratud linna näljaga alistuma sundida. Eestis oli raske nälg aastail 1695–1697 (tuntud Suure näljana). Parem pikk ja peenike nälg kui lühike ja jäme. Kes kõik pühad peab, see kõik näljad näeb. Üheksa ametit, kümnes nälg. Nälg näitab, oht õpetab.
3. piltl tugev vajadus v. iha millegi järele. Tunneb, kannatab vaimset, hingelist nälga. Nälg teadmiste, tarkuse järele. Seksuaalne, suguline nälg. Vanatüdrukul tuli mehelemineku nälg peale. *Esko ei teadnud, et istumisetöö otsas tuntakse nälga kehalise pingutuse järele .. K. Saaber.
▷ Liitsõnad: armu|nälg, elu|nälg, hapniku|nälg, hariduse|nälg, ilu|nälg, info(rmatsiooni)|nälg, kuulsuse|nälg, liikumis|nälg, lugemis|nälg, lõbu|nälg, meeste|nälg, naiste|nälg, raha|nälg, seiklus|nälg, sensatsiooni|nälg, suitsu|nälg, tantsu|nälg, une|nälg, viinanälg.