[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

näima ‹41›

1. (mingisugusena, millenagi v. kellenagi) tunduma, paistma. a. (hrl. nägemistaju kaudu). Ma näin vist koomiline nendes lotendavates rõivastes. Ta näib vanemana, kui ta tegelikult on. Sinakad toonid lasevad ruumi suuremana näida. Kõik näisid nii muretud, nagu polekski sõjaaeg. Mõnikord võib võõras inimene näida tuttavana. Lumi näib õhtuvalguses sinakas. Päikese näiv tiirlemine ümber Maa. Mulle näis, nagu oleksin käo kukkumist kuulnud. *Kahtlemata, Helene näib ilusam, kuid Marion on ilusam. F. Tuglas. *.. kuid ometi – me pole, mida näime. M. Under. b. (mõttetegevuse kaudu). Kõige raskemad ajad näivad möödas olevat, elu näib paremuse poole minevat. Näib, et ta ei võida seda malepartiid. Muusikaannet ei näi poisil olevat. See näib põnev raamat olevat. *Näib, nagu sünniksid ülimad tarkused tasa ja pingutamata, nagu ka taimest nähtamatult õis puhkeb. J. Semper.
2. van nägema. *Seda [= kirikutorni] ei näi: ta peab veel väga kauge maa taga olema. V. Ridala.