[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

nägemine ‹-se 5› ‹s›

1. (< tn nägema). Oma silmaga nägemine on enam kui teistelt kuulmine. Raskesti haavatu nägemine mõjus masendavalt. || nägemismeel; nägemisvõime. Inimese viiest meelest on tähtsaimad nägemine ja kuulmine. Hea, terane, vilets, halb nägemine. Öökullil on öösel terav nägemine. Kae tõttu võib nägemise kaotada. Pime sai nägemise tagasi. || (hrl. hüvastijätu väljendites:) kohtumine, kokkusaamine. Nägemiseni! (Head) nägemist! Jääme nägemiseni! *Nägemised olid meil õige sagedased: üks päev teineteist mitte näha sünnitas valulikku igavust. A. Lassmann.
2. van nägemus. *Nähakse nägemisi päise päeva ajal. F. Tuglas. *.. ma nägin unes ühe nägemise: / ma seisan nagu kuningakoja vahitorni pääl .. J. Sütiste.
3. kõnek silmnägu, vahtimine. *Mina arvasin, et ta kavalust teeb, ja andsin talle ühe kämara vastu nägemist. J. Kunder.
Omaette tähendusega liitsõnad: ette|nägemine, jälle|nägemine, kaug|nägemine, läbi|nägemine, selgelt|nägemine, silma|nägemine, vaeva|nägemine, välja|nägemine, äranägemine