[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

nukk ‹nuka 22› ‹s›
kõnek nurk. Mehed läksid maja nuka taha, istuvad nuka taga ja ajavad juttu. Piiluvad nuka tagant. *Otse kaasiku tagant kerkib järsk pank ja selle nukal tehakse igal aastal jaanituld. J. Peegel. *Noh, laseme paar potti õlut tuua, oleme ju ühe nuka mehed .. M. Metsanurk. || (maanina, nuki kohta). *Pullapäe nuka tagant tuli välja Haapsalu linn. H. Sergo.

nukk ‹nuki 21› ‹s›

1. millegi väljaulatuv kõrgem v. eenduv osa (kühm, ots, nurk vms.). Teravate nukkidega kivi. Müüri, varemete kõrgemad nukid. Künnimulla nukid on kahutanud. Puu juured ulatuvad nukkidena maa seest välja. Jalg otsis ronides nukke, millele toetuda. *Õige, Kivimäe tagumiselt nukilt versta poolteist või kaks üle raba minnes algavad oma jooksu uued seljandikud .. A. H. Tammsaare. || maanina, (väike) neem, neeme tipp. Ruusna neeme nukk. Tahkuna nukk. *Mina istusin üksipäini, vahtisin neemi ja nukke, mis silma puutusid. A. Kaal. || pätsi ots, kannikas. Lõikab leivapätsi otsast krõbeda nuki. Kuivanud nukkidest saab leivasuppi. | piltl. *Endiselt on selle tüdruku hing nii hästi ära peidetud, et ükski nukk välja ei paista. H. Sergo. *Laevas nühitakse nukid kiiresti maha. Kollektiiv pole siin tühi sõnakõlks. L. Meri.
▷ Liitsõnad: jää|nukk, kalju|nukk, kivi|nukk, mäe|nukk, müüri|nukk, neemenukk; leiva|nukk, saianukk.
2. keha pinnal naha all muhkjana eralduv liigesekoht vm. luumoodustis. Sõrmede, varvaste nukid. Pingutusest valgete nukkidega käed on klammerdunud käsipuu ümber. Hõõrub pöidla nukiga otsaesist. Jalapöia nukid. Põseluu nukid tungivad kõhnunud näos teravalt esile. *Igal rusikal on viis nukki, aga ajukurdusid juba üle ei loe ... E. Raud. || (vana rahvapärane mõõtühik:) keskmise sõrme üksikute lülide pikkus. Puunõude tegijad arvestasid nõude mõõte vaksades, nukkides ja kämmaldes.
▷ Liitsõnad: jala|nukk, küünar|nukk, pale|nukk, puusa|nukk, põlve|nukk, põse|nukk, pöidla|nukk, randme|nukk, sarve|nukk, sõrme|nukk, tiiva|nukk, õlanukk.
3. murd koon, nina. Koer pistab oma külma märja nuki mulle pihku, tonksab mind nukiga. Kutsikas ujub, nukk vee peal. Hundil on pikk nukk. *Ta [= siil] ei näita nukki pea sugugi, surub keha nõnda vastu maad, et jalgu näha ei ole ja ajab kõik okkad laiali. K. A. Hindrey.
▷ Liitsõnad: peninukk.
4. tehn nukkmehhanismi muutuva kõverusega kinemaatilist elementi omav lüli. Nukkidega võll võimaldab seadmel vastavalt nukkide profiilile sooritada tsükliliselt mitmesuguseid operatsioone. Sisepõlemismootori jaotusvõlli nukid.
▷ Liitsõnad: ketas|nukk, liugurnukk.
5. ‹pl.› kõnek kasteet. Nukid on ohtlik külmrelv. *Rusikakangelasi, tõsi küll, imetletakse, kui nad detektiivfilmist õpitud liigutusega nukid kätte suruvad ja kinda peale tõmbavad .. K. Saaber.

nukk ‹nuku 21› ‹s›

1. inimesekujuline (hrl. lapsekujuline) mänguasi; selline iluasi, meene vm.; nukunäitleja juhitav inimese- v. loomakujuline tegelane nukuteatris. Lapsed mängivad nukkudega. Tüdruk sai sünnipäevaks uue nuku. Puust, plastmassist, riidest nukk. Üleskeeratav, liigenditega, piuksuv nukk. Kunstnik kavandab iga nukulavastuse jaoks vajalikud nukud. Põgenes öösel kodunt, jättes petteks enda asemel voodisse riietest kokkukeeratud nuku. Lapsed on tal kenasti riides nagu nukud. Noorem tütar on neil mukitud nukk, kes oma kätt majapidamistööde külge ei pane. Tantsiti ja joosti nukku 'mängiti nukumängu (2. täh.)'. Teose tegelased nagu polekski elavad inimesed, vaid mingisugused veretud nukud. *Sa ei rääkinud minuga kunagi kui inimesega, ei pidanud nõu kui naisega.. Ma olin su majas nukk. L. Promet.
▷ Liitsõnad: kaltsu|nukk, kummi|nukk, paber|nukk, plastmass|nukk, puu|nukk, vahanukk; inim|nukk, loom|nukk, poiss|nukk, tüdruknukk; hüpik|nukk, käpik|nukk, liigend|nukk, marionettnukk; suveniirnukk; moenukk; taimenimedes nurme|nukk, sininukk.
2. zool nukustaadiumis putukas. Liblikate, sipelgate nukud. Vastne moondub nukuks ning nukust koorub valmik.
▷ Liitsõnad: muumia|nukk, tünnik|nukk, vabanukk.
3. murd väike ajutiselt kokkupandud poolkuiva heina hunnik. Loo panime õhtul nukkudesse, saadu ei saanud veel panna. *Aasadelt, kus hiline värske hein osalt loogus, osalt nukkudes, imbus karastavat lõhnaõhku. E. Vilde.