[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

noorus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. (< as noor). Iga naine püüab säilitada oma noorust. Ta on oma noorusele vaatamata juba tuntud teadusmees. Uued linnad võluvad oma noorusega. Üks on noorusest nõder, teine vanadusest väeti. *Ja kange verega [peab naine olema]. Sest mis aitab paljas noorus, kui pole kangust. A. H. Tammsaare. *Vanus päästis [mobilisatsioonist]. Õigemini – noorus! E. Rannet.
2. lapsepõlvele järgnev eajärk, noorpõlv, noorusaeg. Ta lapsepõlv ja noorus möödusid maal. Noorus läks õpingute peale. Nooruses olid tal süsimustad juuksed. Kirjaniku noorusest teame vähe. Ta ei tahtnud oma noorust ainult töösse matta. Noorus on ilus aeg, noorus ei tule iial tagasi. Mul pole noorust õieti olnudki. Ta pole enam esimeses nooruses 'päris noor'. *Andekatel inimestel on veel üks ühine tunnus, neil puudub ootuslik-lootuslik noorus. V. Panso. *Oma noorimast noorusest peale on see ameerika farmerilaps .. oodanud ime toimumist. J. Kross (tlk).
3. noorsugu, noored, noorpõlv. Praegune, tänapäeva noorus. Õppiv noorus. Tartu on nooruse linn. Noorus armastab tantsida, pidutseda. Noorus on ikka mässanud kivinenud korra vastu. Vanad armastavad kurta, et noorus on hukas. *Ka on kõik noorus külast kadunud ja ainult vanad inimesed käivad ringi .. J. Mändmets. | piltl. *Meie koorilaulu noorust, keskkoolide segakoore, oleks tahtnud meie laulumalevas märksa arvukamalt näha. T. Vettik.

kuldne noorus
pillavat jõudeelu elavad, elu põletavad noored

teine (~ kolmas) noorus
(füüsilise ja vaimse aktiivsuse tõusuperioodide kohta küpses eas). *Teised mehed, need neljakümnesed või selle ringis .. need põevad paraku teist noorust ja jahivad verisulis plikakesi. V. Lattik.