[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 46 artiklit

haigur-gru, -grut 2› ‹s
zool veekogude läheduses elutsev pika kaela ja terava nokaga suur lind (Ardea)

iibis-e 4› ‹s
zool kuretaoline pika kõvera nokaga ja suurte tiibadega (lõunamaine) lind

kaur-i 21› ‹s
zool hanesuurune saleda keha, pika sirge kaela ja odaterava nokaga veelind (Gavia). Merelt kostab kauride karedat häälitsust.
▷ Liitsõnad: järve|kaur, punakurk-kaur.

king|nokk
zool massiivse laia nokaga toonekuretaoline lind Kesk- ja Ida-Aafrika sooaladel (Balaeniceps rex)

kirju|rähn
zool kirju sulestiku ja tugeva koonilise nokaga lind (Dendrocopos)

kivi|rullija1› ‹s
zool rästasuurune musta-valgelaigulise sulestikuga peam. rannikualade lind, kes toitu otsides pöörab nokaga kivikesi ümber (Arenaria interpres)

koolibri1› ‹s
zool kimalase kuni pääsukese suurune pika naaskelja nokaga värvikirev (troopilise) Ameerika lind

koskel-kla, -klat 2› ‹s
zool parti meenutav pika peenikese nokaga veelind (Mergus)
▷ Liitsõnad: jää|koskel, rohukoskel.

kuld|nokk
ka zool asulais ja metsas pesakastides ning puuõõntes pesitsev metalliläikelise musta sulestiku ja kollase nokaga lind (Sturnus vulgaris). Kuldnokk laulab, vilistab, laseb vilet. Kuldnokkade parv laskus sädistades kõrrepõllule. Poisid meisterdasid kuldnokkadele pesakaste. Üks kuldnokk ei too veel kevadet ega pääsuke suve.

kulliline-se 5› ‹s›, kullilised pl
zool selts teravate kõverate küüniste ja konksjatipulise nokaga röövlinde (Falconiformes). Kullilised hävitavad kahjulikke närilisi.

leevike-se 5› ‹s
zool lühikese jämeda nokaga väike jässakas lind (isaslinnul on keha alapool punane) (Pyrrhula pyrrhula)

luitsnokk|-part
zool otsast lusikjalt laienenud nokaga part (Anas clypeata)

lunn-i 21› ‹s
zool kõrge punase nokaga, ülalt must, alt valge merelind (Fratercula)

marabu1› ‹s
zool eriti suure nokaga toonekuretaoline troopikalind (Leptoptilos)
▷ Liitsõnad: kukkurmarabu.

mets|kurvits
roostepruuni sulestiku ning väga pika nokaga sega- ja lodumetsade lind, (mets)nepp, korbits (Scolopax rusticola)

must|rähn
zool musta sulestiku ja tugeva peitelja nokaga suur rähn (Dryocopus martius)

nakitsema37

1. (süües, puhastades) pisitasa suuga, hammastega, nokaga tegutsema, näkitsema. Lambad nakitsevad lühikest rohtu (süüa). Jänes nakitseb puukoort. Kala nakitseb õngesööta. Kana nakitseb nokaga tiivaalust. Nakitseb päevalilleseemneid süüa. Hiir nakitseb leivakoorukest (närida). Nakitseb mõtlikult rohukõrt närida. Koer nakitseb kirpe, nakitseb hammastega oma kõhukarvu. | piltl. Hinges nakitseb piin, mure, hirm, ängistus. *Nägu valuline, hambaid huulde surudes nakitses ta nüüd .. küsimuse kallal: miks ma seda ometi tegin? R. Sirge.
2. näpitsema, millegi kallal nokitsema; midagi nokitsedes tegema. Nakitseb nööpide kallal, nakitseb nööpe lahti, kinni. Umbsõlmes kingapaelu annab nakitseda, enne kui nad lahti hargnevad. Nakitseb maniküüri teha. *Sentimeeter sentimeetri järel nakitsesid valvuri sõrmed läbi iga sentimeetri Maametsa riietusest. O. Tooming.

nokaline-se 5

1.adj› ‹liitsõna järelosanateatavat tüüpi v. laadi nokaga, näit. jämedanokaline ||substantiivselthrv suleline, lind. Vihane karu kuulutanud kõigile nokalistele sõja.
▷ Liitsõnad: jämeda|nokaline, kõvera|nokaline, laia|nokaline, lameda|nokaline, pika|nokaline, punase|nokaline, suurenokaline.
2.s› ‹pl.zool rühm alahuulest kujunenud lüliliste pea alaküljele kaarduvate pistmis-imemissuistega putukaid (Rhynchota)

nokats|müts [-i]
nokaga, sirmiga müts, nokkmüts, nokats. Soni või muu nokatsmüts. Pragunenud sirmiga nokatsmüts. Nokatsmütsiga autojuht.

noka|täiss
nokaga võetav, noka vahele mahtuv kogus. Varblased haaravad kanade toidunõust, tuvide eest nokatäisi. Pääsukesed kannavad pesamaterjali nokatäis nokatäie järel. *Tuli vares, et nokatäit võtta. A. Sang (tlk). || piltl raasuke, kübeke, terake. Anti palake leiba ja nokatäis võid peale. *Sest eks ole ju iga üksiku kõige suuremgi saavutus vaid nokatäis, võrreldes elu jätkuva progressiga. H. Siimisker. *See nokatäis elamist [mehe paar kompsukest] toodi härjavankrile. A. Mälk.

nokitsema37

1. nokkima; nokaga nakitsema. Linnud nokitsevad teri, leivaraasukesi, pihlakamarju. Hani nokitseb sulgi, tiiva kallal. Vares nokitseb hobusepabulaid. *Kukk ja kana nokitsesid veski ukse ees, kuhu oli kukkunud viljateri. M. Aitsam. *Lagedal lumel nokitses näljane kaaren mustava sööda kallal. F. Tuglas. || (inimese v. looma kohta:) isutult, raashaaval sööma, süüa näksima, näkitsema. Haigel pole isu, nokitseb ainult pisut toidu kallal. Nokitseb midagi süüa. Kitsed nokitsevad kaselehti. *Teel puhkas Katre sageli – ja lambakesed nokitsesid seni ta kõrval kraavipervel. R. Roht. || midagi raashaaval eemaldama v. eraldama. Nokitseb küüsi puhastada. Ära nokitse nina. Nokitses, kuni sai sõlme lahti. Nokitsesime kivide vahelt viimse kui rohulible välja. Nokitseb noaotsaga haavlid seinapalgist välja.
2. kiirustamata v. vähehaaval töötama, kõpitsema. Õhtuti nokitseti käsitööd teha. Nokitseb ikka midagi näpu vahel, kas heegeldab või koob. Nokitseb lukku, kella parandada. Nokitseb auto juures, mootori kallal. Rasket tööd ta enam ei tee, nokitseb kodus, aiamaal. Maja pole kunagi päris valmis, ikka on veel üht-teist nokitseda. Talvel on aega sisetöid nokitseda. Igaüks nokitseb omaette. Nokitseb korvi punuda. *Olen küll teise grupi tööinvaliid, tahaksin aga siiski veel jõudumööda nokitseda. A. Jakobson. *.. oleksime temaga kahe peale karja lapsi valmis nokitsenud .. V. Ilus.

nokkamanokata 48
(nokaga) lööma. *.. eks nokka tuvidki, et poegi kaitsta. G. Meri (tlk). *Aga eidel olid enne palved lahti, kui vanamees polnud veel kordagi nokanud. A. H. Tammsaare.

nokkapidiadv
nokaga; nokast. Vares jäänud kord nokkapidi, kord sabapidi tõrvatud katusele kinni. Müts nokkapidi peos. || kõnek ninapidi. Nohik mees, alati nokkapidi raamatus. Kooliõed said nokkapidi kokku, on nokkapidi koos ja laterdavad. Paarikesed pimedas koridoris nokkapidi koos.

nokkimanokin 42

1. nokaga (toksides v. rebides) toitu võtma; nokaga taguma, toksima. Kanad, tuvid, varblased nokivad teri, leivaraasukesi, seemneid. Tihane nokib rasvatüki kallal, rasva. Kuldnokad nokivad künnivaol vihmausse ja tõuke. Kotkas rebib ja nokib saaklooma liha. Varesed nokkisid jänesepoja surnuks. Linnud on ladvaõunad seest õõnsaks nokkinud. *.. nokkis [kana] prussaka müüripraost välja. Nokkis välja, neelas kohe alla. A. Jakobson.
2. midagi vähehaaval tegema. a. vähehaaval hammustada, süüa näkkima, näksima. Kala nokib sööta, nokib ussi õnge otsast ära. Haigel pole isu, ainult nokib söögi kallal. Laps nokib leivatükikest. *Kui Indrek korki vahtides näeb, et kala nokib, siis on tal tundmus, nagu nokiks keegi tema oma südant rinnas. A. H. Tammsaare. *.. kuhu ma selle raha siis õige panen? Viina ma ei joo, suitsu ei pahvi, sööki nokin ka nagu varblane. L. Kibuvits. b. (ükshaaval) noppima, korjama. Lapsed nokivad iga marja ära, mis vähegi punaseks läheb. Nokib näpuga kõik purud põrandalt üles. Saia jätsin järele, aga rosinad nokkisin seest ära. *Ta jutt kargles ainelt teisele, nokkis tera siit, teise sealt .. K. Rumor. *Indiaani täpsuskütid nokkisid ära iga sõduri, kes end varjata ei osanud. O. Volmer. c. (muu tegevuse kohta). Abilisi pole, nokin üksi niita. *Roosi ulatabki Rõõmule kandle .. Rõõm nokib algul, kannel kumiseb armsasti vastu .. L. Kibuvits. *.. et mida ta ennast siis nii hoolega nokib ja kammib. J. Tuulik.
3. sõnadega torkima, pilkama, tögama. Tüdruk on kange teisi, poisse nokkima. Koolis oli ta teiste naerda ja nokkida. Vanapoissi nokiti kosjajuttudega. Teda nokiti ta ihnsuse pärast. Mis te nokite ta kallal? Ta on saanud palju nokkida, nokkivaid sõnu ja märkusi kuulda. *„Oled ju alles noor, varsahambad suus,” ütles poiss. – „Sinust vanem, sa täismees,” nokkis tüdruk vastu. A. H. Tammsaare.

nokk|müts [-i]
nokaga müts, nokats(müts). Riidest, nahast, karusnahast nokkmütsid. Õppuri, autojuhi, ohvitseri nokkmüts.

part1pardi 21› ‹s
hanest väiksem jässaka kere ja laia lameda nokaga veelind (Anas); selline kodulind (Anas domestica). Pardi jalgadel on ujulestad. Pardid prääksuvad. Pardid tõusid kõrkjastikust lendu. Jahimehed käivad soos parte laskmas. Parte peetakse, kasvatatakse liha ja munade pärast. | (toiduna). Praetud, grillitud part. Sõime lõunaks parti.
▷ Liitsõnad: kodu|part, luitsnokk|part, mets|part, piil|part, räga|part, sinikael|part, soo|part, sukel|part, uju|part, viupart.

pika|nokaline
pika nokaga. Pikanokaline kurg, metskurvits, koovitaja. Pikanokaline mütsilodu peas.

punajalg|-tilder
zool rannikul ja saartel pesitsev pikkade punaste jalgadega ning punase nokaga ja flööti meenutava häälitsusega lind (Tringa totanus)

puna|nokaline
punase nokaga. Punanokaline tiir, meriharakas.

purelema-lda 38 või -leda 37

1. hammastega (hrv. nokaga) üksteist kiskuma, nõnda kisklema. Koerad purelevad õue peal, kondi pärast. Üritasin purelevat koerakarja lahutada. Rebased on omavahel purelema läinud. Karudki purelevad pulmade ajal. Larinal purelevad šaakalid, hüäänid. Vaata, põrsad purelevad! Varesed purelesid nii, et suled lendasid. *.. tema [koer] Zappik pureleb harva, aga kui pureleb, siis murrab ka täielikult maha. K. A. Hindrey. || taplema, kaklema. Vennaksed purelevad põrandal, kuni vesi, nutt lahti.
2. tülitsema, vihaselt vaidlema. Naabripered purelevad heinamaade pärast. Lapsed läksid söögilauas isekeskis purelema. Ema ja isa purelevad ilmast ilma. Oleme raha pärast pikki õhtutunde purelnud. Selle väikese asja pärast ei tasu poemehega purelda! *Sihuke sureb kui susi metsas. Ainult sugulased purelevad veel päranduse kallal! F. Tuglas. || hrv tõrelema. *.. sõudsime eemale, kuna kapten hakkas purelema vintside juures, kus oli midagi korrast ära. A. Mälk.

rand|tiir
zool mererannal kolooniatena pesitsev punase nokaga tiir (Sterna paradisea)

rappimarapin 42

1. kalu, hrv. ka tapetud loomi sisikonnast jm. mittetarvilikust puhastama, rookima. Räimi, heeringaid rappima. Rapib noaga kala, nii et soomused lendavad. Võta nuga ja rapi kalad puhtaks! Rapitud kalad pandi soola. *Varemal ajal, kui peredes loomi tapeti, käis saunanaine Vesta abiks rappimas. Sai sisikonnad endale. L. Promet. | piltl. *Siis raputas ta seelikuid, rappis supelmantli kõrtest puhtaks .. H. Raudsepp.
2. kiskuma, rebima. a. (hammastega, nokaga hrl. tükke küljest). Varesed rapivad raibet. Raisakotkad rappisid looma korjuse kallal. *Õieti tuleks tema keha visata kõrbesse, et linnud selle küünte ning nokkadega puruks rapiksid ja kiskjad ära sööksid. L. Metsar. b. (kusagilt midagi lahti, välja). *Mehed polnud saagiga tulnud. Naised rappisid juurikaid .. A. Valton. *.. üks vanaeit rapib köögis kana – ja suled aina lendavad! A. Jakobson. c. piltl räsima, räsides lõhkuma v. rikkuma. Tormi-iilid rappisid puid. Rahe rappis vilja maha. *Killud täksisid puid. Üksik teeäärne kasekene rapiti pilbasteks. L. Vaher.
3. peksma, kolkima; nahutama, rookima. Pataljon oli lahingus kõvasti rappida saanud. *Sest meid [= kirjanikke] on hoiatatud ja rapitud surmastseenide ning monoloogide pärast. K. Saaber. || tapvalt peksma (hrl. väiksemat looma). Tagus ja rappis vastast, kuni see elutult lamama jäi. Koer rapib ussi 'raputab lõugade vahele haaratud ussi kiiresti kahele poole, peksab selle puruks'.
4. rabelema, raplema, visklema. Kala rappis ennast õnge otsast lahti. *Väike Tõnu hakkas korraga unes rappima, tõstis nutust häält. R. Sirge. *.. [hobune] end püsti ajas ja peaga rappima hakkas, kiskus päitsed katki ning jooksis metsa. E. Soosaar (tlk). || (töötegemise kohta). Päevad läbi rapiti rasket tööd teha. Kogu elu oli ta rühkinud ja rappinud, ilma et oleks olnud aega puhata. *Ega's ma hakka .. end lõhki rappima. Pikk ja palav päev ees, aega küllalt higistada. E. Vaigur.

rohe|vint
zool tüseda koonilise nokaga varblasesuurune roheka sulestikuga vint (Carduelis chloris)

soni111› ‹s
hrl. paksemast riidest v. nahast ja (samast materjalist) nokaga meestemüts. Nupuga, lame, kirju soni. Siiludest soni. Poiss kergitab soni. Tõmbab soni silmadele. Kuklasse lükatud soni.

suure|nokaline
suure nokaga. Suurenokaline lind.

suur|nokk
zool kuldnokasuurune jässakas suure pea ja jämeda koonilise nokaga pruunikas lind (Coccothraustes coccothraustes)

tihane-se 4› ‹s
lühikese peenikese nokaga väike värvuline (Parus); (eeskätt:) rasvatihane. Kollase kõhualusega tihane. Talve tulekul ilmuvad aedadesse, elumajade juurde tihased. Tihastele pandi akna taha pekitükk.
▷ Liitsõnad: must|tihane, põhja|tihane, sini|tihane, soo|tihane, tutt-tihane vrd kukkur|tihane, vrd sabatihane.

tikutaja1› ‹s
zool niisketel aladel elutsev pikkade jalgade ja väga pika nokaga lind, taevasikk (Gallinago gallinago). Tikutaja kutsehüüd on „tikut-tikut”.

toone|kurg
zool toonekureliste hulka kuuluv suur pikkade jalgade ja pika nokaga lind (Ciconia). Toonekurg klõbistab nokka. Korstna otsa vanasse rattarummu oli toonekurgede paar endale pesa teinud. Praegusaja lapsed ei usu enam toonekurge (lastetoojana).
▷ Liitsõnad: must-|toonekurg, valge-toonekurg.

tuukan-i, -it 2› ‹s
troopikametsades elav ülisuure värvika nokaga lind

vares-e 4› ‹s
vareslaste hulka kuuluv suur tugeva nokaga lind (Corvus corone). Suur parv vareseid lendas põllu kohal. Vareste kraaksumine, vaakumine. Ida-Euroopa varesel on sulestik hall. Valge 'albinootiline' vares. Varesed söövad kõike, võivad kanapojagi ära viia. Vares vaagub ise oma pesa üles. *.. ei ole varesest kunagi õieti lugu peetud ja va vareseks ja kaltsakaks on ta jäänud tänapäevani. F. Jüssi. *.. tuldi [merelt] tagasi tühjade võrkudega ja räimi oli vaevalt varese kõhutäis. A. Mälk. ||liitsõna järelosanapiltl (inimese kohta:) hädavares
▷ Liitsõnad: hall|vares, künni|vares, mustvares; häda|vares, külma|vares, nälja|vares, sitavares.

vigle6› ‹s
zool märgaladel elutsev pikkade jalgade ja pika nokaga koovitajasuurune lind (Limosa)
▷ Liitsõnad: mustsaba-|vigle, vöötsaba-vigle.

vint2vindi 21› ‹s
zool tugeva koonilise, teravaservalise nokaga varblasesuurune laululind (Fringilla). Vint vilistab ja vidistab.
▷ Liitsõnad: kanaari|vint, kold|vint, mets|vint, põhja|vint, rohe|vint, suurnokk-vint.

väike|risla
zool lühikese sirge nokaga väike tundralind (Calidris minuta)

väike|tiir
zool väike sinakashall valge lauba ja kollase nokaga tiir (Stella albifrons)

värb|risla
zool hallika selja, puhasvalgete külgmiste tüürsulgede ja sirge nokaga väike risla (Calidris temminckii)

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur