[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

à
(kaalu, hulga, hinna puhul:) igaüks. Jahu oli 10 kotti à 50 kg. 20 marki à 3 krooni ning 10 marki à 4 krooni on 100 krooni.

aadama|aegne
nlj igivana, ajast ja arust. Ta kannab mingisugust aadamaaegset kaabut. Tema suhtumine armastusse ning noortesse on lausa aadamaaegne.

aadama|õun
kõrisõlm. Mees kummutas pudeli suule ning aadamaõun hakkas üles-alla liikuma.

aade ‹aate 18› ‹s›
ülev, paleuslik juhtmõte v. idee. Vabaduse, võrdsuse, vendluse aade. Isamaa kasu oli tema ülim aade. Eluvõõrad aated. Vana professor elas oma aadete maailmas. *Siis noores hinges lõid leekima kõrged aated. Ma nägin uut ilma, lahtist maad ja laia väljavaadet, ning nägin vaba rahvast tõusvat. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: karskus|aade, rahuaade.

aadress ‹-i 21› ‹s›

1. sihtkohta (ning adressaati) osutav tekst postisaadetisel, telegrammil vms.; isiku elupaiga v. asutuse asukoha osutus. Halvasti loetav, puudulik aadress. Kodune, töökoha aadress. Sihtnumbrita (postiindeksita) aadress. Anna, jäta, ütle mulle oma aadress. Kuidas su aadress on? Olen koolivenna aadressi unustanud, ära kaotanud. Saatja aadressi ümbrikul polnud. Mul ei ole Jaani uut aadressi. Kas keegi teab Tallinna Kaubamaja aadressi? Korterinumber polnud aadressil õige. Saatke kiri aadressil Tallinn, Sakala 3. || piltl (kirjutise, teose, kriitika vms. objektist rääkides). Üldsõnaline ja aadressita kriitika. Arvustus õigel aadressil. Vaenlase aadressil sadas ähvardusi. Ülistustega võitja aadressil ei oldud kitsi. Kiitvaid sõnu öeldi tehase uudistoodangu aadressil.
▷ Liitsõnad: posti|aadress, telegrammiaadress.
2. info seadme, mälu pesa, võrgus oleva objekti vms. tähis
▷ Liitsõnad: meili|aadress, võrguaadress.
3. van (hrl. paljude allkirjadega pidulik) palve-, tänu-, märgukiri kõrgemale võimukandjale; auaadress. *Keisrile antud truualamliku aadressi teksti koostas Veske .. F. Tuglas.

aadress|büroo
omaaegne asutus, kus peeti linna v. riigi elanike elukohtade arvestust ning anti vastavat informatsiooni

aam|palk [-palgi]
lage kandev ning vastasseinu ühendav jäme palk, tala (hrl. taluhoonetes). Tare aampalgid. Rehe all aampalkide küljes oli pääsukesepesi. *.. sõnnik kasvas seal [= laudas] niisuguse kiirusega, et kevadel polnud loomadel enam ruumi, seljad nühkisid vastu aampalke. A. H. Tammsaare.

aare ‹aarde 18› ‹s›

1. (peidetud) väärisvara. Vaarao hauakambri aarded. Seiklusfilm aarete otsijaist. Mitmelt poolt on leitud Põhjasõja-aegseid aardeid. Aare koosnes peamiselt hõbemüntidest. Klaaskapis oli perekonna aare – vanaaegne lauahõbe ning kristallpokaalid.
▷ Liitsõnad: hõbe|aare, kuldaare.
2. piltl miski v. keegi väga väärtuslik, südamelähedane, eluliselt tähtis. Valgus, värske õhk, saastamata elukeskkond on hindamatud aarded. Emakeel on meie kalleim aare. Raamatukaante vahele on kätketud hindamatud aarded. Ta on väga kena tüdruk, tõeline aare.
▷ Liitsõnad: kunsti|aare, vaimuaare.

aarjalane ‹-se 5› ‹s›, aarjalased pl

1. aj indoiraani keeli kõnelnud suguharud ja rahvad, kes end (pärimustes, ürikutes) ise nõnda nimetasid
2. (hrl. natsionaalsotsialistlikus rassiteoorias:) kõrgemasse rassi arvatud rahvad (ning isikud)

aas1 ‹-a 23› ‹s›

1. silmus, (lihtsam v. kokkutõmbamata) sõlm v. selle element. Köie otsa seoti aas. Nöör seoti aasa, aasast pisteti puupulk läbi. Sõlme tegemist alustatakse aasast. Rihm oli seotud aasana väravaposti külge. Liuglev aas 'kinnilibisev aas(sõlm)'. Surnud aas 'kinnilibisematu aas(sõlm)'. Froteepind moodustub väikestest aasadest. Aas lastakse sõrmedelt maha ning tõmmatakse varrastele kinni. *Siin harutasid nad .. hea tüki aega, enne kui said kõik [õngenööri] aasad ja keerud koera jalgade ümbert lahti. R. Sirge. || piltl silmusjas looge, käänak. Põgenedes teeb jänes haake ja aasu. *Suured käänakud ja aasad, mis viivad sõitjad mõnikord otsekui tagasi .. V. Saar.
2. hrl. U-kujuline metallist kinnitusvahend, obadus. Aasa seina lööma, kruvima. Aknahaagid tuleb korralikult aasa panna. Haak on aasas. Värava tabalukk ei tahtnud hästi aasa minna. Uks tõmmati kinni ning raudkramp loksatas aasa. Ehitusplokil on kraanakonksu jaoks aasad.
▷ Liitsõnad: akna-|aas, ukseaas; metall|aas, raud|aas, vaskaas.
3. kaarekujuline niidist, nöörist, riidest, metallist jne. moodustis, hrl. rõiva kinnisel. Jaki, kleidi, pluusi, seeliku, pükste, mantli, kasuka haagid ning aasad. Pükste värvlil on aasad püksirihma hoidmiseks. Vihmavarjul on nöörist aas.
▷ Liitsõnad: niit|aas, nööbi|aas, nöör|aas, rihma-aas.

aasima ‹42›
(naljatlevalt, lõõpivalt) nöökama, nöökima. Heideti nalja ning aasiti üksteist. Teda ei maksa aasida, ta ei saa naljast aru. Aasisime nagu tartlased tallinlastega. Mis ta alalõpmata aasib sinu kallal.

aasta|kongress
mingi organisatsiooni iga-aastane kongress (aruannete ning valimistega)

aasta|tellimus
tellimus aasta peale, tellimus aastaks. Ajakirjanduse kvartali- ning aastatellimused.

aate|kaaslane
aate, aadete poolest kellelegi lähedane isik. Nad on vanad sõbrad ning aatekaaslased.

aate|mees
van aateline, aadetega mees. Ärkamisaja aatemehed. Eluvõõras aatemees ning maailmaparandaja. *.. sest minu isa oli mölder ja majandusmees, sinu isa aga koolmeister ja aatemees. K. Ristikivi.

aatom ‹-i, -it 2› ‹s›
keemilise elemendi väikseim osake. Molekul koosneb aatomitest. Aatomi ehitus. Aatom koosneb tuumast ning elektronkattest. Märgitud aatomite meetod 'meetod, mis seisneb uuritavas protsessis osalevale elemendile uue isotoobi lisamises ning selle käitumise jälgimises'. | piltl. Inimene on ühiskonna aatom.
▷ Liitsõnad: hapniku|aatom, süsiniku|aatom, vesinikuaatom.

aatomi|tuum
füüs prootonitest ning neutronitest koosnev aatomi positiivselt laetud keskosa. Aatomituumade lõhustumine, liitumine.

abajas ‹-ja, -jat 2› ‹s›

1. sügavale maasse ulatuv väike madal (mere)laht. Vaiksed kalarikkad abajad. Paljudest lahtedest ning abajatest liigestatud rannik. Paadid liuglesid abajast välja avaveele.
▷ Liitsõnad: järve|abajas, mere|abajas, rannaabajas.
2. aeglase vooluga jõekäär. *Allpool abajat oli pikk aeglase langusega kärestik .. N. Baturin.
▷ Liitsõnad: jõeabajas.

abakus ‹-e 5› ‹s›

1. ehit kapiteeli katteplaat
2. antiik- ning keskaegne pulgakeste v. kivikestega arvutuslaud, arvelaua eelkäija

abi|elu
mehe ja naise (hrl. ametlikult registreeritud) perekondlik liit ning kooselu. Õnnelik, harmooniline, õnnetu, nurjunud, purunenud abielu. Registreeritud, registreerimata, seaduslik, faktiline, fiktiivne abielu. Kiriklik, ilmalik abielu. Lasteta abielu. Abielu sõlmima, abiellu astuma. Abielu rikkuma, lahutama. Kas ta on abielus või vallaline? Kellega ta abielus on? Tal on esimesest abielust kaks last. *Talud võtsid naisi ... karju kositi ... ametitega heideti abiellu. M. Raud.
▷ Liitsõnad: ainu|abielu, armastus|abielu, mõistus|abielu, proovi|abielu, rühma|abielu, sega|abielu, vaba|abielu, visiitabielu.

abi|esimees
esimehe abi; aseesimees. Emakeele Seltsi abiesimees. H. Treffner on olnud Eesti Kirjameeste Seltsi esimees ning abiesimees.

abi|jõud

1. abiline, abistav töötaja; abi-, lisatööjõud. Instituudi teadurid ning abijõud. Töötas kontoris abijõuna. Talu vajab heinatöödele abijõudu. *Kõigi nende eluliste toimingute juures oli pereisa Oskar mingi hädapärane abijõud. E. Tennov.
2. ‹hrl. pl.› abivägi (1. täh.) Vaenlane koondas abijõude ning valmistus rünnakuks. Ülestõusnud talupoegadele tuli abijõude ka kaugemalt.

abiline ‹-se 5› ‹s›
abistav, abiks olev isik (ajutiselt, juhuslikuna v. pidevalt). Perenaisel oli köögis mitu abilist. Tiinast pole veel emale abilist. Kas tegid remondi üksi või oli sul abilisi? Pottsepp ning tema abiline. Ta oli töötanud aedniku abilisena. Palkas endale kaks abilist. || aitaja, abistaja (mitte isik). Koer on inimese ustav abiline. Masinad on meile asendamatuks abiliseks.
▷ Liitsõnad: koduabiline.

abi|majand
nõuk
1. käitisele v. asutusele kuuluv ning seda põllumajandussaadustega varustav majand. Sanatooriumi, eriinternaatkooli, vanadekodu abimajand.
2. kolhoosipere isiklik väike majand. Abimajandist sai kolhoosipere lisasissetulekut.

abi|personal
lihtsamaid v. abitöid tegev personal. Uurimisinstituudi teadurid ning abipersonal.

abi|ruum
‹hrl. pl.› lisa-, kõrvalruum. Kohviku saalid ning abiruumid. Keldrikorrusel on stuudio töötoad jt. abiruumid.

abi|teadus
teadus(haru), mille meetodeid ning tulemusi mõni teine teadusharu süstemaatiliselt kasutab. Historiograafia kui ajaloo abiteadus.

abitu ‹1› ‹adj›

1. abi, tuge, kaitset vajav; jõuetu, väeti; abitust väljendav, jõuetule iseloomulik. Abitu laps, vanake, invaliid. Inimlaps on sündides vist küll abituim kõigist elusolendeist. Abitud nagu munast koorunud linnupojad. Pisikesed kutsikad niuksusid abitutena. Abitust taimest kasvab kord võimas puu. Abitu pilk, naeratus. Laps vaatas emale abitu näoga otsa. Abitu liigutus.
2. oskamatu, toime tulematu, küündimatu; saamatu, kohmakas; vilets, kehv. a. (millegi kohta). Artikli keel, sõnastus, stiil on abitu. Abitu katsetus, etüüd. Käsi väriseb ning kiri tuleb abitu. *Rütm komberdas nagu karkudel. Riimid olid ütlemata abitud. E. Tennov. b. (kellegi kohta). Abitu algaja. Uus müüja on leti taga abitu ning kohmakas. Laur on toidu tegemisel hirmus abitu. Tüdruk on füüsikas üsna abitu.

abitus ‹-e 5› ‹s›
(< as abitu). a. Abitust tundma. Abitus oli haigele masendav. Abitusest tulid talle pisarad silma. b. Stiili, sõnastuse abitus. Jaan askeldas köögis – pisut saamatult ning meheliku abitusega.

abi|vahend
Orienteerujal on kaasas kompass ning abivahendeina joonlaud ja mall. Esperanto jt. tehiskeeled jäävad ikkagi vaid suhtlemise abivahendeiks.

abi|valmis
lahkesti nõus abistama. Tunneme teda kui abivalmis inimest. Müüjad olid väga lahked ning abivalmis. Abivalmina oli ta alati meid aitamas. Inimesed olid äärmiselt abivalmid.

abi|vägi

1. appi tulev sõjavägi. Ülestõusnud ootasid abivägesid. Vastane tõi kiiresti abiväge ning alustas uut pealetungi.
2. piltl abistajad, abilised. Kartulivõtjatele tuli linnast abiväge.

ablas ‹apla 19› ‹adj›

1. (hrl. looma, harvemini inimese kohta:) ahne sööma (ka jooma), ahnelt sööv; palju süüa tahtev, söölas. Ablas röövkala. Täitmatu ning ablas loom. Kartulimardika röövikud on aplad kartulipealsete hävitajad. Nälginud inimene on ablas sööma. Ablas õgard. Jõime ablaste sõõmudega jahedat vett.
2. piltl himukas, midagi innukalt tegev v. teha tahtev. Ta oli ablas lugeja. Ablas uudishimu. Naisi vaatas ta aplal pilgul. *„Küllap saad varsti [Pearuga jõudu] katsuda,” vastas Madis. „Tema ju selle peale ablas.” A. H. Tammsaare.
3. piltl (saagi)ahne, saamahimuline. Aplad liiakasuvõtjad. Kerge saak teeb aplaks. Inimesed lähevad üha aplamaks – tahetakse tööta rikkaks saada.

abonent ‹-nendi 21› ‹s›
abonemendi kasutaja ning omaja. Telefonivõrgu abonendid.
▷ Liitsõnad: elektri|abonent, gaasi|abonent, telefoniabonent.

absoluut|arvestus
sport vanusest, soost, kaalust vm. teguritest sõltumatu arvestus, üldarvestus. Arvestust peetakse naiste, meeste ja laste klassides ning absoluutarvestuses. Oli absoluutarvestuses üheksas, üheksandal kohal.

abstraktsionism ‹-i 21› ‹s›
kunst ainult värvikombinatsioonide ja joonte ning vormide rütmi abil ekspressiivsust ning dekoratiivsust taotlev modernistlik kunstisuund, abstraktne e. absoluutne kunst

abu ‹11› ‹s›
murd
1. abaluukoht; ‹hrl. pl.› piht, pihapiirkond. Suurrätik ümber abude. *Ta oli paks ning mütsakas, abust pisut küürus, kõnnak tatsuv .. R. Soar.
2. lühike naiste pihik, liistik. Saaremaa naiste kirjatud abud.

administratiiv|hoone
haldushoone. Tehase administratiivhoone ning tootmishooned.

admiraliteet ‹-teedi 21› ‹s›

1. sõj merejõudude kõrgem juhtiv ametkond paljudes riikides. Inglismaa admiraliteet.
2. aj sadama territoorium sõjalaevade ehituseks ja remondiks vajalike töökodade, ladude ning seadmetega

adramaa|revisjon
aj adramaade loendus maavalduse, võimalike tulude ning riigimaksude suuruse kindlaksmääramiseks. Adramaarevisjonide protokollid ajalooallikana.

adra|tüüp
Endisaegsed adratüübid hark- ning vannasader.

adressaat ‹-saadi 21› ‹s›
(posti)saadetise, telegrammi vms. saaja; aadressis saajana märgitud isik, asutus jne. Kirjade, telegrammide kättetoimetamine adressaatidele. Kiri tuli saatjale tagasi lipikuga „adressaat tundmatu”. || piltl see v. need, kellele miski on suunatud, määratud, adresseeritud. Teose adressaadiks polnud eesti maarahvas. Ebakonkreetne ning adressaadita kriitika.

adresseerima ‹42›
(posti)saadetist, telegrammi vms. (aadressi järgi) kellelegi, kuhugi suunama; saadetisele aadressi kirjutama. Kellele see kiri on adresseeritud? Sisseastumisavaldused tuleb adresseerida vastuvõtukomisjonile. Adresseeritud ning margistatud kiri. Adresseeri kiri nõudmiseni Tallinna Peapostkontorisse. || piltl kellelegi midagi suunama, määrama. Need sõnad, etteheited olid adresseeritud minule. Pole päris selge, missugusele lugejaskonnale see teos on adresseeritud. Kitsale ringkonnale adresseeritud luule. Viimane lause oli adresseeritud pojale.

adru ‹6› ‹s›
bot kahekojaline, ainult suguliselt paljunev pruunvetikas (üldkeeles hrl. kogumõistena). Adru vänge hais. Rannakivide vahel õõtsus adru. Adrut kasutatakse loomasöödana ning väetisena.
▷ Liitsõnad: leht|adru, mari|adru, põisadru.

advokaat ‹-kaadi 21› ‹s›
õigusabi osutav, kedagi kohtus esindav ning kaitsev jurist. Osav, hiilgav advokaat. Võtsin endale advokaadi. Küsi advokaadilt nõu.
▷ Liitsõnad: era|advokaat, nurga|advokaat, vandeadvokaat.

aed|vili

1. aiand köögivili, puuvili ning aiamarjad
2. (igapäevases kõnepruugis:) köögivili. Soovitatakse süüa rohkem värsket aedvilja. Aedvili ja puuvili.

aedvilja|peenar
Õunapuud, marjapõõsad ning mõni aedviljapeenar.

aeg ‹aja 23› ‹s›

1. lõputu, piiramatu kestus, lõputult voolavad tunnid, päevad, aastad jne. Aja vool. Aeg möödub, kaob, lendab. Aeg ei peatu. Aeg toob juustesse hõbedat. Püramiidid seisavad aega trotsides. Nõnda on see olnud igavesest ajast. Ta elas otsekui väljaspool aega. Aeg parandab haavad. Aeg annab head nõu.
2. (umbmääraselt v. konkreetselt) piiratud kestus, vältus, ajalõik, -vahemik, -järk. Mõni aeg tagasi, hiljem. Mõne, tüki, natukese, veidikese aja pärast. Iga natukese aja tagant. Sind ka näha üle hulga, mitme, pika aja. Lühikese aja jooksul. Kuu aega tagasi, kuu aja eest. Kevadeni on veel palju aega. Peeter töötas teatava aja õpetajana. Olen temaga ammust aega tuttav. Olin pikka aega kodunt ära. Tule ükskõik mis ajal. Nad sõitsid kauemaks ajaks maale. Sellest jätkub mitmeks, hulgaks, pikemaks ajaks. Mis te kogu aeg 'pidevalt, ühtelugu' naerate? Seda annab mitu aega 'kaua' mäletada. Viimasel ajal 'lähemas minevikus' pole sellest midagi kuulda olnud. Lähemal ajal 'lähemas tulevikus' on külalisi oodata. Ta on igal ajal 'alati' valmis appi tulema. Küllap sa aja jooksul 'ajapikku, pikapeale' kõike veel õpid. Head aega! (lahkumistervitusena). || oma eripäraga ajajärk (eriti ajaloos, ühiskonna arengus, rahva elus). Uusim aeg. Purjekate aeg on läbi. C. R. Jakobsoni aegadest peale. Vanal, endisel, iidsel, hallil, muistsel ajal. Kes nüüdsel ajal enam kodus leiba küpsetab! Uuemal ajal see komme kadus. Need ajad on möödas, kus sirbiga rukist lõigati. Vaene, kitsas, karm, raske aeg. Tulid segased, ärevad ajad. Mis teha, parata – aeg on selline! Oodati teisi, paremaid aegu. Möödunud aegu meenutama. Ta oli oma aja haritumaid naisi. Oma aja äraelanud ideed, seisukohad. Te olete ajast maha jäänud. Tuleb ajaga kaasas käia, sammu pidada. Noil ajul polnud teisiti võimalik ära elada. Sõja, rahu ajal. Teoorjuse, Saksa okupatsiooni ajal. || oma eripäraga osa päevast, aastast. Hommikune, õhtune aeg. Kevadine, suvine, sügisene, talvine aeg. Sirelite õitsemise aeg. Värske aedvilja aeg. Noore kuu aeg. Pimedal öisel ajal. Meie Rootsi-reis langes jõulueelsele ajale. Teelagunemise, lumemineku ajaks peavad palgid veetud olema. Koidu, loojangu, esimese kukelaulu ajal. Jaanipäeva, pühade ajal. Päise päeva ajal. || kõnek (ametis olemise perioodi, ajateenistuse, karistusaja jms. ajalõigu kohta). Lennart Meri oli Eesti presidendiks kaks aega järjest. Jakob Liivi näidend „Kolmat aega vallavanem”. Ta istus oma aja ära ning pääses vanglast välja.
▷ Liitsõnad: antiik|aeg, endis|aeg, feodaal|aeg, häda|aeg, jää|aeg, kaas|aeg, kesk|aeg, kivi|aeg, kriisi|aeg, kõrg|aeg, langus|aeg, leina|aeg, muinas|aeg, mure|aeg, nälja|aeg, nüüdis|aeg, okupatsiooni|aeg, ordu|aeg, orja|aeg, paganus|aeg, praegus|aeg, pronksi|aeg, rahu|aeg, raua|aeg, reaktsiooni|aeg, sõja|aeg, tsaari|aeg, uus|aeg, valgustus|aeg, vana|aeg, ärkamis|aeg, ürgaeg; aasta|aeg, heina|aeg, jahi|aeg, jooksu|aeg, kasvu|aeg, kevad|aeg, koidu|aeg, koristus|aeg, korje|aeg, kudemis|aeg, külvi|aeg, künni|aeg, marja|aeg, pesitsemis|aeg, puhte|aeg, põua|aeg, päeva|aeg, püügi|aeg, seene|aeg, suve|aeg, talve|aeg, õie|aeg, õitse(mis)|aeg, ööaeg; karistus|aeg, sund|aeg, valitsusaeg.
3. kasutada olev, millekski ettenähtud, kuluv jne. ajalõik. Aeg on kallis. Eksamiks valmistumise aeg. Mu aeg ei luba praegu maale sõita. Aeg sai täis, läbi. Aeg läks oodates igavaks. Aeg kaob märkamatult käest. Kust ta küll leiab, võtab aja edasiõppimiseks? Aega tuleb otstarbekalt kasutada. Aega ei tohi raisata, kaotada, asjatult kulutada. Ärge viitke lobisemisega aega. Sõitke lennukiga – säästate aega! Ära kiirusta, aega on, aega küll! Polnud aega oodata. Kas sul on minu jaoks aega? Tule mind vaatama, kui aega saad. Ta palus mõtlemiseks aega. Oodake, andke aega! Kaotatud aega on raske tasa teha. Asuti aega viitmata 'viivitamatult, otsekohe' teele. Polnud aega ninagi nuusata 'oli väga kiire'. Mida sa vabal ajal teed? Tuli näpistada aega kodusteks töödeks. Õpingute, ülikooli ajal. Lisatöid tegime omast ajast. Ajaga tulime lahedasti välja, aega jäi ülegi. Aega orjal, aega härjal, aega sunnitud sulasel. Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal. *Aeg antud naerda, aeg antud nutta, / aeg antud pisaraid pühkida. G. Suits. || sport (distantsi läbimiseks kuluva, spordimängu pikkuseks määratud vms. ajalõigu kohta). 100 meetris saavutas, jooksis ta aja 11,2 sekundit. Sai päeva parima aja. Vastutuule tõttu jäid ajad tagasihoidlikeks. Ujus 100 m ajaga alla 52 sekundi.
▷ Liitsõnad: abielu|aeg, armu|aeg, ehitus|aeg, elu|aeg, esinemis|aeg, ettevalmistus|aeg, funktsioneerimis|aeg, garantii|aeg, harjutus|aeg, haude|aeg, hingetõmbe|aeg, inkubatsiooni|aeg, jõude|aeg, kandidaadi|aeg, kasutus|aeg, katse|aeg, kehtivus|aeg, kooli|aeg, käibe|aeg, laagerdus|aeg, lahtioleku|aeg, leeri|aeg, lennu|aeg, lisa|aeg, lõimetus|aeg, lõuna|aeg, magamis|aeg, mõtlemis|aeg, mängu|aeg, oote|aeg, peite|aeg, poolestus|aeg, praktika|aeg, proovi|aeg, puhke|aeg, puhkuse|aeg, põhi|aeg, rasedus|aeg, reageerimis|aeg, ringlus|aeg, saate|aeg, seisu|aeg, selli|aeg, sõidu|aeg, säilimis|aeg, söögi|aeg, sööma|aeg, tiinus|aeg, tipp|aeg, treeningu|aeg, turu|aeg, töö|aeg, une|aeg, vaba|aeg, vahe|aeg, vastuvõtu|aeg, õpi|aeg, õppe|aeg, ülikooliaeg; kolmandik|aeg, lisa|aeg, neljandik|aeg, normaal|aeg, pool|aeg, rekord|aeg, veerand|aeg, võiduaeg.
4. (millekski sobiv, õige, määratud jne.) hetk, (aja)moment. Nüüd on aeg minna, lahkuda, alustada. Aeg on tõusta ning teele asuda. Tal oleks viimane aeg naist võtta. Igaühel tuleb kord aeg siit ilmast lahkuda. No oskasite teie aga õigeks, parajaks ajaks tulla! Õnn, et abi õigel ajal kohale jõudis. Päevauudiste ajaks tahaksime koju jõuda. Rongide saabumise ning väljumise ajad. Ta on mees, kes oskab õigel ajal õige sõna öelda. Kõik tuleb omal ajal.
▷ Liitsõnad: asutamis|aeg, ilmumis|aeg, saabumis|aeg, stardi|aeg, sulgemis|aeg, surma|aeg, sünni|aeg, täht|aeg, väljumisaeg.
5. (ajaarvestuses). Kesk-Euroopa aeg. Kohalik aeg. Aeg lähenes juba keskööle. Mis, kui palju õige aeg praegu on? Aega arvati veel vana kalendri, Päikese ja tähtede järgi. Kas sul on õiget aega – mu kell on seisma jäänud. Vana seinakell näitab ikka veel truult aega. Tõusin kella 7 ajal.
▷ Liitsõnad: dekreedi|aeg, kalendri|aeg, kella|aeg, maailma|aeg, päikese|aeg, tsiviil|aeg, tähe|aeg, vööndiaeg.
6. esineb imestust, üllatust, ehmatust väljendavates hüüatustes. Oh sa armas aeg! Heldene aeg! Oi sa taevane aeg! *„Armuline aeg, Jürka, sul hooned tules, aga kus on laps?” A. H. Tammsaare.
7. keel hrl. verbi grammatiline kategooria, mis väljendab tegevuse v. olukorra suhet mineviku, oleviku v. tulevikuga. Eesti keeles on neli aega: olevik, lihtminevik, täisminevik ja enneminevik. Inglise keele aegade süsteem.
▷ Liitsõnad: liht|aeg, liitaeg.

aeg-ajalt ‹adv›

1. mõne aja tagant kordudes; vahetevahel. Aeg-ajalt kostis kauget kõuekõminat. Aeg-ajalt poetasin mõne märkuse teiste jutu vahele. Aeg-ajalt käis järvel kalapüüdjaidki. Kuu tuli aeg-ajalt pilve tagant välja.
2. van pikkamööda, vähehaaval. *Aeg-ajalt kasvas Nuia alev, sinna ehitati kivist vene kirik, preestri ning köstrite eluhooned, koolimaja. A. Kitzberg.

aegamisi ‹adv›
aegamööda. a. Tervis hakkas aegamisi paranema. Müra vaibus aegamisi. Tuba muutus aegamisi hämaramaks. Jalgrada hakkas aegamisi mäkke tõusma. b. Läksime aegamisi ning ettevaatlikult edasi. Rääkis aegamisi sõnu otsides. Kellaosutid tundusid liikuvat liiga aegamisi.