[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

neutraalne ‹-se 2› ‹adj›

1. erapooletu, mitte kellegi poolt v. vastu, mitte ühtegi poolt v. (poliitilist, ideoloogilist) rühma toetav. Igaühel on omad sümpaatiad ja antipaatiad, raske on neutraalne olla, neutraalseks jääda. Tema on kõige neutraalsem isik otsustama. Ka sõltumatud ajalehed pole alati päris neutraalsed. Ma ei ole selles asjas poolt ega vastu, ma olen neutraalne. Kolmas, otsustav mäng toimugu neutraalsel pinnal. Pidasin Mihklit enda suhtes pigem neutraalseks kui vaenulikuks. Säilitasin neutraalse hoiaku. Neutraalne, emotsionaalsust vältiv sõnastus, väljenduslaad, stiil. Väljendusin võimalikult neutraalses toonis. Viis jutu ohtlikult pinnalt neutraalsematele teemadele. || (sõja ajal:) mittesõdiv, mitte ühelegi poolele soodustusi andev. Neutraalne riik, territoorium, vöönd, tsoon, sadam. Rootsi on jäänud maailmasõdades neutraalseks. Neutraalne maa peab kallaletungi korral oma neutraliteeti kaitsma. Läbirääkimisi peeti neutraalsel alal.
2. iseloomuliku omaduse v. tunnuseta; teatavate vastandlike omaduste, tunnusteta. Mägi on positiivne, nõgu negatiivne, tasandik neutraalne pinnavorm. || selline, mis ei tekita teistega koos disharmooniat. Neutraalne 'hrl. must, valge v. hall' värvitoon.
3. keem ei happeline ega aluseline. Neutraalne lahus, sool. Neutraalses keskkonnas säilitab lakmuspaber esialgse värvuse. Neutraalse reaktsiooniga muld.
4. elektrilaenguta. Neutraalne aatom, molekul. Neutron on neutraalne elementaarosake.