[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

napilt ‹adv›
(< napp); kasinalt, vähevõitu. Raha, jõudu on napilt. Toit on hea, aga seda antakse napilt. Väikses korteris on ruumi napilt. Sööb õige napilt, ei raatsi palju süüa. Väikesed aknad annavad napilt valgust. Andekas poiss, aga püsivust on tal napilt. Töökäsi, mehi on napilt. Teadmisi tal on, aga kogemusi on veel napilt. Keegi ei kurda, et tal aru oleks napilt. Aega on meil selleks üsna napilt. USA poksija oli napilt parem. Meie korvpallimeeskond võitis kõige napimalt 77:76. || napisõnaliselt, lakooniliselt; põgusalt. Vastab, ütleb midagi napilt. Naeratab vaid napilt teiste jutu peale. „Läki,” lausus napilt ja hakkas astuma. Ajalehtedes mainiti seda napilt ja möödaminnes. || vaevalt; (mitmesuguste arvandmete puhul:) veidi alla, veidi vähem kui. Niidab napilt sületäie. Napilt poolde reide ulatuv miniseelik. Tööd tegime napilt kolm tundi. Linna on napilt viis kilomeetrit. Käsikirja oli napilt 200 lehekülge. Mare on napilt kümneaastane. Napilt 100 000 elanikuga linn. Napilt tunni tee. *Päike paistis veel napilt üle kuurikatuste, lopergune ja oranž. E. Vetemaa.