[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

napakas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›
lollakas, ogaravõitu, tobu (ka sõimusõnana). Ta on (natuke) napakas, vahepeal napaka(ma)ks läinud, jäänud. Ivake napakas vanaeit. Kes kõrtsis ja apteegis tingima hakkab, seda peetakse napakaks. Tema meelest on kõik kunstnikud natuke napakad. Vahib napaka näoga otsa. Ajab mõnikord napakat jama. | ‹substantiivselt›. Sellise napakaga ei saa rääkida, asju ajada. Mis sa ütled napakale! *.. ja ainult päris napakas võib niisuguse ilmaga [vilja] peksma hakata. M. Traat.