[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

abu ‹11› ‹s›
murd
1. abaluukoht; ‹hrl. pl.› piht, pihapiirkond. Suurrätik ümber abude. *Ta oli paks ning mütsakas, abust pisut küürus, kõnnak tatsuv .. R. Soar.
2. lühike naiste pihik, liistik. Saaremaa naiste kirjatud abud.

att ‹atu 21› ‹s›
etn Hiiu naiste endisaegne kotjas peakate

bikiinid ‹-de 21› ‹s› pl
kaheosaline napp naiste päevitusriietus

boa ‹14› ‹s›

1. zool Kesk- ja Lõuna-Ameerika hiiglamadu, kes surmab oma ohvri kägistades (Constrictor)
2. naiste lahtine karusnahkne v. sulgedest krae v. sall. Pehme kohev boa kaelas, õlgadel.

bodi ‹11› ‹s›
liibuv trikoolaadne jalgade vahelt kinnitatav naiste- v. lasterõivas
▷ Liitsõnad: korsettbodi.

boolero ‹1› ‹s›

1. muus. a. terava rütmiga hispaania rahvatants 3/4-taktis b. aeglane ladinaameerika rahvatants 4/4-taktis
2. lühike lahtine naiste pihikjakk

botik ‹-u 2› ‹s›
naiste v. laste (hrl. säärega ning kummist) pealisjalats. Madalad, kõrged botikud. Porisel ajal kannab ta botikuid. Panin, tõmbasin botikud jalga.

feminiseerima ‹42›
naistemõjuliseks v. naiselikuks muutma, naiste juhtimisele v. ülekaalule allutama

feminiseeruma ‹37›
naistemõjuliseks v. naiselikuks muutuma, naiste juhtimise v. ülekaalu alla jääma

gigolo [džigolo] ‹1› ‹s›
palgaline kavaler, tasuline tantsitaja; (naiste poolt) ülalpeetav armuke. *.. leidis sobivama ameti ööklubi „Maxim” gigolo ehk tasulise tantsitajana. H. Palamets.

hilp ‹hilbu 21› ‹s›

1. ‹hrl. pl.› kulunud, vähenõudlik riietusese. Kehvad, vanad, viletsad, katkenud hilbud seljas. Käib kodus päris, lausa hilpudes ringi. Hilpude asemel olid tal nüüd korralikud rõivad. *Piinlikkust süvendas asjaolu, et Ott.. kandis ümber ihu viimaseid hilpe, mis õitsesid ja lilletasid igast äärest.. R. Sirge.
2. ‹hrl. pl.› (tihti üleolevalt ja põlastavalt:) hrl. naiste kergem riietusese. Peened hilbud ümber. Tüdruk armastab kalleid, ilusaid, kirevaid hilpe. Tõmba külaliste auks mõni uuem, parem, puhtam hilp selga. Kiskus end viimse hilbuni paljaks. Kulutab oma raha hilpude peale. Tal polnud kleidi all ainsatki hilpu. Naine ajas läbi odavate hilpudega. Ära ehi end võõraste hilpudega! Kuidas ise, nõnda hilbud. *Sul ikka on mõni teine hilp ka kaasas peale nende pükste. H. Kross.
▷ Liitsõnad: kleidi|hilp, linna|hilp, pesu|hilp, riidehilp.
3. riidelapp, riideräbal. Haige jalg oli mähitud määrdunud hilpudesse. *Siis tõmbab piibu ja kirjutest hilpudest tehtud tubakakoti.. E. Vilde.

ilu|võimlemine
sport naiste spordiala, mida iseloomustavad liikumise emotsionaalne väljenduslikkus ning seos muusikaga

kaabu ‹6› ‹s›
(pehme) meeste kübar (vahel ka sellekujuline naiste peakate). Helehall, tumesinine, pruun kaabu. Tuliuus laiaääreline kaabu. Kaabut kandma. Kaabuga mees. Pani kaabu pähe. Mehel oli peas vana luitunud kaabu. Võttis kaabu peast. Kergitas tervitamisel kaabut.
▷ Liitsõnad: veluur|kaabu, vilt|kaabu, õlgkaabu.

kaal2 ‹-i 21› ‹s›
etn naiste linane õlarätt

kahar ‹-a 2› ‹adj›

1. rohkete harudega, tihedalt haraline. Kahar kask, kastan. Kaharad põõsad. Kahara võraga, krooniga puu. Vana kaharate okstega tamm. *.. ümberringi kasvas tihe kahar rohi. O. Samma (tlk). | (taimenimetustes). Kahar nurmikas, parthein.
2. vabalt langev, kohevalt lai (hrl. naiste riietusesemete kohta). Alt kahar kleit. Neiu armastas kaharaid seelikuid.
3. kähar (1. täh.), säbrus. *Hõbehall säbrus juus ja kaharad kulmud. L. Kibuvits. *.. kaharad pilvetordid värvusid punaseks .. M. Pau (tlk).

kampsun ‹-i, -it 2› ‹s›

1. käistega, üle pea selga tõmmatav v. eest lahti käiv silmkoeese. Villane, kootud, heegeldatud kampsun. Tõmbas, pani kampsuni selga. Võttis kampsuni seljast. Tal on kampsun seljas. Külmaga kannan jopi all kampsunit. Nööpis kampsuni lahti.
▷ Liitsõnad: kiri|kampsun, suusakampsun.
2. etn naiste, harvemini meeste kraeta, pikkade varrukatega (villane) pihtkuub

kavaler ‹-i, -i 10› ‹s›

1. naiste vastu tähelepanelik ja viisakas mees; naise meespartner seltskonnas, lauas, tantsul vm. Viisakas, galantne, peen, tõeline kavaler. Ta oli seltskonnas alati tähelepanelik kavaler. Mis kavaler sa oled, kui sa oma daami eest ei hoolitse! Tantsuõpetaja näitas, kuidas kavaler oma partnerit juhib. *Märt .. tahtis korraliku kavalerina Marit lauda tagasi saata. A. Liives.
2. meesaustaja, -kallim, peigmees. Tüdrukul on mitu kavaleri. Räägitakse, et kavaler jätnud Laine maha. Neiu otsis, leidis endale peagi uue kavaleri.
3. teat. ordeni, medali v. üldse (kõrgema) aumärgiga autasustatu. Georgi Risti kavaler. Vabadusristi kavaler.
4. aj õukonna-aadlik, rüütel. *Kogu Buda kihas korraga tundmatuist kavalerest, õilsa näo ja uhke tegumoega aadlikest. A. Murakin (tlk).

ketas|müts [-i]
etn Saaremaa naiste väike kettakujuline varrastel kootud peakate

kitasnik ‹-niku, -nikku 30› ‹s›
etn setu naiste linane v. puuvillane varrukateta pealisrõivas

korsett ‹-seti 21› ‹s›

1. ülakeha, vöökohta ning puusi vormiv ja toetav naiste pesuese. Kitsas korsett. Korsetiga kinninööritud keha. Korsetti kandma.
2. med ülakeha kaitsev paindumatu riidest, nahast, plastmassist vm. materjalist ortopeediline abivahend (näit. lülisamba haiguste ja vigastuste puhul)

kostüümi|jakk
naiste kostüümi kuuluv jakk. Ühe-, kaherealine kostüümijakk.

kostüümi|seelik
naiste kostüümi kuuluv seelik

krõll ‹-i 21› ‹s›
etn suur õõnes hõbehelmes (naiste kaelakeedes). Krõllidest kaelaehe.

kuhti ‹6› ‹s›
murd naiste jakk. *.. emal must seelik ja must kuhti seljas, must rätik peas, käsivarrel kirju suurrätt.. R. Roht.

kuub ‹kuue 22› ‹s›

1. pintsak. Ühe-, kaherealine, lõhikuga kuub. Villane, linane, kalevist kuub. Helehall, must kuub. Paigatud, lapitud, katkine, vana kuub. Kuub on kitsaks jäänud. Pani, tõmbas, ajas kuue selga. Kuub on seljas. Nööpisin kuue kinni. Võttis palavaga kuue seljast. Kas ei ole külm ainult kuuega käia? Kes on see rohelises kuues isand?
▷ Liitsõnad: flanell|kuub, samet|kuub, velvetkuub; kodu|kuub, madruse|kuub, mundri|kuub, nahk|kuub, nöör|kuub, pidu|kuub, piht|kuub, pühapäeva|kuub, saba|kuub, sater|kuub, toa|kuub, töö|kuub, visiit|kuub, vormi|kuub, ülikonnakuub.
2. pikem hõlmadega (tumedavärviline) meeste ja naiste pealisriie. Mulgi meeste rahvarõivaste juurde kuulub pikk must kuub. *Siis kängitses ta jalad ja tõmbas musta, maani ulatuva kuue selga. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: ameti|kuub, hommiku|kuub, pealis|kuub, pikk-|kuub, vati|kuub, vatt|kuub, vihma|kuub, õli|kuub, öö|kuub, ülekuub.
3. murd seelik. *..pearätik määrdunud ja põlved paistsid [tütarlapsel] lõhkikärisenud kuuest. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: aluskuub.
4. piltl rüü (näit. linnu sulestik, looma karvkate, puu lehestik, hoone värvkate vms.). Kirju kuuega rähn. Sügisel saavad puud eri värvi kuued. Maja saab värvimisel uue kuue. *..on jälle lahing, jälle haavad, / ka mõtted karmi kuue saavad. A. Rammo.
▷ Liitsõnad: karva|kuub, lume|kuub, okas|kuub, soomus|kuub, sulekuub.

kõrik ‹-u 2› ‹s›
etn
1. sõba, Kagu-Eesti naiste valge v. helehall villane suurrätik
2. kokkuõmblemata vaipseelik, ümbrik

käe|kott [-koti]
naiste käe otsas kantav kott raha, taskuräti, kammi vms. (väikeste) asjade tarvis. Nahast, riidest, metallist käekott. Piklik, lukuga, klapiga, õlarihmaga käekott. Rahakott oli käekoti põhjas. Võtab käekotist peegli, raha, sigaretid.

käis ‹-e 4› ‹s›

1. käsivart kattev riietuseseme osa, varrukas. Kuue, jaki, pluusi, kleidi, mantli, palitu käis on katki. Laiade, pikkade käistega mantel. Lühikeste käistega pluus. Käisteta jakk, särk. Käärisin käised üles. Käised on küünarnukkideni üles keeratud. Pühkis käisega näolt higi. Võttis mul käisest kinni. Peatas möödaminejat käisest. Patrullil oli punane lint ümber käise.
▷ Liitsõnad: jaki|käis, kasuka|käis, kleidi|käis, kuue|käis, pintsaku|käis, pluusi|käis, sineli|käis, särgikäis; puhvkäis.
2. ‹pl.› etn särgi peal kantud lühike pikkade varrukatega kahar naiste pluus. Käiseid kanti Põhja-Eestis ja saartel. *Tal [= Annikol] olid seljas kaselehekollased käised ja lepakoorepruun umbkuub. A. Kalmus. *Liisu korjas pulmaehted ült, võttis käised ja küüdu seljast.. H. Sergo.

käsitöö|kursus
‹hrl. pl.› kursus peam. mitmesuguste naiste käsitööalade õpetamiseks. Käis peale algkooli lõpetamist veel linnas käsitöökursustel.

kübara|nõel
pikk nupuga nõel, millega naiste kübar juuste külge kinnitatakse

liig|naine

1. (mitmenaisepidamise korral:) hrl. madalamast soost, väiksemate õigustega naine peanaise v. kõrgemast soost naiste kõrval. Kuningas Saalomonil olnud seitsesada vürstisoost emandat ja kolmsada liignaist.
2. (paarabielu korral:) abielumehe armuke, sohinaine. *Ta lubas endale väljaspool kodu vahekorrapidamist oma nägusate naisteenijatega ja omas veel paaris teiseski linnas väikest luksuskorterit liignaiste jaoks. K. Rumor.

liistik ‹-u 2› ‹s›
etn naiste pihik

linuk ‹-a 2› ‹s›
etn Põhja- ja Kesk-Eesti naiste pidulik seljale rippuva sabaga tanu. Lilltikandiga linukad.

lõvi ‹11› ‹s›

1. peam. Aafrika savannides ja poolkõrbetes elutsev suur pruunikaskollane kaslane (Panthera leo). Lõvi möirgamine. Lõvide küttimine. Lõvi murrab antiloope, pühvleid, kaelkirjakuid. Lõvi on loomade kuningas. Võitleb, kaitseb end nagu lõvi.
▷ Liitsõnad: ema(s)|lõvi, isa(s)lõvi.
2. piltl seltskonnas tähelepanu äratav, naiste juures edukas kogenud mees. *.. ta oli Muhu lõvi ja esimese klassi elukull. J. Smuul. *Iseäranis „kontorihärrad” [on hoolsasti soetud ja moekad]. Need on kaubalinna lõvid. E. Vilde. || vilunud inimene, vana kala. *Vana laulupidude lõvi [Mihkel Lüdig] tundis ennast lauljate keskel ülihästi. G. Ernesaks.
▷ Liitsõnad: moe|lõvi, parketi|lõvi, salongi|lõvi, seltskonna|lõvi, tantsulõvi.

malid ‹11› ‹s› pl
etn tinast valatud ilustised eesti naiste pihiku, kampsuni v. kuue hõlmadel

modist ‹-i 21› ‹s›
naiste moeesemete, eriti kübarate tegija. *.. oli elanud [tütar] ajuti ka Berliinis, töötas aga nüüd modistina Riias ema juures. F. Tuglas.

muhv ‹-i 21› ‹s›

1. hrl. naiste talverõivastuse juurde kuuluv ese käte soojendamiseks. Karusnahkne muhv. 30-ndail aastail kandsid naised muhve. Mantlikrae üles tõstetud, käed kõhu peal muhvis.
2. tehn detail kahe samal teljel oleva hrl. võrdse läbimõõduga silindrilise toru vm. eseme ühendamiseks
▷ Liitsõnad: kaabli|muhv, torumuhv.
3. muhvigi ‹adverbile lähedasena, eitusega› kõnek natukestki, põrmugi, sugugi, tuhkagi. Kritiseerib laulu, ise ei tea muusikast muhvigi. Tal pole muhvigi kõrvade vahel 'on rumal'. Ma ei taipa su jutust muhvigi. Mitte muhvigi pole tal hinge taga.

muna|müts [-i]
naiste pottmüts. *Nõnda istusid nad [= eided], kõrged villased munamütsid peas .. E. Vilde.

naise|ülikond
(hrl. naiste rahvarõivaste komplekti kohta). Muhu, Paistu naiseülikond.

nais|kutsekool
naiste kutseõppeasutus Eestis (kuni 1944. a-ni)

nais|käsitöö
naiste käsitöö. Kudumine, õmblemine, heegeldamine jm. naiskäsitöö.

nais|küsimus
naiste (õigusliku) olukorraga seotud probleemid ühiskonnas, poliitilises elus jne. Arutleti naisküsimuse üle eesti kirjanduses. Töö- ja pereelu ühitamine pole naisküsimus, vaid pereprobleem.

nais|organisatsioon
naiste organisatsioon. Rahvusvahelised, kohalikud naisorganisatsioonid.

naiste|haigus
hrl med naiste suguelundite haigus, günekoloogiline haigus

naiste|juuksur
naiste soenguid tegev juuksur

naistekas ‹-ka, -kat 2› ‹s›
kõnek naiste elu ja armastust kujutav meelelahutuslik teos ; armastusromaan (1. täh.) Õele meeldivad naistekad. Loen vahelduseks naistekaid. Vaatab telekast „Meeleheitel koduperenaisi” ja teisi naistekaid.

naiste|kaubad pl
(naiste tarbeks)

naiste|mees
mees, kel on naiste juures edu; naistemaias mees, naistekütt. Igavene napsi-, nalja- ja naistemees. Vaikne tossike on mõnikord kõva naistemees.

naiste|pesu
naiste aluspesu

naiste|pool [-e]
naiste kasutuses olev osa mingist ruumist. Sauna, juukselõikla meeste- ja naistepool.