[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ameeriklanna ‹6› ‹s›
naissoost ameeriklane. Naiste teatejooksudes läksid kuldmedalid ameeriklannadele.

ameti|õde
hrv naissoost ametikaaslane, naiskolleeg. Lugupeetud ametivennad ja -õed!

au pair|-tüdruk [opäär-]
naissoost au pair

austajanna ‹6› ‹s›
naissoost austaja. Noore poeedi ning tema luule austajannad.

ema ‹11› ‹s›

1. naissoost vanem, naine oma lapse v. laste suhtes. Mitme lapse ema. Lasterikas ema. Riinal on hea, hoolitsev, armastav ema. Oma lihane ema ei tundnud teda ära. Oleme ühe, sama ema lapsed. Ema poolt sugulased. Sündis oma ema kaheksanda lapsena. Tulevased emad. Imetav ema. Noor ema. On emaks saamas. Ema pidi oma lapsi üksi kasvatama. Tütar on neil emasse (läinud) 'ema sarnane (väliselt, loomult)'. Lasteaiatädi on lastele teiseks emaks. Vaeslapsed said uue ema. Oma ema vits on parem kui võõra ema võileib.
▷ Liitsõnad: ema|ema, esi|ema, isa|ema, kasu|ema, mehe|ema, naise|ema, pere|ema, tite|ema, vallas|ema, vana|ema, vanavana|ema, võõras|ema, üksikema.
2. emane loom oma otseste järglaste suhtes. Noor lehm, alles kahe poja ema. Kassipojad mängisid ema sabaga. Tibud magasid ema tiiva all. Isahunt aitab emal kutsikaid kaitsta. Talled määgisid ema. Mesilaste, sipelgate ema.
▷ Liitsõnad: kana|ema, karu|ema, kassi|ema, linnu|ema, looma|ema, mesilasema.
3. pereema; vanem lugupeetav naine. *Näe, mis teisepere ema meile saatnud. J. Mändmets. *Uks avanes ja lävele ilmus ema Lepik. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: laulu|ema, majaema.
4. mingil alal eeskuju andev, juhatav v. hooldav naine. Vaimne ema. Püha ema 'abtiss'. *Tutvusin preili Niilusega konvendis. Organiseerusin alles tänavu. Preili Niilus on mu akadeemiline ema. P. Viiding.
▷ Liitsõnad: leiva|ema, ristiema.
5. piltl millegi alus, tekitaja, esilekutsuja. Eesti teatrikunsti ema Lydia Koidula. Tagasihoidlikkus olevat kõigi vooruste ema. Ettevaatus on tarkuse ema. *Vaesus on sagedasti mitme haiguse ema. J. V. Jannsen. || (personifitseeritult). Niilus, Egiptuse helde ema. Päike, meie ema. *Maamulda on rahvas sageli ristinud emaks. Ja seda ta on. J. Eilart.
▷ Liitsõnad: metsa|ema, tuule|ema, veteema.
6. (laeva, paadi) emapuu. *Tema kiilu, üsna väikest nagu kõigil Põhjala laevadel, kutsuti emapuuks või lihtsalt emaks. L. Meri.

esi|ema
naissoost esivanem. Väga kauge esiema. Emajärgse sugukonna moodustas rühm ühisest esiemast pärinevaid sugulasi. Esiemadelt päritud teadmised, tavad.

eurooplanna ‹6› ‹s›
naissoost eurooplane

feminiin ‹-i 21› ‹s›
keel naissoost sõna

feminiinne ‹-niinse 2› ‹adj›
naissugu olev, naissoost; naissoole omane, naiselik. Feminiinne isik. Feminiinsed tööalad. *.. kool on läbi-lõhki feminiinne, nii õpilaste kui õpetajate poolel. M. Traat.

grusiinlanna ‹6› ‹s›
naissoost grusiinlane. Noor grusiinlanna.

iirlanna ‹6› ‹s›
naissoost iirlane

indiaanlanna ‹6› ‹s›
naissoost indiaanlane

inglanna ‹6› ‹s›
naissoost inglane

itaallanna ‹6› ‹s›
naissoost itaallane

juuditar ‹-i, -i 10› ‹s›
naissoost juut

kaaslanna ‹6› ‹s›
naissoost kaaslane. Kes see Antsu kaunis kaaslanna on? *.. teil olevat kavatsuseks viia linna oma kaaslannadena kaht noort daami .. J. Silvet (tlk).

kaasmaalanna ‹6› ‹s›
naissoost kaasmaalane

kaas|õde
hrv naissoost kaaslane. *Nende sõnadega lõpetas mamsel Loise oma kõne nooremate kaasõdede vastu. J. Mändmets.

kanadalanna ‹6› ‹s›
Kanada naissoost elanik. Kanadalannad kaotasid USA naiskonnale.

keisrinna ‹6› ‹s›
keisririigi naissoost valitseja; keisri abikaasa. Vene keisrinna Katariina II. Napoleon tuli Pariisi koos keisrinnaga.

kirju ‹6 või 1› ‹adj›

1. läbisegi mitmest värvusest, mitmevärviline. Kirju rätik, seelik, kleit, pesu, riie, kangas. Kirju lehm, koer, liblikas. Rähnil on kirju sulestik. Kirjude õitega lilled. Sügisene mets läks kirjuks. Võsaalune oli sinililledest ja ülastest kirju. *Laiaõlaline mees, kellel polnud seljas muud kui punase, sinise ja kollase kirju lilleline rätt puusade ümber .. U. Masing. | (taime- ja loomanimetustes; viimastes hrl. kokkukirjutatuna). Kirju liilia, püvilill, lõosilm, sarikhernes. Kirju võikala. || põhivärvusest erinevate laikude, täppide, kriipsudega vms. kaetud. Lauapaber oli tindiplekkidest kirju. Käsikiri muutus parandustest üsna kirjuks. Püksid olid paikadest kirjud. Nägu oli kriimustustest kirju. Vihmapiisad lõid kõnnitee kirjuks.
▷ Liitsõnad: halli|kirju, kollase|kirju, musta|kirju, musta-valge|kirju, pruuni|kirju, punase|kirju, rohelise|kirju, sinise|kirju, valgekirju; sügis|kirju, värvikirju.
2. koostiselt v. üldilmelt väga erinev ja ebaühtlane, väga eripalgeline; kirev. Päritolult, haridustasemelt, huvidelt kirju seltskond. Riigi elanikkond on rassiliselt, rahvuslikult kirju. Reisiseltskond juhtus üpris kirju. Laulja repertuaar oli kirju: klassikast kuni rahvalauludeni. Arhitektuuriliselt kirju vanalinn. Mulluse luule üldpilt on kirju ja kunstiliselt ebaühtlane. Tema elulugu on kirju seiklusrida. Kirju (ees)kava 'segaeeskava'. Kirju rida 'rida, kus mees- ja naissoost isikud on vaheldumisi'. || oma kirevuses halva v. kahtlase kuulsusega asjaolusid ja momente sisaldav. Kirju minevikuga seikleja. || kirevuse, mitmekesisuse tõttu segane, ebaselge. Asi, lugu on kirju, kirjumast kirjum, läheb järjest kirjumaks. Ajad olid kirjud ja järjest kirjumaks nad läksid.

kirjutajanna ‹6› ‹s›
hrv naissoost kirjutaja (hrl. 1. täh.)
▷ Liitsõnad: kiir|kirjutajanna, masinakirjutajanna.

klassi|õde
naissoost klassikaaslane koolis. Maie on Antsu klassiõde. Minu keskkooliaegsed klassivennad ja -õed.

kooli|õde
naissoost kaasõpilane. Valli oli Antsu kooliõde. Liina on maal ühe oma kooliõe pool. Kooliõde algkooli, keskkooli päevilt.

kuninganna ‹6› ‹s›

1. kuningriigi naissoost valitseja; kuninga abikaasa. Kuninganna Elizabeth. Hollandi kuninganna. Pärast vana kuninga surma kuulutati kuningannaks ta vanim tütar.
2. piltl millegi poolest teiste seast eriti esileküündiv, hinnatud isik, taim vm.. a. (naisisiku kohta). Karnevali, peoõhtu, banketi kuninganna. Suusaradade kuninganna. Sa oled mu südame kuninganna. b. (taimede, nähtuste vm. kohta). Roosi nimetatakse lillede kuningannaks. Seda purjelaeva kutsuti merede kuningannaks. Suvi on aastaaegade kuninganna.
▷ Liitsõnad: iludus|kuninganna, lee|kuninganna, peo|kuninganna, rannakuninganna; öökuninganna.
3. van zool mõnede ühiseluliste putukate (näit. mesilaste, sipelgate, termiitide) sigimisvõimeline emasloom, ema

küla|naine
naissoost külaelanik. Ema oli lihtne külanaine.

leeri|õde
kellegi naissoost leerikaaslane. Ema kooli- ja leeriõed.

lehe|naine
kõnek naissoost lehemüüja

leiva|ema
kõnek kellegi naissoost tööandja v. ülemus. Sulane oli perenaisega, oma leivaemaga rahul.

lätlanna ‹6› ‹s›
naissoost lätlane. Meie korvpallinaiskond mängis eile lätlannadega, lätlannade vastu.

moskvalanna ‹6› ‹s›
naissoost moskvalane. Kuldmedali võitis noor moskvalanna.

mulati|naine
naissoost mulatt. Neegri- ja mulatinaised.

naine ‹naise, naist illat naisesse 5› ‹s›

1. (hrl. täiskasvanud) naissoost inimene, naisisik, naisterahvas. Pikk, sihvakas, sale, habras, nõtke kehaga, peenikeste säärtega, prinkide rindadega, ovaalse näoga, siniste silmadega naine. Noor, küps, vana naine. Veetlev, võluv, vaimukas, tark, tundeline, kirglik, seksikas, külm naine. Kergemeelne, tujukas naine. Laiapuusaline, lopsakas naine. Abielus, üksik, vallaline, lahutatud, lesestunud naine. Must, valge, eesti, indiaani naine. Iseseisev, töötav naine. Oli oma aja haritumaid naisi. Rase, käima peal, kandja naine. Langenud, raisus, avalik naine. Enam tütarlaps kui naine. Poiss hakkab juba naisi vaatama, naiste vastu huvi tundma, naisi taga ajama, himustama, magatama. Mees läks naiste nahka. Mul ei vea naistega. Naine ihkab õnne, hellust, turvalisust. Naised vatravad, vadistavad, räägivad teisi taga, klatšivad. Ah, naiste plära, ära kuula naiste juttu! Naiste käsitöö, mood. Toidu tegemine on nagu rohkem naiste amet. Naiste sport, slaalom, odavise, paarismäng. Suurem osa õpetajaist on naised. Meie asutuse naised. Naistesse minema, naistes käima 'ehale minema, ehal käima'. Kuidas naine, nõnda seelik. Meest arvatakse mütsist, naist tanust. || ‹pl.› kõnek perekonna naisliikmed, naissoost kodakondsed. Naised tahavad homme pesupäeva teha. Vaata, kas naistel on söök valmis.
▷ Liitsõnad: aguli|naine, esi|naine, esindus|naine, kaalu|naine, kaasa|naine, karja|naine, kirja|naine, koja|naine, kontori|naine, koristaja|naine, kõrtsi|naine, küla|naine, lauda|naine, lehe|naine, linna|naine, luksus|naine, lõbu|naine, lüpsi|naine, maa|naine, marja|naine, moe|naine, moona|naine, mustlas|naine, naabri|naine, neegri|naine, nurga|naine, nutu|naine, passija|naine, pere|naine, pesu|naine, piima|naine, poe|naine, pordu|naine, posti|naine, ranna|naine, rekordi|naine, saia|naine, sala|naine, sauna|naine, seltsi|naine, talu|naine, turu|naine, töölis|naine, ärinaine.
2. abielunaine. Poeg kavatseb naist võtta, hakkab naist võtma. Kelle ta naiseks võtab, kosib? Kes talle naiseks läheb, tuleb? Sai endale hea, kuldse, südamliku, hoolitseva naise. Tahab, ihkab Maretit (endale) naiseks. Nad registreeriti, laulatati meheks ja naiseks. Valib nii kaua, et jääbki naiseta, vanapoisiks. Vanasti rööviti, tõmmati naine. Mees olevat naist peksnud. Jättis naise maha, lahutas naisest ära, võttis uue naise. Kadunukest jäi leinama naine viie lapsega. Mul on juba kolmas naine. Vahetab naisi kui kindaid. Tema endine, praegune, tulevane naine. Hakkas teise mehe naist vaatama, võrgutama. Ära himusta ligimese naist. Juhan olevat Jaani naise üle löönud. Hea naine maja lukk, paha naine põrgutukk. Naine võta noorelt, õlut maitse värskelt. Tüdrukult kui tui, naiselt kui nui. *Täpselt üheksanda klassi viimasel päeval, umbes kell kolm pärast lõunat olid nemad Meeliga nagu mees ja naine. Siinsamas, selles toas. T. Kallas.
▷ Liitsõnad: abielu|naine, haaremi|naine, kaluri|naine, lelle|naine, lemmik|naine, lesk|naine, liig|naine, mehe|naine, onu|naine, poja|naine, päris|naine, sohi|naine, soldati|naine, sõduri|naine, vennanaine.

nais|arst
(naissoost)

nais|hing
kõnek naine, naissoost isik. On ikka üks naishing ka siin hulga meeste keskel. Meil on kõik mehed, pole ainsatki naishinge. *Aga ma kahtlen, kas töö ja laps suudavad täita ühe naishinge tervet elu. L. Hainsalu.

nais|järglane
naissoost järglane

nais|klubi
(naissoost liikmeskonnaga)

nais|suusataja
(ka naissoost suusasportlaste kohta)

nais|tegelane
naissoost tegelane. Omaaegne tuntud naistegelane Lilli Suburg. Näidendis on neli naistegelast.

neegritar ‹-i, -i 10› ‹s›
naissoost neeger. Naiste 100 m jooksus võitis kuldmedali USA neegritar.

neid ‹neiu 21› ‹s›

1. (hrl. poeetilisemas stiilis:) neiu. Nägus, võluv, hurmav, nöpsis ninakesega neid. Üks armunud noormees ja neid. Mu unelmate neid. Noormehi ja neide oli peol enam-vähem võrdselt.
2. (spordis:) naissoost juunior. Neidude korvpalliturniiri võitsid Poola tüdrukud.
▷ Liitsõnad: muru|neid, näki|neid, veeneid.

norralanna ‹6› ‹s›
naissoost norralane. Norralannade võit naiste teatesuusatamises.

nõiatar ‹-i, -i 10› ‹s›
(noor) naissoost nõid. Kolchise kuninga tütar nõiatar Medeia.

palve|õde
mõne usuvoolu, eriti mõne lahkusu aktiivne naissoost pooldaja. *Korteriperenaise pool käisid koos palveõed, kes nutsid ja ulgusid .. ja ajasid segast juttu viimsestpäevast. E. Järs.

pidajanna ‹6› ‹s›
‹hrl. liitsõna järelosana› naissoost pidaja
▷ Liitsõnad: majapidajanna.

pihi|tütar
naissoost pihiline

poolatar ‹-i, -i 10› ‹s›
naissoost poolakas

prantslanna ‹6› ‹s›
naissoost prantslane

printsess ‹-i 21› ‹s›
monarhi naissoost perekonnaliikme tiitel; seda tiitlit kandev isik; kuningatütar, vürstitar, vürstinna. Rootsi kuninga tütar printsess Victoria. Ta elab nagu printsess, on ilus nagu printsess. || (kauni, peenekoelise, ihaldusväärse, ka uhke naise kohta). Poiss sööstis oma printsessi käsku täitma. Suudlen kätt, mu printsess. Iludusvõistluse esimene ja teine printsess 'teise ja kolmanda koha saanu'.

pärijanna ‹6› ‹s›
naissoost pärija (1. täh.)