[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

naerma ‹naeran 43›

1. end naeruga väljendama, naeru kuuldavale laskma. Naerma hakkama, p(r)ahvatama, pistma, puhkema, purskama, panema, kukkuma, turtsatama. Kihistab, kõhistab, kõkutab, lõkerdab, lagistab, luksub, kõõksub, kudrutab, kõgistab, kudistab, itsitab, hirnub, mugiseb, mügistab, pugistab, puksub, möirgab, müristab, turtsub naerda. Kõditatav kiljus, kriiskas naerda. Naerab nagu, (nii) et, (nii) mis müriseb, lagiseb. Kõvasti, valjusti, suure häälega, täiest kõrist, laia lõuaga, tasa, vaikselt, muigavalt, poole suuga naerma. Lõbusalt, vallatult, ülemeelikult, kelmikalt, edvistavalt, kaasakiskuvalt, nakatavalt, heledalt, kilkavalt, lõkerdavalt, luksuvalt, hirnuvalt, itsitavalt, mürinal, laginal, nukralt, kavalalt, kahjurõõmsalt, pilkavalt, ülbelt, üleolevalt, halvakspanevalt, irvitavalt, ilkuvalt, lipitsevalt, pugejalikult naerma. Naerab heledat, muretut, lollakat naeru. Naerab heameelest, kahjurõõmust, sõbra naljade peale. Naera (end) või kõveraks, pooleks, lõhki, puruks, haigeks, surnuks, lolliks. Olime naerust hingetud, väsinud. Naeris pisarateni, nii et silmad märjad, nii et vesi silmas. Sai hea lõuatäie, mitu lõuatäit naerda. Naerab nii, et suu kõrvuni, et kõht, vats vabiseb, vappub. Kisub kahe käega kõhtu kinni hoides naerda. Sa paned, ajad oma jutuga surnugi, hobusedki naerma. Kinos naersime isu täis, saime end tühjaks naerda. Terve õhtu naersime mis hirmus. Naerab läbi pisarate, naerab ja nutab korraga, läbisegi. Naerab üle terve näo, ainult silmadega, ühe suunurgaga. Ma pole teda ammu nii südamest naermas näinud, kuulnud. Tema naer ajab naerma, kisub kaasa naerma. Kloun paneb vaatajad, saali naerma. Suu naerab, süda muretseb. Ei vasta midagi, ainult naerab vastu, vastuseks. Mida, mis sa naerad? Mida, mis siin naerda on? Mis te naerate ja lõkerdate kogu aeg? | piltl. Tildrid kiljuvad, kajakad naeravad. Päike naerab pilvitust taevast. *Karvasjalg-kakk lendab männilatvade kõrguselt üle mu pea, ise kuristab naerda .. F. Jüssi. || naerusui, naeruselt, naerusegaselt rääkima. Naerab mulle vastu, et hüppa sina enne alt üles, siis mina hüppan ülevalt alla. *„Nii oleks ju ometi parem, kui meid polekski,” naeris naine. F. Tuglas. || piltl (millestki mõnu tundmise kohta). Süda naerab sees, rinnus. Nii pehme särgi sees ihu lausa naerab. Töö pole raske, kont naerab. *Andis sooja suppi ja putru peale, nii et vats kohe naerab .. E. Rängel.
2. (naeruga) oma halvustavat, tühiseks pidavat, pilkavat suhtumist väljendama; naeruks panema, naeruvääristama, pilkama. Keegi ei taha, et teda, tema üle naerdaks. Ärge naerge teise (inimese) äpardust, õnnetust, häda. Rahvanaljades naerdakse tihti võimu- ja ametimehi, naerdakse nende ahnuse ja rumaluse üle. Irvhambad leiavad alati, kelle kallal või mille üle naerda. Sellest loost sai külarahvale kauaks naerda. Nii lolli jutu peale ei oska naerdagi. Naersin ta ähvardustele. Mulgid naeravad tartlasi, tartlased jälle mulke. Teda naerdakse nii tagaselja kui näkku 'otse, tema enese kuuldes'. Naera mehe tegu, aga mitte mehe nägu. Kes pärast naerab, naerab paremini. | piltl. Roop naerab seni tuld, kui ta ise süsi on.
3. ära naerma (1. täh.) *Näljutatakse meie lapsi ja naerdakse meie naisi. A. Jakobson. *Kas ta juba teab ka, et naine oli võõra naerda? H. Kiik.

(kas) nuta või naera vt nutma

naerab nagu koer vt koer

pihku naerma vt pihk [pihu]

välja naerma
kedagi, midagi (põhjalikult) naeruvääristama, naeru- ja pilkealuseks tegema. See ettepanek, minu luuletused naerdi välja. Ära niisuguse jutuga lagedale tule, sind naerdakse välja.

ära naerma

1. naist võrgutades v. vägistades ära teotama, naise au rüvetama. *.. usu pärast võis .. mehi, vendi ja lapsi voodi külge köita ja nende silma all ära naerda naisi ning õdesid, emasid.. A. H. Tammsaare. *Ära viidi, ära naerdi sõsar, kaokene-pärgapää! D. Vaarandi. || ära teotama. *Meie kogudus on ära naerdud! A. Mälk.
2. hrv (tegevuse lõpetatust rõhutades:) naerma. *.. ja kirjanik – raatsimata midagi ridade vahele jätta – naerab ka õnnestunumad naerukohad lugeja eest ise laginal ära. H. Väli.