[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

napp ‹napa 23› ‹s›

1. hrl. endisaegne väike (puu)kauss v. väike kaanega puunõu, karp. Puust, kasepahast õõnestatud napad. Võtab napast soola. Päts leiba ja napp võid. *Meeme lõpetas söömise, pani napale tohust kaane peale .. V. Beekman.
▷ Liitsõnad: pudru|napp, puu|napp, rasva|napp, savi|napp, soola|napp, supi|napp, võinapp.
2. torupilli puhumisputk
3. kõnek iminapp; kupp, nupp. *.. ja juba [kui olen põhja vajunud] proovib nappa mu kaelal ahne kaan. B. Kangro. *Ei käppa ega nappa [pole sel mehel] .. E. Männik.
4. murd komps, pamp. *Mart pakkis oma asju. Ta sai paraja napa turjale. J. Madarik.

napp ‹napi 21› ‹adj›
vähene, vaevalt piisav, kasin. a. (hulga, koguse poolest üldse). Toit on küll maitsev, aga portsjonid on napid. Napi toidu peal rasva ei lähe. Tuli elada napist pensionist. Raha poolest on meil olnud küll koguni napp. Napp kala-, viljasaak. Toitu ja vett jäi ränduritel napiks. Tundsin õhupuudust, õhk jäi napiks, hapnikust jäi hingamisel napiks. Kirjaniku napp novellilooming. Kirjandus selle teema kohta on napp. Napp andmestik ei võimalda suuremaid üldistusi teha. b. (ruumi, pinna jms. kohta:) kitsas, (liiga) väike. Korter on meil väike, elamispind napp. Laut kipub karjale napiks jääma. Vana kaupluse napid laoruumid. Ajalehe napp ruum ei luba küsimust siin põhjalikumalt käsitleda. *.. aga [tantsu]põrandal oli ruum juba napp. J. Mändmets. c. (kehakatte, rõivastuse kohta:) väike, vähe kattev; kerge, mitte täielik. Neiud nappides bikiinides. Napim ei saa miniseelik enam olla. Korteriuksel võttis meid vastu unine üpris napis riietuses meesterahvas. d. nigel, puudulik. Napp haridus, keeleoskus, ettevalmistus. Noorel spetsialistil jääb kogemusi napiks. Armastab laulda, aga hääl on tal napp. Napi aruga vanake. e. väikese ulatusega; ilma liigseta, ülearuseta. Napp naeratus. Napid liigutused, žestid. Teeb lahkudes napi kummarduse. Napp sisustus, mööbel. Tänavuses moes domineerib napim joon. f. lühike, lakooniline, napisõnaline. Saatis napi kirja, kirjutas mõned napid read. Saime napi vastuse, teate. Räägib, seletab nappide sõnadega, mõne napi sõnaga. Ta on napi jutuga, sõnaaher. Seda saab väljendada võrrandite napis keeles. g. ajaliselt lühike. Napp uneaeg, napid unetunnid. Tuleb kiirustada, aeg on napp, aeg kipub napiks jääma. Päev jääb napiks, tuleb ööst lisa võtta. Puhkus ei tohiks olla napim kui neli nädalat. h. toimetuleku poolest kitsas, vaene. Kitsedel on talvel napid ajad. Ajad on napid, tuleb piskuga läbi ajada. Sellisel napil ajal polnud liha kusagilt saada. i. pisut vähem kui v. hädavaevalt (nii- ja niipalju). Aega on jäänud veel napp nädal. Tal oli kiire, saime koos olla vaid napi tunni. Piima on järel veel napp liiter. Suhkrut oli meil veel napp kilo. Siit on linna napp 10 kilomeetrit. *Sellele järgneski kiire registreerimine ja napp aastane kooselu .. L. Vaher. j. õige pisut üle v. alla võrdse seisu, viigi. Meie korvpallimeeskonna napp võit (87:85) Pärnus ning napp kaotus (68:69) Tartus.

nepp1 ‹nepi 21› ‹s›
kurvitsa ja mõne sellele sarnase linnu rahvapärane nimetus. Mindi neppi laskma.

nepp2 ‹nepi 21› ‹s›
aj majanduspoliitika NSV Liidus aastail 1921–1929, mis andis teatava tegutsemisvabaduse väikeettevõtjaile

nipp ‹nipu 21› ‹s›
van nupuke, nibu. *.. ja lõppes [suur nina] õige terava ja kaunis pika nipuga. Eessaare Aadu.

nipp1 ‹nipi 21›

1. ‹s› kaval võte, nõks, trikk. Kaval, peen, lihtne, uus nipp. Ei oska seda ülesannet lahendada, siin on vist mingi nipp (juures). Ust ei saa lahti, see käib nipiga. Nüüd teeme ühe väikese nipi, võtame kavaluse appi. See nipp ei lähe sul läbi. Lihtne asi, siin pole mingit nippi. Mis nipiga see sul õnnestus? Selle vana nipiga ära tule mind püüdma.
▷ Liitsõnad: reklaami|nipp, salanipp.
2. ‹adj› kõnek peenike, kaval; nipikas. Nipp ülesanne, igaüks seda ei lahenda. *Hiigla nipp jutt, kas tead. E. Niit (tlk). *Ei maksa ta lihtsakoelist olekut uskuda! Ta on vist kõige nipim varustaja, keda mina tean. A. Biin.

nipp2 ‹nipi 21› ‹s›
murd nips [-u]. Laseb nippi, plaksutab sõrmi. Poisid lasevad üksteisele nippi vastu nina, nina pihta. Ehmatab teist sõrmedega nippi lüües. *Vahel äiati [hiirele] lusikaga, vahel lasti sõrmega nippi. Vesipapp. *.. [kostis] nõrku põksatusi, nagu oleks mõni hiiglane lasknud pöidlaküünega nippi vastu poolmädanenud majaseina. R. Sirge.

nupp ‹nupu 21› ‹s›

1. väike (pool)kerajas, kooniline vm. kujuga moodustis hrl. mingi peenema, varsja eseme otsas (kaunistuseks v. käepidemeks). Kepi, lipuvarda nupp. Sängisamba treitud nupud. Nikeldatud nuppudega raudvoodi. Pärlmutrist nupuga jalutuskepp. Mõõga käepideme hõbedane, kullatud nupp. Nupuga karbi-, potikaas. Värviliste nuppudega ilunööpnõelad. Nupust tõmmatavad, nuppudega sahtlid, kapiuksed. Arvelaua nuppude klõbin. Nupuga müts, soni. Plõksatas rahakoti nupud kinni. || murd nööp. *.. [ema] kohendas ristiema antud salli [poisi] kaela ümber, avitas kõik nupud ilusti kinni panna .. Ansomardi. || heegeldatud v. kootud paksend. Teki äärde heegeldati neljakordsetest nuppudest rida. Nuppu kududes kasvatatakse ühest silmusest 5–9 silmust. || nupjas lüliti, käiviti vms. Uksekella, äratuskella, laualambi nupp. Vajuta ainult nupule ja masin hakkab tööle. Lüliti, juhtimispuldi nupud. Keerab raadio, televiisori nuppe. Akordioni klahvid ja nupud. Ei oska seda aparaati käsitseda, ei tea kõiki nuppe. Tööriistariba nupud (arvutiekraanil). || (mängunupu, näit. malendi kohta). Sea nupud üles, mängime ühe partii. Malehaiged tõstavad päev läbi nuppe. Lauamängude täringud ja nupud. || (puhkemas olev) õiepung; nupjas õis v. õisik, (õie)nutt [-nuti]. Leidsin, et kaktus ajab, kasvatab nuppe. Pojengil on nupud pakatamas, hommikuks lähevad lahti. Kas soovid lahtist või pooleldi nupus õit? Tulp lööb päeval kroonlehed laiali, ööseks tõmbab uuesti nuppu. Lill on kauneim nupu avanemise, puhkemise järgus. Ohakate lillakad punjad nupud. Vesiroosi nupud nagu pallikesed veepinnal. Kullerkuppude kuldkollased nupud. *Oo, õitsvad ristikheina nupud – / .. ja pääsusilmad, kullerkupud .. J. Kärner.
▷ Liitsõnad: kella|nupp, kepi|nupp, lifti|nupp, skaala|nupp, starteri|nupp, ukse|nupp, voodinupp; häälestus|nupp, juhtimis|nupp, käivitus|nupp, lülitus|nupp, seiskamis|nupp, väljakutsenupp; doomino|nupp, kabe|nupp, male|nupp, mängunupp; kummeli|nupp, lille|nupp, ohaka|nupp, takja|nupp, õienupp.
2. kõnek pea. a. pea kehaosana, peakolu, peanupp. Noorsõduritel on nupud paljaks aetud. Lapsed jooksevad kõrge rohu sees, nupud vaevalt paistavad. Sai nipsu nupu pihta. See müts on väike, ei lähe mulle nupu otsa. Viin lõi nupu soojaks. Nupp mõtetest raske. *Mõõk on neil kõver, süllapikkune. Korra äigab – nupp maas! A. Sinkel. *.. pikad [poisid] seevastu pelgavad pead ära lüüa, lasevad nupu longu ja põlved lõnksu .. L. Hainsalu. b. mõistus, taip. Jõust üksi on vähe, nuppu on ka vaja, nuppu peab olema. Temast pole õppijat: tal nupp ei võta, ei lõika, ei jaga. Kaval mees, nupp lõikab iga kandi pealt. Nupp on tal hea, ta on nupuga poiss, mees. Mõelge ometi, pange nupud tööle. Oleks mul sinu nupp, läheksin elektroonikat õppima. Tal on keelte peale nuppu. On sel tüdrukul alles nupp (otsas)!
▷ Liitsõnad: peanupp.
3. kõnek lühikirjutis, lühisõnum ajakirjanduses. Maakonnalehes on nuppe kohalikelt kirjasaatjailt. Kirjutab nuppe ja nupukesi, ühtki pikemat artiklit polegi temalt ilmunud.

[kelle(l)gi] nupp nokib
keegi on taibukas. Ei tema hätta jää, tal nupp nokib.

nupust nikastanud
peast põrunud, arust ära, lollakas. Siis ta on küll nupust nikastanud, kui selle joodiku vanamehega abiellub.

õige nupu peale ~ õigele nupule vajutama
millegi saavutamiseks õigeid vahendeid, õiget taktikat valima. Kõike saab, peab oskama ainult õige nupu peale vajutada. *Tema [= advokaat] juba teab, .. missuguse nupu peale vajutada, et asi hakkaks susisema. J. Kärner.

näpp ‹näpi 21› ‹s›
‹liitsõna järelosana› esineb linnunimetustes
▷ Liitsõnad: kärbse|näpp, mesilase|näpp, pähklinäpp.

näpp ‹näpu 21› ‹s›
sõrm; sõrmeots. Pind läks näppu. Näpp on paistes, valutab. Hoia näpud, vaata, et näpud sahtli vahele ei jää! Näpud rohimisest parkunud. Näppu märjaks tegema, niisutama. Näpud on külmast kohmetanud, kohmas. Näitas, viibutas hullavatele lastele hoiatavalt näppu. Andis näppu suu peale pannes, suu peal hoides märku vaikida. Tegi näpuga ringitades poisile häbi-häbi. Kutsus ta näpuga tõmmates lähemale. Oskab näpud suus, näppudega vilistada. Lõi näpuga nipsu, näppudega plaksu. (Oma) näpuga katsuma, puudutama. Näita näpuga, missugust õuna sa tahad. Veab, ajab näpuga rida, järge. Urgitseb näpuga saia seest rosinaid. Raputas pudrule näpuga 'näpuotsatäie' soola peale. Tarkust on talle näpuga 'vähe' antud. Mina pole teda näpugagi 'üldse mitte' puutunud. Näppudel, näppude peal üles lugema, kokku arvama. Selliseid mehi on meil ühe käe näppudel lugeda 'nii vähe, et jätkub loetlemiseks ühe käe sõrmedest'. Hõõrub mullatombu näppude vahel peeneks. Näpud on rasvased, värviga koos. Limpsis oma näpud suhkrust puhtaks. Kui tuleb puutuma, anna näppude peale, vastu näppe. Vähki ei saagi teisiti süüa kui näpu vahel, näppude vahel. Muna kukkus mul näppude vahelt (maha). Naistel on ikka midagi näpu vahel nokitseda, küll kududa, küll paigata või nõeluda. Sellist riista näpu vahel 'käsitsi' valmis ei tee. Pole heegelnõela ammu näpu vahele, näppu saanud 'heegeldada saanud'. Kiri, raha näpu vahel 'näppude vahel, käes'. Võtab pakikese, portfelli näpu otsa, näppu. Pakike, portfell näpu otsas, näpus 'käe otsas, käes'. Toimetas pliidi juures, kokaraamat näpus 'käes'. Nii pime, et midagi ei näe, võta või silm näpu vahele, näppu. Mis laokile jääb, on varga näpus. Tuli, müts näpus, andeks paluma. Tal on nutt (alati) näpu otsas, (nagu) näpu otsast võtta 'käepärast, kerge tulema'. Pistis poisile viiekroonise näppu 'kätte, pihku'. Ega sulle pole see raamat näppu 'kätte' sattunud, juhtunud? Vaata, et sa varaste näppu 'kätte' ei jää. Tal on nobedad, osavad näpud 'käed'. Tema näpud ei seisa ilmaski tööta. Näpud sügelevad töö järele, tegevushimust, katsuma. *.. teatavasti ei seisa naise näpp ja hobuse mokk kunagi paigal .. K. Saaber.

näppe külge ajama

1. kätega ligi, kallale, käperdama tikkuma. Ta on kange tüdrukutele näppe külge ajama.
2. ära võtma, varastama. Olevat võõrale rahakotile näpud külge ajanud.

näppe põletama ~ kõrvetama
midagi (hrl. kahtlast, riskantset) tehes v. teha püüdes õpetust, karistust saama. Küll ta äritsedes, äritsemisega oma näpud kõrvetab. Mitmed poisid üritasid Merikesele külge lüüa, aga põletasid näpud.

[kelle(le)gi] näppude peale ~ näppudele vaatama
kedagi aususe kontrollimiseks jälgima, peale passima. *Vana Kroosbärk juba ütles mulle, et vaadaku Jakupi näppudele, et muidu tuleb jutt, et .. Kroosbärgi veskis varastatakse .. O. Luts.

näppu imema
nälgima. *Ah kunsti [õpid]! Ime siis näppu, kui sa kunstnik oled. Kellele sinu kunsti vaja on? L. Promet.

näppu külge panema ~ pistma

1. mingit tööd tegema. Ta pole eluski oma näppu maatöö külge pistnud.
2. kellelegi kätega kallale minema. Ärgu see loru kartku, mina oma näppu ta külge ei pane.
3. varastama. Ta pole niisugune, kes näppu võõra vara külge paneks.

näppu puutuma ~ hakkama
kätte sattuma. *Aga kuhu ta [= lorilaul] panna, kuhu peita, et ta ei puutuks ei Andrese enda ega kellegi teise näppu? A. H. Tammsaare. *Oleks köstrile vähemgi asi näppu hakanud, et ta oma arvamust tõeks oleks võinud teha .. O. Luts.

näppu viskama
släng vaimustusavalduseks 2 v. 3 sirutatud sõrmega kätt korduvalt üles tõstma (hrl. levimuusika kontsertidel)

[kellegi] näpud on mängus
keegi on milleski (halvas) tegev, osaline. Selles tembus on muidugi naabripoiste näpud mängus. Küllap ämmagi näpud olid mängus, et neil elu lörri läks.

näpud (on) põhjas
puudus (on) käes, raha, toit vm. hädatarvilik otsas v. lõpukorral. Enne palgapäeva on alati näpud põhjas. *.. on sellel alles näpud põhjas, et looma poolmuidu ära andis. I. Sikemäe.

näpuga näitama
halvustavalt tähelepanu juhtima, ette heitma. Ei maksa teise vigadele näpuga näidata. *Ma tahan ennast laitmata ülal pidada, minu peale ei pea keegi tohtima näpuga näidata .. E. Vilde.

[kedagi] näpuga ära kastma
kedagi väga enda omaks himustama. Poisid kastaksid selle tüdruku näpuga ära.

[millegagi] (oma) näppe määrima
vääritu, kahtlase v. ebaausa asjaga tegemist tegema. Spekulatsiooniga ta oma näppe määrima ei hakka. Poliitikuna on ta oma näpud määrinud.

(oma) näpud puhtad hoidma, [kellegi] näpud on puhtad
end millestki halvast ja ebaausast eemal hoidma, end kahtlasse asjasse mitte segama; (keegi) pole end millessegi halba, ebaausasse seganud. Tema näpud on vargusest, teise varandusest puhtad. Rahaasjus on ta oma näpud puhtad hoidnud.

[kellelgi] on pikad näpud
kellelgi on varastamise, näppamise harjumus. Selle mehega ole ettevaatlik, sel on pikad näpud.

silmad (on) näpus vt silm [-a]

võta näpust
(soovitule, oodatule vastupidise olukorra kujunemise puhul). Lootsin uue korteri saada, aga võta näpust! Õhtuks pidi vihm üle jääma, aga võta näpust, hakkas veel rohkem sadama.