[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 23 sobivat artiklit.

justadv

1. antud ajamomendil v. sellest pisut varem; nüüdsama, äsja, alles, parajasti. Jõudsin just koju. Tahtsin just välja minna. Olin just magama jäämas, kui telefon helises. Puud on just lehte läinud. Päike oli just tõusnud. *Tohin ma teile kohvi pakkuda? Keetsin endale just. P. Kuusberg.
2. (rõhutab, tõstab esile, kinnitab midagi:) nimelt, täpselt, otse. Just nimelt. Just nii, nõnda, niiviisi, niisama, samuti. Just vastupidi. Just praegu, nüüd, siis. Just siin, seal. Just niisugune, samasugune. Sind me just ootasimegi. Just täna ei ole mul aega. Tuled just parajal ajal. Kool asub just suure tee ääres. Kõiges oled just sina süüdi. Siis just oleks teie abi vaja. Ei tea, mis just teda pahandas. Tee, kuidas just ise soovid. Kuidas see lugu just oli? || otseses kõnes väljendab nõusolekut kaaslase jutuga, annab esitatud küsimusele jaatava vastuse. Oled sa minuga nõus? – Just. *„Tegid temast [= nöörist] silmuse ja mina läksin sisse,” naeris Mari. „Just!” kiitis Juss. A. H. Tammsaare. | just nagu justkui. Laps keerutas just nagu vurrkann toas ringi. See asi oli mul just nagu peoga meelest pühitud. Käed on sul külmad just nagu jäätükid.
3. (pehmendab öeldavat, vähendab väite, soovi vms. kategoorilisust:) eriti, nimetamisväärselt; päriselt, päris, lausa. Ega see lugu just kiita ole. See pole just kerge töö. Ta pole just töökas mees. Seda just öelda ei saaks. Nii ei maksaks just arvata. Ei tea, kas ta just kuri on. Kas said aru? – Mitte just kõigest.
4. kasutatakse tingimuslauses juhtumisi võimaliku olukorra märkimisel. Kui just aega on, lähen kinno. Eks ma tule, kui just kutsutakse. Kui ei saa just korvitäit, siis kastme jao seeni leian ikka.

loomaluua, lõin 40
midagi (üldse v. antud juhul uut) tekitama; millegi tekkimise, toimumise v. olemasolu põhjuseks olema
1. (subjektiks üldisem, inimesest sõltumatu, tihti impersonaalseks jäetav tegur). Alguses loonud jumal taeva ja maa. Kõik jumala loodud loomakesed. Maavarad on loodus loonud. Inimene on loodud meheks ja naiseks. Niimoodi on Loojast loodud, saatusest määratud. Uss on loodud roomama, lind lendama. Kes laisaks loodud, sellest virka ei kasvata. Ta on juba niisugune targa peaga loodud. Ta ei ole küürakaks loodud, vaid pärast jäänud. Ta on näitlejaks loodud, loodud näitleja. Ta on loll loodud, loodud loll. Niisugust meest, kes temast jagu saaks, pole veel maa peale loodud. Ants ja Mall läksid lahku, ju polnud nad siis teineteisele loodud. Jonn on jumalast loodud. Kui jumal loob lolli, siis loob lollile ka molli. *Kui te surmaks olete loodud, siis surete .. J. Peegel. *Eestlane olen ja eestlaseks jään, / kui mind eestlaseks loodi. J. Leesment. || loodudatribuudinakõnek looduslik, loomulik. Reejalased painutati loodud kõverusega puust. Kas ta juuksed on loodud värvi või pleegitatud? Kleit ümber keha nagu loodud nahk. Iga asi tuleb omal loodud ajal. Elu läheb oma loodud rada. Allaneelatud nööp tuli loodud teed kõhust välja. Loodud moel, kombel. || nagu loodud väga sobiv v. paras; väga sobivalt. Need saapad on mulle nagu loodud. See vaas on roosidele nagu loodud. Välu on laagriplatsiks nagu loodud. Kunsthambad istuvad suus nagu loodud. Kuidas sobib? – Nagu loodud! ||impers.(uue Kuu-tsükli algamise kohta). Millal, mis päeval uus kuu luuakse? Kuu loodi vihmaga, tuleb pikka sadu. Kui kuu kõrgele luuakse, tulevat külma.
2. (subjektiks inimene, tema vaimne või kehaline tegevus). Vaimseid ning ainelisi väärtusi looma. Kui palju poeeme on loodud armastusest! See kunstnik on loonud peamiselt natüürmorte. Näitleja on loonud unustamatuid lavakujusid. Rahvasuu on loonud temast lausa legende. Einstein lõi relatiivsusteooria. Ingmar Bergmani loodud filmid. Laboratooriumides loodud tehiskiud. Inimene loob üha uusi masinaid. Oma tööga loodud jõukus. Loov töö, tegevus, fantaasia. || (teat. töödega seotud väljendites). Heinasaod veeti kokku ning hakati kuhja looma. Kangast looma 'kangast käärima; lõimelõngu kangaspuudele panema'. Sukka, kinnast looma 'kudumise alustamiseks silmuseid varrastele tegema'. Mitu silma tuleb meeste kindale, kindaks luua? || midagi asutama, rajama, ellu kutsuma. Aafrikas luuakse üha uusi riike. Noored asusid endile uut kodu looma. Poeg kavatseb naise võtta, oma perekonna luua. Luuakse uusi ühinguid, seltse. Loodi uus asutus. || mingit olukorda v. vahekorda esile kutsuma. Sidemeid, suhteid, kontakte looma. Püüab üldises segaduses korda luua. Noortele tuleb luua võimalused edasi õppida. Luksusvagunites on reisijatele loodud kõik mugavused. Jaan oskab luua mulje, et on arukas mees. Võõrustaja oskas seltskonnas meeleolu luua. Meil ei õnnestunud oma baasiga raadiosidet luua.
3. (subjektiks miski:). a. esile kutsuma, tekitama, kujundama. Küünlavalgus loob hubase meeleolu. Koduseinad loovad turvalise tunde. Külmetamine loob soodsa pinna haigestumiseks. Valgus loob varje. Ahjupaiste lõi nägudele punaka helgi. Kuu lõi järvele heleda valgusvöödi. *Öises pimeduses armastas ettekujutus vargsi luua pilte: kuskil lähedal on maa .. J. Parijõgi. b. õisikut vm. taimeosi moodustama. Oras hakkab kõrt looma. Vili hakkab looma, loob. Rukis loob pead, tera. Kaer loob juba pöörist. Kas nisu on juba loonud? Nädal-poolteist pärast suve algust hakkavad kõrrelised heintaimed looma. *Ja juhtubki vilu suvega, et kurk on sügisel ikka alles õitsemiseas, ei mõtlegi vilju looma hakata. H. Kiik.
4.impers.kõnek lahendusele, heale mõttele tulema; taipama (hakkama). Paneme pead tööle, ehk kellelgi loob. Mul pole ülesanne veel valmis, aga midagi juba loob. Ma ju seletasin sulle – kas sul ikka veel ei loo?

nagu
I.konj
1. esineb metafoorsetes sarnasusvõrdlustes.; sün. justkui, otsekui, kui. a. seostab võrreldava substantiivi võrdlevaga. Mees nagu härg. Juuksed nagu harjased. Kõrvad nagu kapsalehed. Nägu nagu kitsejälg, täiskuu. Nina nagu kartul. Lillekimp nagu lehma lõuatäis. Poiss nagu ponks. Hobune nagu unistus. Kaupmees nagu lahkus ise. Õnne nagu tõrva! Uni nagu linnul. Mehel on isu nagu hundil. Tal on elu nagu kuninga kassil. Niisugune arenenud maa nagu Taani. Mees nagu mees ikka. b. seostab võrreldava adjektiivi v. adverbi võrdleva sõna v. sõnarühmaga. Tuba külm nagu hundilaut. Kena nagu nukuke. Pime nagu kotis. Raske nagu tina. Punane nagu tuli, veri. Kerge nagu lind, sulg. Vait nagu sukk. Tumm nagu kala. Käed pehmed nagu siid ja samet. Paljas nagu porgand, püksinööp. Süütu nagu sündinud laps. Häbelik nagu peksa saanud peni. Vaene nagu kirikurott. Lahutamatud nagu kaksikud. Üksi nagu vana känd. Selili nagu sitikas. Kinni nagu tinutatud. Järsku nagu noaga lõigatult. Kiiresti nagu filmis. Teen nii hoolikalt nagu üldse võimalik. *Nõu oli varsti täis, aga tundus veel niisama kerge nagu tühjalt. H. Sergo. c. seostab verbi võrdleva sõna v. sõnaühendiga, mis osutab tegevuse v. olemise viisi, intensiivsust vm. Tammub nagu karu. Seisab nagu verstapost. Magab nagu nott, jahukott. Istub nagu nui. Haaras mu käe nagu pihtide vahele. Sõnu tuli nagu kuulipildujast. Nina tilgub nagu mahlakask, kevadine jääpurikas. Räägime nagu mees mehega. Mangub, ajab peale nagu uni, mustlane. Karjub nagu ratta peal, nagu põrsas aia vahel. Kleit istub seljas nagu valatud. Kargas üles nagu ussist nõelatult. Poiss visati nagu vedrust püsti. Hääl tuli nagu tõrre põhjast. Koputab nagu viisakas inimene ikka. Teen, arvan nagu teisedki. Mäletan seda nagu läbi une, udu. Vihma kallab nagu pangest, pangega. Tõmbab ligi nagu magnet, magnetiga. d. seostab öeldisverbi onomatopoeetilise verbi või substantiiviga, mis osutab tegevuse intensiivsust, heli vm.; sün. (nii) et, (nii) mis. Magavad nagu noriseb, nagu norin 'norinaga, norinal'. Läks mööda nagu mühises, nagu mühin. Naerab nagu lagiseb, nagu lagin. Nuuskab nagu löriseb, nagu lörin. Laps jookseb juba nagu madiseb, nagu madin. Õunu tuleb alla nagu robiseb, nagu robin. Laseb laulu nagu laksub. Kloppis vaipa nagu matsus.
2. alustab võrdlus-, viisi- vm. võrdlust sisaldavat kõrvallauset. a. alistavas lauses hrl. korrelaadina nii, nõnda, niivõrd, sedavõrd, niimoodi, sedamoodi, niiviisi jmt. adverbid; sün. kui. Sajabki nii, nagu ilmajaam ennustas. Sain niipalju raha, nagu ülikonna ostmiseks vaja on. Tegi nõnda, nagu poleks midagi kuulnud. Ujus niiviisi, nagu kunagi varem polnud ujunud. Nagu ema ees, nii tütar järel. b. alustab näimist v. tundumist väljendavat võrdluse varjundiga viisilauset; sün. kui, justkui, otsekui, just nagu. Nägin unes, nagu oleksin olnud põrgus. Mulle tundub, nagu oleksime kunagi kuskil kohtunud. Tuleb tunne, nagu oleksin sellest juba kuulnud. Paistab, nagu sajule lõppu ei tulekski. c. alustab muud võrdlust sisaldavat kõrvallauset; alistavas lauses hrl. korrelaadiks muu, niisugune, seesugune vm. Lugu paistab seesugune, nagu oleks meie arusaamad ses asjas täiesti erinevad. Kas tead teist niisugust tüdrukut, nagu oli meie klassiõde Viiu?
3. alustab ajalauset, mille tegevus v. olukord eelneb vahetult pealause tegevusele v. olukorrale; sün. niipea kui. Nagu mind nägi, pistis kisama ja lippas minema. Nagu lähemale tuled, löön küüned näkku. Nagu teada saad, ütle teistele ka. Nagu ühed kindad valmis, alustan teisi.
II.advkasut. mitmesuguste modaalsusnüansside, erinevate suhtumiste jms. väljendamisel v. rõhutamisel; sün. justkui, just nagu a. esineb tagasihoidliku ettepaneku, meeldetuletuse, möönduse vms. puhul. Võiks nagu õhtule jääda, kinno minna. Oleks nagu põhjust rääkida. Aga eile sa nagu lubasid kindlasti tulla. Ootasin, lootsin nagu enamat. Kas oled seda tööd varemgi teinud? – Nagu oleks. b. esineb näimise, tundumise, väite kaheldavuse v. teadmise ebakindluse puhul. Hakkab nagu sajule, sulale, külmale minema. Vihm on nagu hõredamaks jäänud. Sai mu peale nagu pahaseks. Sa nagu ei rõõmustagi? Tal on nagu piinlik küsida. Seda on temast nagu raske uskuda. Niimoodi nagu ikka ei sobi. Keegi nagu kobistab ukse taga. Oli nagu kuskilt kuulnud, et .. Pidavat nagu hakkama naist võtma. See paistab nagu tõukoera moodi. c. esineb millegi möönmisel (kerge) põlastuse, pahameele v. hurjutuse väljendamiseks. Nagu ta seda ise ei teaks! Nagu ta mu nõu kuulda võtaks! Nagu nad ise ilma süüta oleks! Nagu mina sinna midagi parata saaks! Nagu keegi teda siia oleks palunud!

nigukonj
kõnek nii kui, nagu. Nigu pikali heitsin, magama jäin. Olen sinu pärast nigu arust ära.

norguadv
lonti, ripakile; rõhutud meeleollu, tusatujju. Pea vajus, langes norgu. Lilled vaasis on norgu vajunud. Tulp laseb õied norgu. Kõigil vajus nina piinlikkusest norgu. Ära selle väikese ebaõnne pärast end norgu lase. Jäi, langes solvumisest norgu. *.. ja mingi kõlupäise tüdruku pärast ennast norgu lasta! Ptüi! A. Jakobson.

nõgunõo 27› ‹s
geogr ümbrusest madalam ümara, ovaalse v. korrapäratu põhijoonisega pinnavorm. Tektoonilised, liustikulised, erosioonilised nõod. Jõed voolavad orgudes, järved on nõgudes. Võrtsjärve, Peipsi nõgu. Näljastepp on mäestikevaheline nõgu. Vihmavesi koguneb maapinna nõgudesse. Põllul on nõgusid, kust vesi ära ei voola. || (suhteliselt madal ja väike) süvend, lohk. Kompostihunnik tuleb teha nii, et peal oleks vihmavett koguv nõgu. Magaja pea on vajutanud patja sügava nõo. *Ninatipul oli väike sälk, lõuaotsas juba märgatavam nõgu ja kuklas päris suur lohk. H. Lepik (tlk). *Higi nõrgub rindade nõkku .. L. Promet. ||allatiivis ja adessiivis(väljendab seisundit:) lohku, lohus. Koer, kass ajab, tõmbab, veab ringutades selja nõkku. Purdelaud vajus jala, astumise all nõkku. Katus on keskelt nõkku jäänud nagu setuka selg. *.. teisel piht juba praegu pisut nagu vimmas, rind nõos, õlanukid ettepoole, pea longus. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: ava|nõgu, lehter|nõgu, sulgnõgu; järve|nõgu, maismaanõgu; rinna|nõgu, seljanõgu.

nägunäo 27› ‹s

1. inimese pea esikülg (juuste piirist alalõua alaservani); ka anat (facies). Lai, kitsas, ümmargune, nurgeline, ovaalne nägu. Meeldiv, jumekas, rohmakas, rõugearmiline nägu. Hallide juustega, kuid noore näoga naine. Nägu nagu kitsejälg 'väike ja kitsas', nagu (täis)kuu 'ümar (ja priske)'. Kortsus, kipras, krimpsus nägu. Tedretähed, armid, sügavad kortsud näos, näol. Valge, kahvatu nägu. Näost valge, kahvatu (nagu lubi, lubjatud sein). Nägu on külmast sinine, iiveldusest roheline, väsimusest hall, pisaraist märg. Läheb, langeb, kukub näost valgeks, kahvatuks, kaameks. Läheb, lahvatab näost, üle näo punaseks. Veri tõuseb, lööb näkku. Nägu tõmbub punaseks, lööb õhetama. Näost punane kui keedetud vähk. Punetab, õhetab, lõkendab näost (nagu tulekuri). Pese oma kriim nägu puhtaks! Krimpsutab, väänab, moonutab nägu. Nägu venis pettumusest pikaks. Nägu hirmust moondunud. Mis viga, sul pole inimese nägu, oma nägu(gi) peas 'oled näost võõras, moondunud'? Nägu läheb, tõmbub muigele, naerule, nutule, naeruseks, nutuseks. Nägu rõõmsalt naerul, naerune. Miks oled nii nutuse, nutul näoga? Mehel lõi nägu rõõmust särama, mees lõi näost särama. Oled sellel fotol natuke võõra näoga. Pöörab näo kõrvale, ära. Varjab, katab näo kätega. Kallistavad, nägu näo vastu surutud. Pühib näolt pisaraid, higi. Magab näoga seina poole. Määris kreemi, tupsutas puudrit näole. Näo poolest, näolt kena tüdruk. Tunnen, tean teda vaid näo järgi, nägu pidi. Punane värv ei ole talle näo järgi 'ei sobi'. Mõni õpetaja panevat hindeid näo järgi 'meeldivuse alusel'. See nägu tundub tuttav. Tal on hea nägude mälu, hea mälu nägudele, nägude peale. Poeg on väga isa nägu 'näolt isaga sarnane'. Kaksikud, vend ja õde on ühte nägu 'näolt sarnased'. Mina oma õega küll ühte nägu 'näolt sarnane' ei ole. Teda oli näkku, vastu nägu löödud. Tal oli nägu sisse, üles pekstud. Kes on su nägu kribinud, äestanud? Kass võib küüntega näkku karata. Vinge, jäine tuul puhub näkku. Sisenemisel lõi suits, leitsak, aur näkku. Näkku vaatama, vahtima, jõllitama. Paneb, torkab, pistab, viskab, lööb suitsu, paberossi, sigareti, sigari näkku 'suhu'. Näo ees 'avalikult, asjaosalise juuresolekul' lipitseb ja kiidab, tagaselja kirub. Ütleb igaühele tõtt näkku 'otse, avalikult'. Naeris teisele kahjurõõmsalt näkku. | piltl. Tuleb raskustele, ohule näkku vaadata, mitte haliseda ega peitu pugeda. || looma pea esikülg. Armsa ümmarguse näoga kass. Buldogi tömbi koonuga nägu. Öökullil on suuresilmne sõõrjas nägu. || millegi esikülg, palgepool. Kuu, Päikese nägu. Mündi nägu ehk avers. Maja on ehitatud näoga vastu hommikut, nägu hommikusse. Äratuskell oli seatud näoga voodi poole. Õis pöörab näo päikesele vastu. *Veetorni tuuleratas käis aeglaselt ringi, nägu vastu lõunat .. K. A. Hindrey.
▷ Liitsõnad: silmnägu; inim|nägu, mehe|nägu, naisenägu; ahvi|nägu, hobuse|nägu, kuu|nägu, linnu|nägu, nirgi|nägu, nuku|nägu, rotinägu.
2. näoilme. Kaval, pettunud, õnnetu, hapu nägu. Ta on kavala, rõõmsa, pettunud, õnnetu näoga. Teeb tähtsa näo (pähe, ette), tähtsat nägu. Tähtis nägu peas, ees. Seletab midagi tähtsa näoga. Nägu läks, tõmbus rõõmsaks, kurvaks, pilve. Probleem võttis näo tõsiseks, murelikuks. Käib rahuloleva, mureliku, pilves, mossis, kurja, kannataja, süüdlase näoga ringi. Silmitseb, takseerib asjatundliku näoga. Tõotab pühaliku näoga. Jäi mulle ütlemata lolli näoga otsa vahtima. Võib kõige süütuma näoga valetada. Mõnel on näost näha, lugeda, et valetab. Nägu nalja, häda täis 'naljane, hädine'. Ei olnud talle näkku kirjutatud 'näost (ja olekust) näha', et ta varas on. Näis, mis(suguse) näo ta teeb 'kuidas reageerib', kui meie plaanist teada saab. Mis(suguse) näoga '(ilme ja) enesetundega' ta tuleb mult andeks paluma? Löö või lükka, väsinud hobune ei tee teist nägugi 'ei tee väljagi, ei reageeri'. Teeb näo 'teeskleb', nagu poleks küsimust kuulnudki. *Seda öeldes oli Jussil endal niisugune imelik nägu, nagu kutsuks ta Marit surmasuust põgenema. A. H. Tammsaare. || grimass. Teeb peegli ees nägusid. Teeb niisuguse näo nagu sidrunit süües. *Insener laksutas lapsele keelt ja tegi naljakaid nägusid. L. Promet.
▷ Liitsõnad: ingli|nägu, naerunägu.
3. kõnek hrl hlv inimene, tüüp. Igasuguseid kahtlasi nägusid liigub ringi. Seal on uusi nägusid, keda ma veel ei tunne. Lunis igalt tuttavalt näolt laenu. Pool liitrit viina näo kohta, näo peale. Iga nägu pani, andis viielise, klapiti viieline näo pealt. Arve tuli sada krooni nägu. *Aga mis nägusid siia kokku ajab! Mulgimaa punnpõselised perepojad. Endised vürtspoodnikud .. E. Tennov. *Lugematu arv nägusid, lõpmatu „sinade” ja „teiede” vahel laveerimine. J. Jõerüüt.
▷ Liitsõnad: ahvi|nägu, kelmi|nägu, kirve|nägu, röövli|nägu, saatana|nägu, sindri|nägu, sunniku|nägu, varga|nägu, võllanägu.
4. piltl ilme, pale. a. välimus, väljanägemine; vorm, kuju v. ilming. Ilma kõrvata pole tassil õiget nägu. Linna nägu on tundmatuseni muutunud. Pärast vihma on tänavail puhtam nägu. Kulunud vaibal pole enam miskit nägu. Vaata, melonitaim on niisugust nägu. Iga torn oli ise nägu 'isesugune'. Mitut nägu 'mitmesuguseid' troopilisi puuvilju. Näo poolest ilusad õunad, aga hapud. Toal hoopis teine nägu, kui kardinad on ees. Üks ärika, lõunamaalase, kunstniku nägu mees käis sind otsimas. Poiss on suur, juba mehe nägu võtmas. Uuslinna majad on üsna ühte, sama nägu. Kevadisel päeval on suve nägu, aga talve hambad. Ilm on kahtlast nägu, läheb vist sajule. Asi paistab seda nägu, et oleme siin ülearused. Väga seda nägu kui hammustushaav. Tahab oma äritsemisele seadusliku näo anda. Neil kingadel ei ole nägu ega tegu 'ilusat välimust ega kõlblikkust'. Alatusel on lugematuid nägusid. Sademeid oli nii vihma kui lume näol. Puhastusained pulbri, pasta või aerosooli näol. Annetuste näol kogutud raha. Mis näol sa tasu tahad, kas rahas või natuuras? Põllu nägu näitab põllumehe tegu. *Loodus on ikka huvitav, esinegu ta missugusel näol tahes. E. Vilde. *Ta hakkab oma jutu otsast uuesti kinni, kordab seda teisel näol, teises järjes .. A. H. Tammsaare. b. olemus, eripära, (eri)laad. Noore põlvkonna nägu avaldub tema tegudes. Ajalehe poliitiline nägu. Noorkirjanik alles katsetab, otsib oma nägu. Peidab oma õiget, tõelist nägu lõõbi ja veiderdamise taha. Oma näoga noor tekstiilikunstnik. *.. aga minu siseilm on võtnud teise näo selle tagajärjel, mis on minust üle käinud. P. Krusten.
5. hrv nägemine. *Küll öösel unes nägin / üht rasket nägu ma: / üks lillepõõsas kasvas / mu aias üksinda. L. Koidula. || näoks, näo pärast teistele nägemiseks; moepärast. Tööd tehti ainult näo pärast. Metsa kõndima minnes võtsin näoks marjakorvi kaasa. *Ja egas mina kuigi palju [ei söö]. Ma niisama näo pärast, et kõhtu petta. F. Tuglas. || nägudeni kõnek nägemiseni. Nägudeni (siis)! Jääme nägudeni.

head nägu tegema
lahkust, sõbralikkust teesklema. Oskab head nägu teha, kui midagi soovib.

(nii) et seda nägu
nii et aitab, et küllalt saab. Lõhu päev läbi tööd teha, nii et seda nägu. *Sina aga lörbi seda [= lõssi] igal hommikul, nii et seda nägu oled! I. Pau.

nägu täis sõimama
põhjalikult läbi sõimama. Kui vihaseks saab, sõimab igaühel näo täis.

nägu täis võtma ~ tõmbama
end tugevasti purju jooma. Palgapäeval joovad, tõmbavad näo täis. *Oled jälle näo täis võtnud, nii et ei märka enam, mis sa teed. O. Luts.

[kellelegi midagi] näkku heitma ~ paiskama ~ viskama

1. vihaselt, hoolimatult v. häbematult välja ütlema. Vihahoos süüdistusi, teotusi teisele näkku paiskama, heitma, viskama. Sain talle näkku paisata kõik, mis ma temast arvan. *Või on see tõsi, mis Pearu mulle kõrtsis kõigi kuuldes näkku viskas: sina magatad Joosepit? A. H. Tammsaare.
2. vihaselt (üle) andma, välja maksma jne. *Kolme kuu palga viskan sulle näkku – ainult kao mu silmist! H. Raudsepp.

näkku kargama ~ hüppama
häbematult, teravalt ütlema, sõnadega kallale tungima. Pole sinu asi mulle oma noomitustega näkku hüpata. *Parun praegu mõisa jõudis, / .. opmanile kargas näkku – / aru nõudis .. J. Sütiste.

[kellelegi] näkku sülitama
kellegi suhtes jõhkralt, häbematult, alandavalt käituma. *Sa näid unustavat, et su ees ei seisa poisike, vaid mees, aus, lugupeetud, laitmatu nimega mees, kes enesele ei lase näkku sülitada .. E. Vilde.

näole andma

1.eitavas lausesend näha andma, kuhugi ilmuma. Muretses tüdrukule lapse ja siis ei andnud enam näolegi. *Oli raskem töö või kehvem ilm, tema ei anna näolegi, las teised rassivad. I. Sikemäe.
2. näole saama (2. täh.) *.. sest meie kott oli [jõhvikarabast tulles] tühi. Ei andnud näolegi prisketele korvidele, mis olid pingi all .. K. Saaber.

näole saama

1. kedagi näha, kellegagi kokku saama. Sain vana koolivennaga üle aastakümnete näole. *Mul maal pruut kutsus külla – pole enam aastapäevad näole saanud .. H. Sergo.
2.eitavas lausesvõrrelda saama, võrrelda andma. On ilus tüdruk, siinsed plikad ei saa näolegi. Spordis ei saa teie kool meile näolegi.

näole tulema ~ minema
kellegi juurde, kuhugi ilmuma. Ei julge juhataja näole minna. Ma ei salli teda, ärgu tulgu näolegi.

näost alla ~ sisse
kõnek suhu, kõrist alla (söömise, joomise kohta). Mees muudkui pugib süüa, ajab aga näost sisse. *Lõssi lase ka näost alla, nagu läheb. M. Raud.

näost näkku
otseselt, vahetult, palgest palgesse, silmast silma. Olen sinust palju kuulnud ja lugenud, nüüd näen sind näost näkku.

näost ära kukkuma ~ langema ~ vajuma, näost ära olema
(kahvatu, kurnatud näo v. ehmunud, kohkunud ilme kohta). On põdemisega näost ära langenud kui surmavari. Käratamise peale kukkus poiss näost ära ja tunnistas teo üles. Ehmatas nii, et väriseb ja on näost ära.

(oma) nägu näitama
kuhugi, kellegi juurde ilmuma. Vaata, et sa oma nägu siia enam ei näita. Ta ei julgegi siin kandis enam nägu näidata.

oma näo järgi
oma tõekspidamiste, harjumuste, võimete vm. kohaselt v. kohaseks. Ürgaja inimene lõi jumalad oma näo järgi. Igaüks kujundab kodu oma näo järgi.

pikka nägu tegema, [kellelgi] on pikk nägu, pika näoga jääma
(ebameeldiva üllatuse, pettumuse puhul). Küll teevad pika näo, kui kuulda saavad, et nad on pärandist ilma jäetud. Jäi minejatele pika näoga järele vahtima. *Poistel on näod pikad, kui kuulevad. H. Kiik.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur