[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 sobivat artiklit.

alla kirjutama
allkirja andma, allkirjaga kinnitama. Kirjale, käskkirjale, korraldusele, kokkuleppele, aktile alla kirjutama. Kirjutas vekslile (oma nime) alla. Palvekirjale kirjutasid alla paljud inimesed. Kirjutage siia alla, et olete protokolli läbi lugenud, avansi kätte saanud! Rahuleping on juba alla kirjutatud. || piltl millegagi nõus olema, midagi toetama. Sellele seisukohale kirjutan kahe käega alla.

ühe käega andma, teisega võtma
ühelt poolt millegagi nõus olema ja toetama, teiselt poolt samal ajal mingis suhtes vastu tegutsema. Ta pole sõnapidaja mees: mis ühe käega annab, seda teisega võtab.

leppimalepin 42

1. (millegagi v. kellegagi) rahul olema, küllalt heaks, kõlblikuks v. piisavaks pidama, mitte paremat, enamat v. muud nõudma; nõustuma, nõus olema. Lepi sellega, mis on. Lepib vähesega, piskuga. Tuli leppida kehva toiduga. Pidi paratamatusega, oma saatusega leppima. Olukord on talumatu, sellega ei saa kauem leppida. Ma ei saa kuidagi leppida mõttega, et .. „No olgu siis nii,” leppis Jaan lõpuks. Mullune maailmameister pidi seekord leppima neljanda kohaga. Mustsõstar ei lepi liivamaaga, see nõuab sügavat musta mulda. || leplikuna kellegagi (kokku) sobima. *Ta nägi, et koduõues loomad leppisid üksteisega hästi ja kuulasid inimeste sõna. R. Sirge.
2. viha pidamast, tülitsemast, vaenujalal v. pahuksis olemast lakkama. Vahel nad tülitsevad ja on vihased, siis jälle lepivad. Meil pole midagi leppida, me pole tülis olnudki. Tulin sinuga leppima.
3. kokku leppima. Lepime nii, et kohtume homme õhtul kell kuus raekoja ees. Suurmeistrid leppisid 52. käigul viigile. *Võtsin .. sulase ja tüdruku majasse, esimesele leppisin nelikümmend rubla, teisele kakskümmend rubla aastas palka .. J. Sandra. || kõnek kihla vedama. Lepime, et söön 20 muna korraga ära! Mille peale lepime? – Pudeli õlle peale.

nõustuma37
soostuma, nõusse hakkama, nõusse jääma; nõus olema. Algul puikles vastu, hiljem nõustus. Veenis sõpra ettepanekuga nõustuma. Selles asjas, selle koha pealt ei saa ma sinuga nõustuda. Nõustus meid aitama, meile teejuhiks tulema. Mis mul üle jäi, tuli nõustuda. „Olgu nii,” nõustusin mina. „Hakkame minema!” – „Hakkame,” nõustus Jaan.

sanktsioneerima42
ka jur kinnitama, heaks kiitma, nõus olema. Prokurör sanktsioneeris kahtlustatava vahi alla võtmise. Kuningas sanktsioneeris aadelkonna taotlused. Ametlikult sanktsioneeritud seisukohad. *Võitjaks jäi uhke Roda, kelles olid kehastatud tol ajal kõik voorused, mis seltskond sanktsioneerinud.. M. Metsanurk.

vastu seisma

1. mingile mõjule v. jõule vastupanu avaldama. Eestlaste malev ei suutnud rüütliväele vastu seista. Pataljon seisis vastase rünnakule vaprasti vastu. Ei jaksa tugevama võimule vastu seista. Organism seisab haigusele visalt vastu. Püüdis pisaratele, kiusatusele vastu seista. Kaua suudab inimene nii suurele murele vastu seista? *Ma ei suutnud vastu seista, ma ei suutnud siit enne lahkuda, kui olen sind näinud. J. Sütiste.
2. kellelegi mingis asjas vastu vaidlema, millegagi mitte nõus olema. Mees ei seisnud naisele üheski asjas vastu. Üks tahab tööle asuda, teine seisab sellele risti vastu. Kellegi käsule, nõudmistele vastu seisma. Isa seisab poja abielule vastu. Algul seisis vend minu ettepanekule kõvasti vastu. *Ja ühel päeval ei suutnud ta enam vastu seista laste palvele, et ka nemad endile koera võtaksid. E. Krusten.
3. kellegi tasemeni küündima. Naljasoone poolest ei seisa talle keegi vastu.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur