[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

juhatama37

1. midagi v. kedagi (seletuse v. õpetuse abil) kätte näitama, midagi v. kedagi leida aitama. Naine juhatas nad läbi õuede naabertänavale. Juhatas meile kõige otsema tee raudteejaama. Lahkelt juhatati, kus teemeister elab. Mees läks juhatatud suunas. Teid on valesti juhatatud, Kaera tänav on hoopis teises kandis. Peremees juhatas külalise esikust tuppa istuma. Kes sind siia, minu juurde juhatas? Bussipeatusest juhatab teeviit spordibaasi. Kuu ja tähed juhatasid talle teed. Vastutulija juhatas mulle hea söögikoha. Juhata 'soovita' mulle öömaja, korralik korter. *„Mine Mari juurde!” juhatas aga tüdruk kiusakalt. F. Tuglas. || kõnek õpetama, nõu andma. Aegsasti juhatati, kuidas peab lehma lüpsma. Peremees juhatas, mida tuleb õlle tegemiseks muretseda. Kõik aina juhatavad ja õpetavad. *„Näete, te võtate neid,” juhatas Meinhard. H. Väli.
2. millegi kulgu v. tegevust suunama, juhtima (2. täh.) Koosolekut, nõupidamist, istungit juhatama. Koori, orkestrit juhatama. Ehitustöid juhatama. Seltsi tööd juhatas mu hea tuttav.

konsulteerima42

1.komitatiivigakellegagi nõu pidama. Selles küsimuses peaks erialainimestega konsulteerima. Ma pean enne otsuse tegemist kolleegidega konsulteerima. Konsulteeri mõne arstiga, kuula, mis nõu nad annavad!
2.partitiivigakelleltki nõu küsima. *..[ema] muretses väga tema tervise pärast ja konsulteeris paljusid arste. P. Viiding.
3.partitiivigakõnek kellelegi nõu andma, konsultatsiooni andma. Professor konsulteeris üliõpilasi.

nõustama37
nõu andma. Kutsenõuandla on nõustav asutus. *Jah, oleks nõustanud talle seda naisevõtmist mõni kahjurõõmutsev sõber .. A. Saarna.

nõutama37

1. hankima, muretsema, soetama. Tuleb hakata aegsasti ehituseks materjali nõutama. Teateid, uudiseid, selgust, tõendeid, abi, õigust, toetust nõutama. Tuleb nõutada vajalikud dokumendid. Nõutas vanematelt abiellumisloa. Kavatseb endale uue auto nõutada. Kui üksi ei saa hakkama, nõutab endale abimehe. *Sa oleksid võinud veel rohkemgi kõrvalt lapsi nõutada, ja mina oleksin olnud kõigi nende isa. A. H. Tammsaare. *Tema punetavast näost selgus, et ta endale topsist juba ohtrasti oli tuju nõutanud. E. Vilde.
2. hrv nõu andma. *Tohter nõutas, et mingu maale, tehku tööd. A. Mägi.

selgitama37

1. millegi sisu, olemust üksikasjaliku(ma)lt avama, midagi (suuliselt v. kirjalikult) lahti mõtestama v. põhjendama, seletama (1. täh.) Seda asja tuleb inimestele selgitada. Selgitab lihtsamate sõnadega artikli mõtet. Lastele peab liiklusreegleid selgitama korduvalt, kannatlikult. Lektor selgitas põhjalikult rahvusvahelist olukorda. Selgitage meile oma seisukohta lähemalt! Leian, et peaksite oma teguviisi, oma teo motiive kuidagi selgitama. Kohus peab kaebealusele selgitama tema õigusi. Selgitage, kuidas see juhtus! Oodake, ma selgitan teile, kes on kolonisaator! Ülo püüdis midagi selgitada, kuid teda ei kuulatud. „Helistan sulle mitte ajaviiteks, vaid tööasjus,” selgitas Epu hääl telefonitorus. Artiklis selgitatakse majanduskriiside olemust. Tõlkija kirjutatud on teose järelsõna ja selgitavad märkused. || juhatust, nõu andma, õpetama. Ema selgitab, kuidas õigesti kingapaelu siduda. Poisile peab selgitama, et seinale sodida pole ilus.
2. kindlaks tegema, (välja) uurima. Geoloogid on selgitanud meie maavarade leiukohad. Uute keemiliste ühendite omadusi alles selgitatakse. Võistlustel selgitati Eesti meister iluvõimlemises. Žürii ülesanne on selgitada laulude paremusjärjestus. Luuraja pidi selgitama koha, kus saab jõge ületada. Juurdlus peab selgitama tulekahju põhjuse. Süüdlane jäi selgitamata. *Siis lõid võimsad põdrapullid oma sarvedega pead raksatades kokku, et selgitada, kes on siin kõige võimsam. A. Kalman.
3. lahendama, klaarima, ära õiendama. Arusaamatused selgitati kiiresti. Mehed selgitasid oma segaseid vahekordi. Mindi kohtusse tüliasja selgitama.
4. selgeks muutma, klaarima; klaarides kõrvaldama. Loodetuul selgitab taeva. Vett, mahla selgitama 'selgida laskma'. Läksin jalutama, et selgitada väsinud pead. Võttis hulk aega, enne kui ta kuuldut peas selgitada jõudis. *Külma vett kaela, ajab roidumuse pääst, selgitab leilinärvetuse. A. Mägi.

südamele ~ südame peale panema
tungivalt soovitama, nõu andma, millelegi eriti tähelepanu juhtima, midagi eriti rõhutama; manitsema. Meistrile pandi südamele, et ta jälgiks hoolikalt tööde kvaliteeti. Isa pani Peetrile südamele eriti hoolas olla. Ta püüdis mulle lahkumisel veel üht-teist südamele panna. Arst pani südamele: rohkem liikumist ja puhkust. *Koolmeister pani südamele lauluproove, mis algavat järgmisel pühapäeval .. M. Metsanurk. *Tädi Annale oli haiglas südame peale pandud, et paranejat asjatute küsimuste ja järelepärimistega ei tüüdataks. A. H. Tammsaare.

õpetama37

1. teadmisi, oskusi ja vilumusi andma; juhendades, suunates v. eeskujuks olles kellelgi mingit oskust v. harjumust kujundama; juhatust, nõu andma. Tunnis tuli istuda vaikselt ja kuulata, mida õpetaja õpetab. Õpetas gümnaasiumis mitut ainet. Ta õpetab ülikoolis jaapani keelt, filosoofiat, kõrgemat matemaatikat. Koolis õpetatakse ka kombeid ja käitumist. Munkadele õpetati mediteerimist ja võitluskunste. Koolmeister õpetas lastele aabitsatarkust. Ema hakkas lapsele tähti, aabitsat õpetama. Kes sind lugema õpetas? Laps tuleb õpetada kingapaelu siduma. Onu õpetas mind niitma. Isa õpetas talle selgeks kõik maatööd. Õpeta mulle, kuidas tuulelohet teha. Kes selle poisi küll jooma, valetama õpetas? „Pane ööseks kompress peale,” õpetas ema. Üks teeb, teised õpetavad. Teist oskab igaüks õpetada. Ära tule mind õpetama, tean seda sinust paremini. Rääkis õpetaval toonil. Õpetavad sõnad. Muna õpetab kana. ||elutu subjektigakogemus(t)e kaudu (elu)tarkust andma. Küll elu teda õpetab. Aastad on õpetanud eluraskustest üle saama. Olin algul kehv kuduja, aga töö õpetas 'töö käigus õppisin'. || õpetatud (kõrgesti) haritud, (hea) väljaõppe saanud. Õpetatud mehed. Õpetatud nõukogu. Õpetatud Eesti Selts. See jäägu õpetatud peade otsustada. Õpetatud arste oli Eesti linnades juba keskajal. || (loomade kohta:) dresseerima. Õpetas kutsika sitsima. Püüab papagoid rääkima õpetada. Hobune oli õpetamata ja peru. Kes vana karu enam tantsima õpetab. *Karjastel oli saanud harjumuseks oinaid tigedaks õpetada. E. Tarkpea.
2. karistama, õpetust andma, kellelegi näitama (6. täh.) Ma sind õpetan, kui sa osatamist ei jäta! Oota, oota, küll ma sind õpetan ja sulle jalad alla teen! Teda oleks vaja väheke õpetada, mis ta siin ülbitseb. Paras talle, et ta selle metalliäriga õpetada sai (kibeda kogemuse saamise kohta). *Tol ajal oli igal vanemal madrusel õigus sind köieotsaga õpetada, rääkimata veel säärasest saksast nagu purjekakapten. J. Parijõgi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur