[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

nägemus ‹-e 5› ‹s›

1. tahtmatu nägelik meelelise elavuse ning teravusega kujutlus, visioon. Hallutsinogeenidest põhjustatud nägemused. Selgeltnägija, prohveti nägemused. Palavikuhaige näeb viirastuslikke, painavaid nägemusi. E. Viiralti „Põrgu” ja „Kabaree” on ilmselt lähtunud kunstniku nägemustest. Romaanis põimus realistlik elukujutus ulmade ja nägemustega. Ilmus, hajus, kadus kui nägemus. *Öö piirab, kuid süvendab ühtlasi mõttetegevust, loogikajuhtmed loiduvad, fantaasia huljutab nägemusi .. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: hirmu|nägemus, palaviku|nägemus, sisenägemus.
2. see, kuidas keegi kedagi v. midagi näeb, kogeb v. tõlgendab; seisukoht, arusaam, hinnang. Gustav Suitsust kui õpetlasest ja inimesest on tema õpilastel ja kolleegidel õige erinevaid, üsna vastakaidki nägemusi. Milline on sinu nägemus asjast? Minu nägemuse järgi tuleks tegutseda viivitamatult. *Kirjandus ei paku ajalugu, vaid nägemusi, heal juhul ajaloo võimalusi. L. Meri.
▷ Liitsõnad: elu|nägemus, luule|nägemus, maailmanägemus.