[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

mürk1 ‹mürgi 21› ‹s›
aine, mis teat. koguses ja kanguses organismi sattununa põhjustab muutusi organismi elutegevuses, talitlushäireid v. surma. Taimsed, loomsed, mineraalsed, sünteetilised mürgid. Toksiinid on mikroobsed mürgid. Tugev, ohtlik, surmav mürk. Kiiresti, aeglaselt mõjuv mürk. Paikse, üldise toimega mürgid. Arseen, strühniin jt. mürgid on väikestes annustes ravimid. Võttis mürki, tappis enda mürgiga. See mürk prussakaid ei tapa, ei võta. Pani hiirtele mürki. | piltl. Kadeduse, kahtluse, kiivuse, viha mürk hinges, südames. Laim oli mürk ta hingele. Naine oli mehe vastu mürki täis.
▷ Liitsõnad: meele|mürk, naha|mürk, noole|mürk, närvi|mürk, puute|mürk, ründe|mürk, sööbemürk; mao|mürk, mesilas|mürk, rästiku|mürk, seene|mürk, taimemürk; putuka|mürk, rebase|mürk, roti|mürk, söötmürk; vastumürk.

[millegi peale] mürki võtma
(milleski) täiesti kindel, veendunud olema. Võin mürki võtta, et see oli tema. *See mees ei piiksata eladeski ülearust, selle peale võib mürki võtta. H. Angervaks.

mürk2 ‹mürgi 21› ‹s›
murd teras. *Üle jõe jooksis määratu suur mürgist sild, põhi rauast rajatud .. J. Kunder.