[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 21 sobivat artiklit.

ameti|raha
hrl. kaelas kantav suure mündi kujuline ametimärk. Rektori, vallavanema, kohtumehe ametiraha.

automaat-maadi 21› ‹s

1. seade v. seadmete kogum, mis iseseisvalt, inimese vahetu osavõtuta sooritab teat. operatsioonide kompleksi. Automaadi töötsükkel. Tehnoloogilised, elektromehhaanilised automaadid. Automaati seadistama. || mündi v. žetooni sisselaskmisel käivituv, hrl. midagi väljastav seade. Automaadist sai gaseeritud vett. Võtsin automaadist kohvi ja šokolaadi. Helistasin automaadist. || piltl (mehaaniliselt, masinlikult v. tuimalt, hingetult töötava, tegutseva inimese kohta). *Kui pole pead, saks sest ei tunne puudust, / ta – automaat, kes täidab ainult käsku .. J. Barbarus.
▷ Liitsõnad: ajalehe|automaat, arvutus|automaat, joogi|automaat, jootmis|automaat, keevitus|automaat, kohvi|automaat, makse|automaat, mängu|automaat, müügi|automaat, panga|automaat, pileti|automaat, pool|automaat, rahavahetus|automaat, sularaha|automaat, telefoni|automaat, transpordi|automaat, täis|automaat, vee|automaat, villimis|automaat, õlleautomaat.
2. automaatpüss; püstolkuulipilduja. Kalašnikovi automaat. Tulistas, laskis automaadist valangu. Automaat seljas, rinnal, kaenlas, käes.

avers-i 2› ‹s
mündi, medali (pildiga) esikülg; ant. revers

jukebox [džuukboks] ‹-i 21› ‹s
masingrammofon, millesse mündi laskmise järel hakkab mängima soovitud lugu

kirikirja 31› ‹s

1. hrl. graafiliste märkide süsteem keelelise väljenduse kinnistamiseks ja edastamiseks. Egiptuse, kreeka, ladina, slaavi, heebrea, araabia, hiina, armeenia, gruusia, gooti kiri. Pimedate kiri. || šrift, trükikiri, selle liik v. kraad. Raamat trükiti Laakmanni kulu ja kirjadega 'väljaandel, kirjastusel'. Antiikvas, groteskis, fraktuuris vm. kirjas trükitud raamatud. Paks, jäme, rasvane, poolpaks, harilik kiri. Suure kirjaga raamat, kuulutus. || kirjutamine, kirjaoskus; kirjatarkus, kirjasõna. Kolkakülades ei osatud lugeda ega tuntud kirja. *Kui tema amet oleks kirja uurida, võiks ta rääkida niisama targalt kui Küti Elmar. E. Tennov.
▷ Liitsõnad: hieroglüüf|kiri, häälik|kiri, kiil|kiri, kiir|kiri, masina|kiri, mõiste|kiri, nöör|kiri, pilt|kiri, raid|kiri, ruuni|kiri, sala|kiri, silp|kiri, sõlm|kiri, tähtkiri; fraktuur|kiri, grotesk|kiri, kapitaal|kiri, kapiteel|kiri, korpus|kiri, kursiiv|kiri, ptii|kiri, püst|kiri, trüki|kiri, versaalkiri.
2. kirjamärkide käsitsi kirjutamise viis; käekiri. Tal on ilus, selge kiri. Kiri on hästi loetav, lohakas, kribuline. Kogu päevik on täis tihedat peent kirja.
▷ Liitsõnad: ilu|kiri, kald|kiri, plakat|kiri, püst|kiri, standard|kiri, ümarkiri; pliiatsi|kiri, tindi|kiri, tušikiri; kirbukiri.
3. kirjamärkidest koosnev tekst. Kiri päevikus on tuhmiks muutunud. Kõnnitee serval olid sildid kirjaga „Murul käimine keelatud!” Hauakivide kiri oli peaaegu kustunud. Ega kiri valeta. || mündi pool, millel on väärtust märkiv number koos rahaühikut märkiva sõnaga; ant. kull. Väljakupoolte loosimisel tuli kohtunikul kulli ja kirja visata. Kull või kiri? (küsimus loosimisel, liisuheitmisel). Kulli ja kirja mängima 'õnnemängu mängima, kus võidab see, kes õigesti ennustab, kas pöörlema pandud v. õhku visatud mündil jääb kukkumisel peale vapi- või kirjapool'.
▷ Liitsõnad: all|kiri, haua|kiri, juht|kiri, käsi|kiri, lipu|kiri, peal|kiri, raidkiri; neoon|kiri, tulekiri; õigekiri.
4. (posti teel lähetatav) ümbrikku pandud v. suletud paber kirjutatud tekstiga tea(de)te edastamiseks vm. Ametlik kiri. Tähitud kiri. Õhuke, paks, pikk, lühike, napisõnaline, lakooniline kiri. Avatud, avamata kiri. Kirjade sorteerimine, tembeldamine postiasutuses. Ema, sõbra kiri. Kiri kallimalt. Laual on vanemate kiri. Kiri kodumaalt, välismaalt, Lätist. Tema kirjad kodustele. Kirja kirjutama, saatma, ootama. Luges kirja läbi. Panin kirja posti. Kleepis kirja kinni. Tegin kirja lahti. Sain temalt mitu kirja. Ajalehele, toimetusele saabus lugejatelt palju kirju. Mul on sulle kiri üle anda. Viimase postiga tuli mitu kirja. Rebis kirja tükkideks, puruks. Kirjas polnud sõnagi viimastest sündmustest. Püüdis asja ajada kirja teel. Vangid vahetasid kirju salaja. Teda polnud kodus, jätsin talle väikese kirja. *.. Roht ilmutab hiljem „Tallinna Teatajas” koguni avaliku kirja, milles peale muu teatab, et ta oma endiste kirjanduslike sõprade pärast häbeneb. J. Kärner. || selles vormis kirjutatud ilukirjanduslik vm. teos. O. Lutsu teos „Kirjad Maariale”. Pauluse kirjad. || kirjaümbrikut meenutav nõelte pakend. Kiri nõelu.
▷ Liitsõnad: anonüüm|kiri, armastus|kiri, era|kiri, kaas|kiri, kaebe|kiri, lepitus|kiri, meeldetuletus|kiri, protesti|kiri, soovitus|kiri, tänu|kiri, vabandus|kiri, vastus|kiri, viisakus|kiri, õnnitlus|kiri, ässituskiri; e-|kiri, elektronkiri; liht|kiri, tähtkiri.
5.hrl. pl.kõnek dokument, ametlik paber; ürik. Laos oli vähem kaupa, kui kirjad näitasid. Arveametnik ja kassapidaja hoiavad kirjad ilusasti korras. *Vahepeal on Emmi – kirjade järgi Anette-Emmeline – vankripäras end sõidusuunda pööranud .. M. Traat. *Tead, Logina on kolmsada aastat vana koht ... Juba poola-aegsetes kirjades mainitakse. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: au|kiri, ees|kiri, hinna|kiri, kaitse|kiri, kiitus(e)|kiri, kinke|kiri, käsk|kiri, luba|kiri, märgu|kiri, nõude|kiri, palve|kiri, pant|kiri, põhi|kiri, raha|kiri, ratifitseerimis|kiri, ring|kiri, saate|kiri, suunamis|kiri, teenistus|kiri, turbe|kiri, voli|kiri, võla|kiri, ärakiri; hinge|kiri, kiriku|kiri, nime|kiri, revisjonikiri.
6. kõnek nimekiri; ‹sisekohakäänetesosutab kategooriale, liigile, rühmale, kuhu keegi loetakse, arvatakse kuuluvat v. kust keegi välja arvatakse. Poisid võib juba meeste kirja arvata. Oled sa ikka veel poissmeeste kirjas? Koolis oli ta kogu aeg kolmemeeste kirjas. Õppeedukuselt on kool paremate kirjas. Teda ei saa veel kahtlusaluste kirjast kustutada. *.. väga ja väga võimalik, et ta enam polegi Häänküla kooli õpilaste kirjas. O. Luts.
7. van raamat. *Pealegi, kui Ants tõesti tahtis teada, kas vanus raamatuis leidub midagi huvitavat Vanapaganast, siis võis ta õpetaja poole pöörduda, sest see pidi ometi vanu kirju tundma. A. H. Tammsaare. || piibel, püha raamat. Kirigi ütleb, et vanemate patud nuheldakse laste kätte.
▷ Liitsõnad: aja|kiri, kuu|kiri, püha|kiri, reisi|kiri, väitekiri.
8. (kaunistav) muster, ornamentika (riidel, puuesemetel jm.). Lilleliste kirjadega põll. Särgikäiste kiri. Ilusa kirjaga kangas. Põletatud kirjadega puunõud. Hiiu kirjadega õllekapp. Lõikas kepile kirjad peale. Uhkete kirjadega tort. Musta-valget kirja 'musta-valgekirju' lehm. | piltl. *.. tüdruku küüned olid sinna [põsele] jätnud kirja, mida ei saanud valesti mõista. R. Kaugver.
▷ Liitsõnad: kampsuni|kiri, kinda|kiri, käise|kiri, pitsi|kiri, puidu|kiri, suka|kiri, tanu|kiri, tikandi|kiri, vaiba|kiri, varruka|kiri, vöökiri; pilu|kiri, põletuskiri; kalasaba|kiri, kirbu|kiri, kärbse|kiri, liblika|kiri, lill|kiri, vikkel|kiri, vöötkiri.

kull-i 21› ‹s

1. röövlindude (ning mõne välistunnuse poolest neid meenutavate lindude) rahvapärane üldnimetus. Suur, väike, must, kirju kull. Kull tiirutab, laugleb kõrgel õhus. Kull varitseb kanapoegi. Jänes sattus kulli küüsi. Peoleod kutsub rahvasuu ka kräunujaks kulliks. | (hrl. inimese kohta käivates võrdlustes). Silmad teravad nagu kullil. Nina nagu kulli nokk. Sul on küüned kui kullil. Sööstis nagu kull ohvri kallale. Kullist ei saa tuvikest. *See [= sõda] oli kiskjam kui kull .. L. Kibuvits.
▷ Liitsõnad: hiire|kull, jahi|kull, kala|kull, kana|kull, loor|kull, raisa|kull, raud|kull, öökull; laisk|kull, vihmakull; elu|kull, kismakull.
2. kullimäng; juhtiv mängija selles. Lapsed mängisid kulli. Teda löödi kulliks.
▷ Liitsõnad: jooksu|kull, kükakull.
3. vapikotka kujutis. Tsaari, keisri kull. Poola, Saksa kull. Dokument on õige, kulliga pitser on all. || rahamündi vapikujutisega pool. Kulli ja kirja viskama 'loosima, liisku heitma nii, et valik v. otsus tehakse ettelepitult selle järgi, kas õhku visatud mündil jääb maha kukkudes peale vapi- v. kirjakülg'. Otsustagu kull ja kiri, kumb meist peab sinna minema. Mängiti kulli ja kirja 'mängiti hasartmängu, milles võidab see, kes õigesti ära ütleb, kumb külg (kull v. kiri) õhku visatud mündil kukkudes peale jääb'.
▷ Liitsõnad: kohtu|kull, kroonukull.
4. kõnek rubla (vm. suurem rahaühik). Laena mulle homseni kümme kulli! See maksis viissada kulli.

legend-i 21› ‹s

1. rahvajutt mingist (ajaloolisest) sündmusest v. isikust; jutustus pühaku, usumärtri vms. (ime)tegudest, vagajutt. Legendid Karl XII-ndast, Rootsi Raudpeast. Piibli legendid. Legend pühast Birgittast. || väljamõeldis, ebausutav jutt. Tema võimetest räägitakse igasuguseid lugusid, mine tea, mis on tõsi, mis legend.
2. kunstiteosele lisatud seletav tekst; diagrammi, kaardi seletuskiri. Matkajad jälgivad kaarti ja legendi.
3. mündi, medali, pitsati vms. pealiskiri

metall-i 21› ‹s

1. iseloomuliku läike, suure plastsuse ning hea elektri- ja soojusjuhtivusega hästi sepistatav lihtaine v. sulam. Raud, malm, teras, vask, pronks, tina, alumiinium, tsink, kuld, hõbe, volfram jt. metallid. Mustad metallid 'raud ja selle sulamid'. Värvilised, haruldased metallid. Rask-, kergsulavad, radioaktiivsed metallid. Hallikas, hõbevalge metall. Looduses esinevad metallid peamiselt ühenditena. Metallist tarbeesemed, ehted. Metallide valu, keevitus, lõike-, surve-, lasertöötlus. Metallide tehnoloogia 'metallide ja nende sulamite tootmis- ja töötlemismeetodite kogum'. Metalli kuumutama, sulatama, taguma. Rooste sööb metalli.
▷ Liitsõnad: kerg|metall, laagri|metall, leelis|metall, leelismuld|metall, leht|metall, monel|metall, muld|metall, plaatina|metall, profiil|metall, rask|metall, sula|metall, toor|metall, valts|metall, valu|metall, vana|metall, väärismetall; mitte|metall, poolmetall.
2. kõnek metallraha, mündid. Raha on otsas, metalli veel kõliseb taskus. Üle kolme krooni metalli. Vahetasin viiekroonise metalliks. *.. heitsid [kerjusele] kübarasse punast või valget metalli. R. Sirge.

metall|raha
münt v. mündid. Paber- ja metallraha. Kroonine metallraha. Metallraha hoiukarp.

muusika|automaat
mündi sisselaskmisel käivituv, soovitud plaadi valiv ning selle läbi mängiv grammofon (kohvikutes, baarides v. mujal), jukebox

mängu|automaat
hrl. mündi v. žetooni sisselaskmisel käivituv meelelahutus- v. hasartmängu aparaat

mündi|alus
mündi kaal ja proov

mündi|koopia
pärast mündi vermimise ametlikku lõpetamist originaaltemplitega valmistatud münt. Algupärasega samast metallist mündikoopiad.

mündi|legend
kiri mündil

mündi|leid
arheol münt v. mündid arheoloogilise leiuna. Noorema rauaaja mündileiud Eestist.

pass1-i 21› ‹s
teat. dokument. a. isikutunnistus. Passi välja andma, vahetama. Suursaadiku diplomaatiline pass. Nooruk tõmbas taskust tuliuue passi. Passi kontrollima, küsima, ette näitama. Passi järgi on ta Mihkel, aga kutsutakse Mikk. Valge pass van tõend sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks tunnistamise kohta. Kollane pass van prostituudi pass. b. (tõu)looma tunnistus. Jahikoera pass. Vanasti olid hobustel passid. c. toote tehnilisi omadusi iseloomustav ja juriidiliselt tagav dokument. Liiklusvahendi tehniline pass. Igal tööpingil ja mootoril on oma pass. Külviseemne pass. Hoonete välisviimistluse passid. Mündi pass 'mündi see pool, mis täielikumalt kajastab tema riiklikku kuuluvust'. d. piltl pudel viina vm. alkohoolset jooki kellegi meeleheaks. Peremees võttis isamehelt passi vastu ja palus külalised lauda. Külapoisid tõkestasid pulmarongi tee ja nõudsid passi.
▷ Liitsõnad: autori|pass, garantiipass; hobuse|pass, hundi|pass, reispass; näpu|pass, vale|pass, välispass.

pipar|münt
bot maitse- ja ravimtaimena kasvatatav tugeva aromaatse lõhnaga kultuurtaim, vesi- ja rohelise mündi hübriid (Mentha piperita). Must, valge piparmünt. Kuivatatud piparmünt. Kamber lõhnas piparmündi ja koirohu järele.

revers-i 2› ‹s

1. mündi vapikülg v. medali tagakülg; ant. avers
2. jur vastutõend, millega tühistatakse mingi kohustus

taksofon-i, -i 10› ‹s
telefoniaparaat, mis võimaldab kõnelust, kui selle eest on eelnevalt mündi sisselaskmisega v. telefonikaardi soetamisega tasutud, telefoniautomaat. Poistekamp lõhkus, rüüstas taksofone.
▷ Liitsõnad: kaart|taksofon, münttaksofon.

vaskvase 22› ‹s

1. keemiline element, punakas pehme hästi soojust ja elektrit juhtiv metall (Cu); seda elementi rohkesti sisaldav sulam. Puhas, ehe vask. Vase ühendid, sulamid. Vase leiukohad. Vaske otsima, kaevandama, sulatama, töötlema. Pronks on vase ja tina sulam. Vasest ehted, mündid, toidunõud, hobuseriistad, ukselink. Vasest valatud peeker. Vasega rautatud kirst. Vase puudumine organismis võib põhjustada kehvveresust. Valge vask 'valgevask, messing'. Punane vask 'puhas vask; tombak'. Ta juuksed on punased kui vask. Kunstnik lõikas vaske linnapea portree (vaselõike tegemise kohta). Vask vaese kuld, tina kehva hõbe.
▷ Liitsõnad: leht|vask, toorvask; valgevask.
2. sellest materjalist münt (mündid) vm. ese(med). Taskupõhjas oli ainult pisut vaske. Kaupmees loeb vaske kokku. Majapidamises leiduv vask ja hõbe hõõruti läikima. Kellatornis kumiseb vask. *Viskas kõlinal hunniku vaske kõrtsimehe näo alla lauale .. R. Roht. || (vaskpillide kohta). *Viiulid ja vask, olge vait! Kuulame praegu oboed .. E. Vetemaa. ||hrl. pl.(vasest kaunistuste kohta). Vaskedega nahkvöö. Vanaisal on vaskedega piip. Päike sädeles nahkkiivri vaskedel. *.. valjaste ja sedelgate küljes haljakshõõrutud vased kiirgavad päikese säras. J. Mändmets.
3. (vaskjate värvide kohta). Haabadesse ilmus punast vaske. Ikka raskemaks muutus pilvede vask. *Kaskede kollane kuld, vahtrate puna ja tammede raske vask viirastus akendes valusalt ning rusuvalt. J. Kärner. *Valged juuksepahmad, / kaelte punav vask. H. Suislepp.

viskamavisata 48

1. hrl. käeliigutusega läbi õhu liikuma ja kuhugi langema panema, kä(t)ega hoogu andes kuhugi lennutama, heitma; loopima. Oda viskama. Viskas palli õhku, üles, vastu seina. Mina viskan palli ja sina püüad. Poiss viskas kassi kiviga. Keegi viskas lumepalli aknasse. Lapsed hakkasid käbidega märki viskama. Oled noole märgist mööda visanud. Viskas palli puhtalt korvi. Mängija viskas värava, korvi (punkti toova viske kohta). Sünnipäevalaps visati viis korda lae alla. Kanadele visati teri. Seemet mulda viskama. Kelle kord on täringut visata? Viskame liisku, kumb läheb. Kulli ja kirja viskama 'liisku heitma nii, et valik v. otsus tehakse ettelepitult selle järgi, kas õhku visatud mündil jääb maha kukkudes peale vapi- v. kirjakülg'. Lutsu viskama 'lapikut kivikest nii vette viskama, et see veepinda puudutades (korduvalt) õhku tagasi põrkab'. Leili viskama 'leili saamiseks vett kuumale kerisele viskama'. Jahukotid visati vankrile. Viskasin talle selle raha vastu vahtimist. Tõmbas kirja puruks ja viskas tükid tulle. Viskas asjad käest ja pani jooksu. Viskas koti nurka, lauale. Plangu taha on igasugust prahti visatud. Laev viskas Hamburgis mitmeks nädalaks ankru. Vett viskama 'urineerima (mehe kohta)'. Aken visati puruks. Ta visati kividega surnuks. Poisid viskasid 'mängisid' kurni. Mees istus paadipäras ja viskas lanti. Poiss armastab õnge visata 'õngitseda, õngega kala püüda'. *Mõtlesin, et kui umbes visata, kas siis saab sellele kasvuhoonele tagaaias pihta. P. Sauter. | piltl. Viska see mõte peast! || (labida, hangu vm. tööriistaga töötades) vrd viskama (9.a. täh.) Võta labidas ja viska mullahunnik laiali. Viskas hange tuisanud tee lahti. Augud tuleb kinni visata. Vanasti puhastati vilja kas sarjates või viskliga visates. *Nagu poleks midagi juhtunud, viskasid nad selle [heina]koorma koos rehealuse pööningule. H. Angervaks. || paiskama. Plahvatus viskas mehe kus seda ja teist. Kääriv õlu viskas vaadid puruks. Õlleankur viskas punni eest. Poiss tormas uksest välja kui vedrust visatud, nagu vedruga visatud. Vanamees kui visati liikvele. Viskas ukse teise nina ees klõmdi kinni. Äkitselt visati uks ristseliti lahti. Hobune viskas ratsaniku seljast. Tuul on jäätükid randa hunnikusse visanud. Jalad otsekui visati alt, järsku olin selili maas. ||impers.tugevasti sadama. Küll viskab vihma! Vastu õhtut hakkas üha rohkem lund viskama.
2. kiiresti v. hooletult panema; mõnes seoses ka: tõmbama, võtma. Viskas püksid jalga, hommikumantli selga ja jooksis ust avama. Oota natuke, viskan midagi selga. Viskas pleedi õlgadele, et sooja saada. Viskas kuue seljast, kingad jalast. Jahimees viskas püssi selga. *Seisukord on niisugune, et siin ei aita enam pabeross, vaid viska sigar näkku .. A. H. Tammsaare. *Sepp ei viitnudki palju aega, viskas ruttu oma kraamikompsukese kokku .. J. Jaik. || kõnek andma. Palka saan hästi ja vanamees viskab veel lisagi. Viskas jootrahaks kümneka. Äri õitseb ja viskab puhast. *.. kui praegu viskaks vennale paar tuhat pihku, ega sellest auku jääks. H. Kiik. *See nüüdne mood: tehakse vänts [= laps] valmis ja visatakse ema kätte [= emale kasvatada]. V. Saar.
3. mingi kehaosaga järsku, hoogsat liigutust tegema. Viskas uhkelt pea selga, kuklasse. „Misjaoks?” viskas tüdruk trotslikult peaga. Istus ja viskas jala üle põlve, ühe jala üle teise. Viskas tervituseks sõrme mütsi juurde. Laps magas, jalad teki peale visatud. Lehm viskas sabaga. Viskas ninaga küll ühe, küll teise toidu peale (toiduga pirtsutamise kohta). Ta võib iga päev jalad, koivad, kondid sirgu visata 'surra'. *Nipernaadi kuulas, viskas nina püsti ning raputas pead. A. Gailit. || vaadet korraks kiiresti kuhugi suunama. Viskas pilgu kellale, kaardile. Külaline viskas põgusa pilgu teistesse tubadesse. Põgenik viskas kiire pilgu selja taha. Poiss viskas võõrale üleoleva, väljakutsuva pilgu. Tüdruk ei vastanud midagi, viskas vaid põlgliku pilgu küsija poole. Naine hakkas silmi lakke visates hädaldama. *.. kuuldus mürinat, ta viskas silma sinna ja nägi tallmeistrit sõitvat kahehobusetõllaga. P. Krusten.
4. mingisse asendisse laskuma, heitma (ka koos enesekohase asesõnaga). Tahaks natukeseks ajaks pikali visata. Jonniv laps viskas end tänavale pikali. Mees viskas end seliti voodisse. Viskas end voodis küll küliti, küll seliti. Otsis kohta, kuhu magama visata. Keret viltu viskama 'pikali viskama, magama heitma'. Muist peret oli ammugi siruli visanud. Töö on tehtud – muudkui viska külili. Viskas end rohule kummuli ja puhkes nutma.
5. hüplikult liikuma, jõnksu sisse tegema; (heliplaadi kohta:) nõela v. laserikiirt mõnelt plaadirajalt risti üle libistama, nii et plaat mängib hüplikult. Võll on hakanud viskama.
6. kuhugi toimetama v. paigutama; kuhugi minema sundima. Mees visati vangitorni. Viskasin külalised ukse taha. Paljud töölised visati vabriku värava taha. || kõnek kiiresti kuhugi viima (hrl. sõidutama). Mootorpaat viskab su mõne minutiga üle järve. Ehk sõidad linnast läbi ja viskad mind sadamasse?
7. kiirgama, levitama, heitma. Kuu viskas veele kahvatu vastuhelgi. Põlevad halud viskasid põrandale heledaid laike. Seintel liikusid küünlaleegist visatud varjud. Korsten viskab paksu suitsu. Lõke lahvatas üles ja viskas särinal sädemeid. |impers.Ninna viskas praelõhna. Küdevast ahjust viskab tuppa palavust. Suust viskas viinalehka. Merelt viskas jahedat tuult.
8. midagi vahele v. vastu ütlema, lühidalt, hooletult v. järsult lausuma; (soravalt) rääkima. Viskas teiste jutu sekka paar lõbusat lauset, mõne repliigi. Vahel viskas perenainegi sõna sekka. „Lähen välja,” viskas tüdruk üle õla, mokaotsast. „Otsi lolli!” viskas poiss vastuseks. Nalja viskama 'midagi naljakat ütlema, naljatama'. Muudkui viskab teravmeelsusi. Mees viskas saksa keelt nii et lust kuulata. *.. ta viskas laia Valuvere murrakut ürgsemalt kui kõige vanemadki mehed siinkandis. E. Tennov. || (juttu) millelegi juhtima, keerama. Ema viskas jutu tütre meheleminekule.
9. tegevuse hoogsust, kiirust rõhutades asendab teisi verbe; rõhutab teise verbiga väljendatud tegevuse hoogsust. a. (kaevamise kohta). Mehed käisid iga päev kraavi viskamas. Muudkui viskas kraavi kaevata. *.. mul seal surnuaed lähedal – viskan ajaviiteks endale haua valmis. R. Sirge. b. (käimise vms. kohta). Viskas suurte sammudega, suuril sammel kodu poole. Autot pole, hakkame aga jala viskama. Mis see seitse kilomeetrit poistel visata on. See ka mõni maa, ainult (ühe) viluga visata (lühikese, ilma puhkamata läbitava vahemaa kohta). c. (kasvamise kohta). Poiss muudkui viskab kasvu, kasvamist, kasvada. Tüdruk on aasta jooksul pikkust, pikkusesse visanud. Poisike on äkitselt suureks visanud. Peale vihma hakkasid taimed viskama. Vili on järsku viskama hakanud. d. (kirjutamise, joonistamise vm. käelise tegevuse kohta). Viskas kiiruga mõne rea paberile. Kiri oli lühike, ilmselt rutuga visatud. Liig kergekäeliselt visatud luuletus. Viskas oma allkirja ainsa tõmbega paberile. Viskas avaldusele nime, käe alla 'kirjutas avaldusele alla'. Kunstnik viskas portree tunniga valmis. Tüdruk viskas 'õmbles' kleidi päevaga valmis. e. (alkoholi joomise kohta:) võtma. Naabrimees armastab viina visata. Mängiti kaarte ja visati kärakat. Viskasime mõned napsid. Viskame selle peale ühe õlle. Tule viska pits konjakit. Viskas tuju parandamiseks pitsikese. Viskas klaasi põhjani, klaasil põhja püsti. Viskame sinu terviseks! Võta viska lahkumise liikudeks. Peremees lükkas topka külalise ette: „Viska!”. f. tegema (üldises tähenduses, hrl. püsiühendites). Hundiratast, tiritamme, saltot viskama. Uisutajad viskavad toredaid poognaid. Jänes viskas põgenedes paar haaki. Vimkat, vigurit viskama. Mine tea, mis vembu veel viskab. Nii külm on, viska tuli pliidi alla. Suvel sai kõvasti tööd visatud.
10. (ütlustes ja piltlikes väljendites). Kõik esinejad olid sellised, et võta üks ja viska teist 'ühesugused kehvad kõik'. Töö visati kus seda ja teist 'jäeti sinnapaika' ning mindi tantsima. Selle mõtte võid küll metsa visata 'sinnapaika jätta'. Viskas luuletamise varna 'loobus luuletamisest'. Kops viskab üle maksa, kui sellist juttu kuuled. Vastuvaidlemine viskas ainult õli tulle 'tegi olukorda veelgi pingelisemaks'. Püssi põõsasse viskama 'alla andma; millegi tegemisest loobuma'. *Hakkas siis samast klassist pihta .. Kaks aastat tuupimist oli visatud vastu taevast. E. Männik.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur