[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

mõistma ‹mõistan 46›

1. aru saama, taipama; milleski selgusele jõudma v. selgusel olema. Õigesti, valesti, vääriti mõistma. Seda võib mitmeti, ka hoopis teisiti mõista. Nad mõistavad teineteist poolelt sõnalt. Ma ei mõistnud tookord sinu plaani, sinu mõtteid. Alles hiljem mõistsin oma eksitust, vanemate elutarkust. Sa ei mõista mind. Teise häda mõistab vaid see, kes ise on sellises hädas olnud. Mitte ei mõista, kuidas see võimalik on. Nüüd alles mõistsime, mis on juhtunud. Ma ei mõista, kuhu nad nii kauaks jäävad. Ta oli küllalt tark mõistma, mis tagajärjed ta teol võivad olla. Ma ei mõista uuemat muusikat. Kas sa mõistad, mis ma sellega öelda tahan? Seda pole raske mõista. Ma pole kolm päeva süüa saanud, mõistate! Mis seal mõista, see on lapselegi selge. Kas ta siis tõesti ei mõista, et teda ei sallita? Mõistis naise olekust, et see on solvunud. Mõistsin ta vaikimist nõusolekuna. Andsin märku vaikida, kuid sõber ei teinud mõistma 'tegi, nagu ei saaks aru'. Andis näoilmega mõista, et teda see jutt ei huvita. Talle anti mõista 'lasti aimata, vihjati', et ta on kambas ülearune. || (mõiste sisu piiritledes, midagi defineerides). Mida mõistab pedagoogika kasvatuse all? Silindri all mõistame geomeetrilist keha. Selgita, mida sina mõistad aususe all. Loodusena laiemas tähenduses mõistetakse universumit tervikuna.
2. mõistatama, ära arvama. Mõista, mis see on: üks hiir ja kaks saba? Lapsed, mõistke, mis mul peos on! Jälle andsid sa mulle mõistatuse mõista. Mõista, mõista, mu õeke: / „Mis sealt tõuseb soost sinine?” / Mina mõistan, miks ei mõista: / „Kuu tõuseb soost sinine.”.
3. kõnek oskama. Kas ta rootsi keelt mõistab (rääkida)? Laps mõistab juba lugeda. Kas ta ujuda, jalgrattaga sõita mõistab? Mõistab niita, korvi punuda, kangast kududa. Kas sa seda pillilugu veel mõistad? Keegi ei mõistnud seda tööd korralikult. Mõistab ükskordühte peast. Ei mõistnud nii äkki midagi vastata. Kas ta mõistab siit üksi koju minna? No mis sa mõistad öelda niisuguse jutu peale! Mõistab meelitada ja mesimagus olla. Kes oleks mõistnud midagi seesugust arvata! Tema ei mõista kellegagi hästi läbi saada. Mis te lapsed tülitsete, kas (te) ei mõista ilusasti mängida! Mida üks ei mõista teha, seda mõistab teine. Mõistsid alustada, mõista lõpetada. *.. ikka julgesti sisse – siin peres mõistetakse külalistest lugu pidada! E. Vilde.
4. kellegi, millegi kohta otsust langetama, hinnangut andma, oma suhtumist määratlema; (kohtu)otsusega määrama. Ei maksa teist inimest nii kergesti hukka, süüdi mõista. Need seisukohad, agressioon, noorte vääritu käitumine mõisteti karmilt hukka. Kas võime meie teiste üle kohut mõista? Ta kutsus mind nende tüliasjas õigust mõistma. Nende üle mõisteti kohut maakohtus. Mis talle kohtus mõisteti? Mis kohus süüdlastele mõistis? Kohtualune mõisteti süüdi, õigeks. Talle mõisteti 100 krooni trahvi, kolm aastat tingimisi. Mõisteti karistust kandma, vangi, sunnitööle, asumisele, surma, mahalaskmisele. Kohus lahutas abielu ja mõistis lapsed emale. Võitjate üle ei mõisteta kohut 'võidu saavutamise teid ei seata kahtluse alla, tähtis on võit ise'. *Või peab ta võimude kätte toimetama, et talle mõistetaks seadust mööda? A. H. Tammsaare. || määrama. Assimileerumisele ning väljasuremisele mõistetud väikerahvad. *Pantide väljalunastamisel mõisteti, et pidin Laurat suudlema. L. Perandi. || kõnek hüvitust, tasu andma. Kas pidid haiglas arstile midagi mõistma ka? *.. ütles, et ma ei pea tema tööst siin talus mitte midagi, et ma ei mõista talle midagi .. E. Mihkelson.

enesest(ki) ~ endast(ki) mõista vt enese

iseenesest(ki) ~ iseendast(ki) mõista vt iseenesest vt iseendast

kinni mõistma
kõnek vangi mõistma. Ta jäi metsavargusega vahele ja mõisteti mitmeks aastaks kinni.

mitte kahte(gi) ~ kolme(gi) lugeda mõistma vt kaks vt kolm

muidugi mõista vt muidugi

nalja mitte mõistma vt nali

välja mõistma
kohtuotsusega teat. summat (välja) maksma v. kusagilt lahkuma kohustama. Kohus mõistis alimendid välja. *„Aga nad elavad seal sees!” – „Nad on välja mõistetud, ja tähtaeg on ammu möödas!..” E. Särgava.

ära mõistma
(mõistatust) ära arvama. Mõista ära, mis see on! *.. ei suutnud ära mõista, kuhu ta vend ometi jäi. Ka ümberkaudsed inimesed olid Andrese kadumisest väga imestunud. J. Vahtra.