[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

alkoholomeetria ‹1› ‹s›
alkoholisisalduse määramine alkoholi ja vee segus

allika|kriitika
aj allikaõpetuse osa, mille ülesandeks on ajalooallikate väärtuse määramine

analüüs ‹-i 21› ‹s›
(alg)osadeks lahutav uurimine, eritlus. Analüüs ja süntees. Teaduslik, loogiline analüüs. Sündmuste, nähtuste, olukorra asjalik, kaine, põhjalik analüüs. Peen psühholoogiline analüüs. Grammatiline, süntaktiline analüüs. Kirjandusteose analüüs. Vigade analüüs. Andmete statistiline analüüs. Matemaatiline analüüs 'matemaatika haru, mis uurib funktsioone piirväärtuste meetodil'. || ka keem aine koostise osaline v. täielik kindlakstegemine, koostisosade määramine. Keemiline, kvalitatiivne, kvantitatiivne, anorgaaniline, orgaaniline analüüs. Vee laboratoorne analüüs. Tehti maomahla, rooja, uriini, vere analüüs.
▷ Liitsõnad: elementaar|analüüs, enese|analüüs, gaasi|analüüs, kaal|analüüs, lause|analüüs, maht|analüüs, majandus|analüüs, makro|analüüs, mikro|analüüs, mulla|analüüs, psühho|analüüs, spektraal|analüüs, õietolmuanalüüs.

demarkatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. hrl pol piiri v. piirjoone määramine
2. med surnud kudede piiristumine eluskoest. Nekrootilise koe demarkatsioon.

elementaar|analüüs
keem orgaanilise aine koostiselementide määramine

enese|määramine ‹-se 5› ‹s›
(hrl. rahvuse kohta:) ise oma rahvusliku ja riikliku korralduse määramine

gaasi|analüüs
keem gaasisegu koostise määramine

granulomeetria ‹1› ‹s›
teralise materjali (kivimite, pinnase jm.) fraktsioonkoostise määramine; selle määramise meetodid

kolorimeetria ‹1› ‹s›

1. keem fotomeetrilise analüüsi meetod värviliste keemiliste ühendite kontsentratsiooni v. koguse määramiseks
2. füüs värvuse spektraalkoostise määramine kolorimeetriga

liisk ‹liisu 21› ‹s›
mingi kokkulepitud toiming otsuse langetamiseks kellegi kasuks v. kahjuks, loos. Liisk otsustagu. Heidame, võtame, viskame, tõmbame liisku, kes meist läheb. Kellele liisk langeb, sel tuleb minna. Lahendame, otsustame asja liisuga. Liisk on langenud 'asi on otsustatud, otsus on tehtud'. *Siis võeti liisku peerutükkidega ja kõige lühem sattus Tähve näppudesse. A. Mälk. || aj (Venemaal kuni 1914. aastani:) nekrutiks mineja määramine loosiga. Ainuke poeg pääses tavaliselt liisu alt. Oli liisus käinud ja vabaks saanud. *Sügisel liisku minnes oli Jaagup peenike nagu piibuora: ei annud mõõtu täis ja jäeti teiseks aastaks. A. H. Tammsaare.

lokatsioon ‹-i 21› ‹s›
esemete asukoha kindlaksmääramine; sõj sihtmärgi asukoha määramine
▷ Liitsõnad: hüdro|lokatsioon, raadio|lokatsioon, ultrahelilokatsioon.

mulla|analüüs
põll mulla koostise, reaktsiooni vms. määramine

nominatsioon ‹-i 21› ‹s›
auhinnakandidaadi nimetamine v. määramine. Film kogus tervelt kaheksa Oscari nominatsiooni.

ordinatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. kirikl vaimuliku ametisse pühitsemine. Preestri, piiskopi ordinatsioon.
2. med ravimi v. raviprotseduuri määramine. Mudavannid arsti ordinatsiooni järgi.
3. biol koosluste v. nende koostisosade ökoloogilisse ritta järjestamine. Lääne-Eesti laidude ordinatsiooni koostamisel võeti aluseks ühiste taimeliikide arv.

orientatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. asend (ilmakaarte suhtes). Köögi sobivaim orientatsioon hoones on põhja või itta. Hoone orientatsioon tänava suhtes.
2. oma asukoha ja liikumissuuna õige määramine; ülevaade mingist kohast, olukorrast vms., orienteerumine. Ruumiline orientatsioon. Sukeldumisel kaotas ta hetkeks orientatsiooni. *Lepassaar on kaotanud orientatsiooni kalendris, nagu enamik ta kaasvangidestki. P. Viiding.
3. suund, hoiak, kallak. Vene orientatsiooniga suund rahvuslikus liikumises. Tolleaegne haritlaskond oli valdavas osas prantsuse orientatsiooniga. Valitsuse välispoliitiline orientatsioon on muutunud. Raes sai ülekaalu Rootsile alistumise orientatsioon. Riigi orientatsioon industrialiseerimisele. Ida, lääne orientatsiooniga väljaanne.
▷ Liitsõnad: elu|orientatsioon, kutse|orientatsioon, väärtusorientatsioon.
4. mat mõiste, mis täpsustab tasandil pöörde suuna, ruumis kruviliikumise suuna

proovi|koda
asutus, mille põhiülesandeks on väärismetallist esemete proovi määramine ja nende tembeldamine || hrv (muu millegi proovimisega seotud asutuse v. ruumi kohta). Proovikojas katsetati mitmesuguste süütesegude omadusi.

proovimine ‹-se 5› ‹s›
(< tn proovima); geol maavara koostise ja omaduste määramine proovide alusel. Keemiline, mineraloogiline proovimine.

purunemis|teim
tehn laboratoorne aine purunevuse määramine

solmisatsioon ‹-i 21› ‹s›
muus silpnimetustega noodilugemine v. noodist laulmine; laulu heliastmete koha määramine helisüsteemis

spektraal|analüüs
füüs keem aine koostise määramine tema spektri järgi. Taevakehade spektraalanalüüs. Optiline spektraalanalüüs.
▷ Liitsõnad: aatomi|spektraalanalüüs, molekulispektraalanalüüs.

struktuuri|analüüs
keem keemilise ühendi struktuuri määramine

taksatsioon ‹-i 21› ‹s›
hinna, väärtuse määramine, hindamine. Kinnisvarade taksatsioon.

teim ‹-i 21› ‹s›
tehn materjali, konstruktsiooni, seadme vm. omaduste (laboratoorne) määramine. Mudel talus edukalt kõik teimid.
▷ Liitsõnad: kestvus|teim, koormus|teim, kulumis|teim, löögi|teim, nihke|teim, painde|teim, purunemis|teim, rebimis|teim, surve|teim, tugevus|teim, tõmbeteim.

tensomeetria ‹1› ‹s›
tehn tarindi koormamisel tekkivate pingete v. pinguse katseline määramine. Tensomeetriat rakendatakse ka materjalide ja toodete katsetamisel.

tugevus|teim
tehn materjali tugevusomaduste katseline määramine