[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

flööt ‹flöödi 21› ‹s›
muus õrna puhta kõla ja kõrge heliulatusega puupuhkpill, mida mängitakse küljel asetseva aukhuuliku kaudu. Flööti mängima, puhuma, õppima. Mozarti kvartett flöödile, viiulile, aldile ja tšellole. Esitas flöödil keerulisi improvisatsioone.
▷ Liitsõnad: alt|flööt, böömi|flööt, paani|flööt, pikolo|flööt, plokkflööt.

kaardi|laud
laud, millel kaarte mängitakse. Istus pooled ööd jooma- või kaardilaua taga. Veetis terve õhtu kaardilauas. *Ta ei kohkunud tagasi kaardilauastki, jättes sinna enamasti viimse veeringu. K. Rumor.

kaardi|põrgu
koht, kus alatasa raha peale kaarte mängitakse. *Mis kõrts ja kaardipõrgu siin lõpuks on? V. Pant.

kella|mäng

1. mitme erisuguse kõlaga (kiriku)kella helistamisel sündiv meloodia, kellade helin. *Hõiskava tilinaga läks äkki lahti vene kiriku kellamäng. Ruttavalt hüüdsid mitu kella läbisegi .. R. Sirge.
2. muus puitraamil klaviatuurina asetsevatest metallplaadikestest koosnev löökpill, mida mängitakse puust vasarakestega

kostüümi|film
minevikuaineline film, kus mängitakse ajastuomastes kostüümides. Kinos jookseb suur ajalooline kostüümifilm.

kulbi|pill
etn puukulbist ja sellele tõmmatud ühest keelest moodustuv naljapill, mida mängitakse vibukujulise poognaga

laua|mäng
mõtlemis- v. ajaviitemäng, mida mängitakse vigureid v. nuppe mängulaua ruute jm. kujundeid mööda mängureeglite järgi siirdes. Male ja kabe on lauamängud. Laste lauamängud.

marimbafon ‹-i, -i 10› ‹s›
muus. puuplaatidega ja metalltorudest resonaatoritega löökpill, mida mängitakse väikeste nuiadega, marimba

orel ‹-i 2› ‹s›
muus mängupuldist, paljudest eri suuruses viledest ja neis heli tekitavast õhusüsteemist koosnev suure heliulatuse ja rohkete kõlavärvidega muusikariist, mida mängitakse käsi- ja jalgklahvistikul. Oreli võimsad, vägevad helid. Tehniliselt täiuslik orel. Köster mängis orelit, abimees tallas mängimiseks lõõtsast tuult. Kirik, kool sai uue oreli. Õpib, harjutab orelit 'orelimängu'. Mängis orelil koraale. Koor laulis oreli saatel. *Üle kõige meeldis talle aga kuulata mänguriistade kuningat – orelit. A. Vahter.
▷ Liitsõnad: elektri|orel, kino|orel, kodu|orel, kontsert|orel, kooli|orel, toa|orel, väntorel; kõri|orel, põrguorel.

palli|kool [-i]
tütarlaste pallimäng, mida mängitakse vastu seina. Hakkame pallikooli mängima!

pardi|taarumine ‹-se 5› ‹s›
etn rahvamäng, mida mängitakse kükakil kõndides, käed põlvedel, pardi moodi taarudes

rendžu ‹6› ‹s›
Hiinast pärinev mõttemäng, mida mängitakse kahekesi ruudustikul lamedate nuppudega ja kus võitjaks osutub mängija, kes suudab esimesena viis nuppu järjest ritta panna. Rendžu maailmameistrivõistlused. Eesti–Hiina maavõistlus rendžus.

sulg|pall
sport sportmäng, mida mängitakse reketi ja lehtrikujulise plastmasspalliga, viimast reketiga üle võrgu lüües, bädminton; selleks mänguks kasutatav pall. Mängiti sulgpalli.

tennis ‹-e 4› ‹s›
sport
1. sportmäng, mida mängitakse reketi ja väikese nailonkattega kummipalliga, viimast reketiga üle väljakut poolitava madala võrgu lüües. Staadionil, hallis, pargis mängitakse tennist. Tennist harrastatakse kogu maailmas.
▷ Liitsõnad: laua|tennis, muru|tennis, seinatennis.
2. ‹hrl. pl.› kummitallaga ja riidest v. nahast pealsega kontsata spordijalats (algselt vaid tennisemänguks). Valged, ruudulised tennised. Võimlemistundi võtke kaasa dressid ja tennised. Tennistes tüdrukud.

trumm1 ‹-i 21› ‹s›
muus lame sõõrikujuline mittehäälestatav löökpill, mida mängitakse pulkade v. sõrmedega pinguldatud nahast v. tehiskilest membraanile lüües. Suur, väike trumm. Baski trumm 'tamburiin'. Trummi põrin, mürtsumine, kume tümin. Trummid põrisevad, kõmisevad, mürtsuvad. Kustas lööb orkestris trummi. Šamaan põristas, tagus erilist põdranahast trummi. Pidu peeti pasunate ja trummide saatel. Pea kumiseb nagu trumm. Kui on läinud trumm, siis mingu ka pulgad. | piltl. Jälle käib naine trummiga 'on rase'. Rähn taob kuivanud oksal trummi 'põristab'. Vihm katusel lõi trummi.
▷ Liitsõnad: bass|trumm, džässi|trumm, käsi|trumm, nõia|trumm, šamaanitrumm; kõue|trumm, sõjatrumm.

vastas|võistkond
võistkond, kellega võisteldakse, kelle vastu mängitakse. Vastasvõistkond paneb palli mängu.

veerema ‹42 või 37›

1. pööreldes mingit pinda mööda edasi liikuma. Pall veereb nurka, auti. Kartul, kapsapea veereb tooli alla. Nööp oli laua pealt maha veerenud. Kast läks ümber ja õunad veeresid laiali. Münt veeres tüdruku jalge ette. Veerevate kivide mürin. Muna veeres mööda lauda. Palgid veeresid mäest alla. Veerevale kivile ei kasva sammal(t). || ümber oma telje pöörlema. Vokiratas veereb. Ema koob kiiresti, lõngakerad korvis aina veerevad. || (kallakal pinnal allapoole) libisema. Mööbel oli kajutipõranda külge kinnitatud, et see veerema ei pääseks. Mees veeres mööda õlgkatust aeglaselt allapoole. || (pisarate jms. kohta:) voolama. Pisarad veerevad mööda palgeid, põski, üle põskede. Silmist veerevad pisarad. Laubalt veereb higitilku. || piltl. Kähvas midagi ja sellega pandi kivi veerema (millegi käivitamise v. käivitumise kohta). Elas veereva kivi elu 'ei olnud paikne'. Veereb paigast paika, ei juurdu kuskil. Jalgpall veereb täna Tallinnas 'Tallinnas mängitakse täna jalgpalli'. Kogu raha veereb vahendaja tasku. Tema juba oskab raha veerema panna. Majandus veeres allamäge. Äriasjad hakkasid allamäge veerema. *.. ta on lõplikult veendunud, et Essilt temale ei veere enam ainustki penni. L. Tigane. *Täna üliõpilane, homme vallakirjutaja, näitleja, siis koloniaalkaupmees ... Tema oli veerev kivi. J. Sütiste.
2. ratastel liikuma, sõitma. Maanteel veerevad autod. Rong veereb aeglaselt jaama. Koorem hakkab ikka kiiremini veerema. Tõld veeres minema. Lennuk veereb stardirajale. Üksteise järel veeresid bussid garaaži. Jalgratas veereb kodu poole. Juht laskis masinal vabakäigul veereda. Veerev koosseis 'veerem'. || piltl (sõjategevuse kohta). Sõjavanker veeres üle Eestimaa. Rinne veereb lääne poole. Lahingud veeresid pealinna alla. Siit on sõda üle veerenud.
3. piltl (hrl. lühikese, ümara inimese vm. olendi kohta:) (kiiresti) liikuma, käima, jooksma. Perenaine veereb nagu värten mööda hoovi. Laps veereb tuppa. Koerake veereb peremehe juurde. Hiir veeres kiiresti kapi alla. Varblased veerevad keradena teel. Kassipoeg veeres kui muna üle põranda. *Elli veeres kui vurrkann toa ja sahvri, toa ja köögi, toa ja aida vahet. M. Pihla.
4. (Päikese v. Kuu näiva liikumise kohta taevavõlvil:) kulgema; loojuma. Päike veereb madalalt, madalamale. Päike hakkas õhtusse veerema. Kuu veeres pilve taha, pilve tagant välja, mööda taevavõlvi. Veerev päike hõõgus kurjakuulutavalt. Päikeseratas veeres kalurimajade tagant välja. *.. ja jõudis koju alles siis, kui päikesetera oli juba veeremas. E. Krusten.
5. (vete liikumise kohta:) kulgema, voogama, rulluma. Lained veerevad vaikselt, möirates randa. Kõrge veemägi veeres üle teki. Aeglaselt veeresid jõevood mere poole. | piltl. Kaevandustest veeres üle streikide laine. Üle kogu maa veeres protestilaine. || (tuule, pilvede vms. liikumise kohta). Põllust veereb üle mahe suvine tuul. Pilved veerevad mere peale. Paks tolm veeres pilvena ligemale.
6. (heli, hääle kohta:) kajama, kostma, kanduma. Müristamine, kõu veereb üle taeva, linna. Kaja veeres läbi kiriku. Kahurite ähvardav mürin veereb lähemale. Kellalöögid veeresid kaugele. Lauluviis pääses veerema.
7. ka piltl (millegi abstraktse liikumisega, kulgemisega, levimisega ühenduses). a. (aja kohta). Aeg veereb kiiresti, aeglaselt, üksluiselt, märkamatult. Päevad, aastad veerevad üksteise järel ajamerre. Aasta on aasta kannul veerenud. Kümme aastat on mööda veerenud. Nädalad veeresid. Tund veeres tunni järel. Ka kõige pikem päev veereb õhtusse. Aeg veereb kui jõevoog. b. (elu kohta). Elu veereb vaikselt, endiselt, endisesse rööpasse. Elu veereb nagu hernes. Elu on märkamatult mööda veerenud. Nii see elukene meil veereb. c. (juttude, mõtete kohta). Jutt veereb tasapisi mälestustele. Kuuldused pääsesid veerema. Teade veeres suust suhu. Mehe suust hakkavad veerema sünged needused. Mõte veeres kodukanti.

vibrafon ‹-i, -i 10› ‹s›
muus vibreerivaid helisid tekitav löökpill, mida mängitakse 2–4 nuiakesega vastu metallplaate lüües

võrk ‹võrgu 21› ‹s›

1. hrl. niidist, nöörist v. traadist kootud, heegeldatud, sõlmitud v. põimitud korrapärase augustikuga kangas v. sellest valmistatud tarbeese. a. võrgulina; sellest valmistatud püünis. Tihe, hõre, suureauguline võrk. Kahesõrmeline, kolmesõrmeline võrk (vastavalt võrgusilma suurusele sõrme(de)ga mõõdetuna). Noodad, mõrrad, unnad, võrgud jt. kalapüügivahendid. Kalurid heitsid, lasksid, viisid võrgud sisse. Kogu talve olid naised võrke kudunud, paiganud. Võrgus sipleski juba paar kala. Meil püütakse kala isaisade viisil võrkudega. Talitajad kasutasid rebastele lähenemiseks erilisi kaelatange ja võrke. Hundiajamisel pandi teivaste vahele võrk üles. *.. peletas seal [= põlismetsas] koopaist uniseid karusid, püüdis neid paelte ning võrkudega kinni .. E. Kippel. b. (millegi varjamiseks, piiritlemiseks v. kaitseks kellegi eest). Daam oli kübara pähe pannud ja tiheda võrgu näo ette lasknud. Naised hoidsid oma soengut võrku pähe pannes. Aknad kaeti võrkudega, et putukad sisse ei pääseks. Krundid olid eraldatud traadist võrguga. Aianurka tõmmatud võrgu taga jalutasid kanad. Mesinikku kaitseb nõelamiste eest nägu ja õlgu kattev võrk. Marjapõõsastele tõmmati võrk peale, et neid lindude eest kaitsta. c. sport sportmängudes (näit. tennises, võrk- ja sulgpallis) väljakut poolitav nöörist tara, üle mille mängitakse palli. Lõi palli võrku, üle võrgu. Tennisist mängis võimalikult rohkem võrgus 'võrgu juures'. || kõnek võrkpall, võrkpallimäng. Tüdrukud mängivad võrku. *Meie poisid on korvis ja võrgus mõlemas üle linna koolide kõige kibedamad. S. Rannamaa. d. kõnek (muude sellisest kangatükist valmistatud esemete kohta). Naine vedeles päevad läbi võrgus 'võrkkiiges'. Lõi litri võrku 'väravasse'. Meestele tehti suvel kandmiseks trikoost võrke 'võrksärke'. Kupeesse tulnud uus sõitja upitas kõigepealt oma kohvri üles võrku. Sidus hobusele võrguga heinu ette. *Enamasti kõik kannavad käes maokaid võrke [= kandekotte] kurkide, kartulite ja kapsapeadega .. V. Luik.
▷ Liitsõnad: ahvena|võrk, heeringa|võrk, hundi|võrk, kala|võrk, kilu|võrk, latika|võrk, lõhe|võrk, mägra|võrk, räime|võrk, putuka|võrk, rebasevõrk; kale|võrk, kääni|võrk, muti|võrk, nakke|võrk, pinna|võrk, põhja|võrk, seisev|võrk, süvavee|võrk, traal|võrk, triiv|võrk, ujuvvõrk; aia|võrk, juukse|võrk, kaitse|võrk, kana|võrk, kärbse|võrk, maskeerimis|võrk, moondamis|võrk, moskiito|võrk, sääse|võrk, tara|võrk, õuevõrk; heina|võrk, hüppe|võrk, kande|võrk, kohvri|võrk, lamamis|võrk, pagasi|võrk, paki|võrk, toidu|võrk, väravavõrk; kapron|võrk, metall|võrk, nailon|võrk, niit|võrk, nöör|võrk, raud|võrk, teras|võrk, traatvõrk.
2. mõnede putukate eritatud võrguniitide põiming. Toominga lehti katsid võrgendikoide võrgud. Ämblik oli toanurka tiheda võrgu kudunud. Ämblik püüab oma saagi võrku.
▷ Liitsõnad: ämblikuvõrk.
3. piltl lõks (2. täh.), püünis. Valede, pettuste, intriigide võrku punuma. Ta oli Antsuga abiellumise mõtte pähe võtnud ja tõmbas nüüd järjest võrku koomale. Sind tahetakse kavalusega võrku meelitada, püüda, vedada. Langesin petise võrku. Sulid olid ta osavalt oma võrku mähkinud. Neiu sattus, läks elumehe meelituste võrku. Lõpuks tuli uni ja mässis ta oma võrku. *Tema eksitee viib küll vanakurja võrku ... M. Traat. *Aga kui sipled ühe [tütarlapse] võrgus, ei näe sa enam teisi. P. Viires (tlk).
▷ Liitsõnad: armu|võrk, patu|võrk, une|võrk, vaenu|võrk, võlavõrk; kurivõrk.
4. ristuvate ja lõikuvate horisontaal- ja vertikaaljoonte, omavahel ühendatud liinide v. ühenduste süsteem. Tihe veresoonte, kortsude võrk. Meridiaanid ja paralleelid moodustavad kaardil võrgu. Põlletikandeid on tehtud nii diagonaalrombilisele kui horisontaalsele võrgule. Tänavate, maanteede, tunnelite, jõgede võrk. On rajatud kuivenduskraavide, side- ja elektriliinide võrk. Hansalinnad moodustasid kaubandusliku võrgu. Tallinn oli mereteede võrgus varem eeskätt transiitsadam. Ära unusta puhkuse ajaks külmkapp võrgust välja lülitada. || info arvutivõrk; võrgustik (3. täh.); internet. Omavahel võrguks ühendatud arvutid. Interneti-laadse võrgu väljatöötamine algas 1960. aastatel. Pani, riputas pildid võrku üles. Seda raamatut saab võrgust lugeda.
▷ Liitsõnad: joonte|võrk, kaardi|võrk, koordinaatvõrk; ruut|võrk, rombvõrk; detail|võrk, drenaaži|võrk, elektri|võrk, jae|võrk, jaotus|võrk, kaabli|võrk, kanalisatsiooni|võrk, kaubandus|võrk, kontakt|võrk, kraavi|võrk, kuivendus|võrk, kõrgepinge|võrk, liiklus|võrk, liini|võrk, maandus|võrk, maantee|võrk, müügi|võrk, raadio|võrk, raudtee|võrk, ring|võrk, side|võrk, soojus|võrk, teede|võrk, telefoni|võrk, telekommunikatsiooni|võrk, toite|võrk, translatsiooni|võrk, valgustus|võrk, veevõrk; analoog|võrk, digitaal|võrk, info|võrk, kohtvõrk; inseneri|võrk, tehnovõrgud.
5. mingil maa-alal paiknevate ühte liiki asutuste, rajatiste, organisatsioonide v. kontakteeruvate isikute kompleks. Maakoolide, rahvamajade, haiglate võrk. Radarite, vaatlusjaamade võrk. Sõjaväebaaside, koonduslaagrite võrk. Looduskaitsealade võrk võiks veelgi laieneda. Eesti kattus tiheda spordiseltside võrguga. Agentide, informaatorite võrk. Üle maa kujunes välja laialdane „Sakala” levitajate ja kirjasaatjate võrk. Langesime varitsejate võrku.
▷ Liitsõnad: apteegi|võrk, asustus|võrk, haridus|võrk, jälitus|võrk, kino|võrk, kooli|võrk, levitamis|võrk, linna|võrk, spionaaži|võrk, teenindus|võrk, tervishoiu|võrk, toitlustus|võrk, transpordi|võrk, turuvõrk.

vänt|orel
väike kaelas kantav klahvistikuta orel, mida mängitakse vänta käsitsi ringi ajades, leierkast. Kerjus laulis väntoreli saatel.

õnne|mäng

1. mäng, kus võit oleneb eelkõige juhusest; hasartmäng (mängitakse raha peale). Lõbustuspargis saab proovida ka õnnemänge. Käib kasiinos õnnemänge mängimas.
2. riskiga seotud, juhusest olenev asi v. ettevõtmine. Iga eksam on omamoodi õnnemäng. Terve elu on üks õnnemäng.