[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

mälu1 ‹11› ‹s›
mälutav toit. Veisel liigub söödud rohi mäluna vatsast suhu mäletsemiseks tagasi. *Istuti teineteise vastu küüdiku lähedale, kes pool tukkudes mälu mäletses. M. Metsanurk.

mälu2 ‹11› ‹s›

1. võime meelde jätta, meeles hoida ja meenutada; mäletamine. Hea, halb mälu. Mehaaniline, tahteline, muusikaline, emotsionaalne mälu. Hea arvude, nimede, nägude mälu. Eriline mälu nägudele, aastaarvude peale. Mälu pole mul enam see mis koolipõlves. Mälu nõrgeneb, kaob, veab alt, ütleb üles. Mälu on petlik, võib petta. Terita, pinguta mälu, tuleta meelde! Ka kõige parema mäluga inimene võib midagi unustada. Nii pikuke, lühike su mälu ongi! Inimkonna, rahva, ühiskonna, kollektiivne, sotsiaalne mälu.
▷ Liitsõnad: koha|mälu, kuulmis|mälu, nägemis|mälu, silmamälu; arvu|mälu, kujundi|mälu, liigutusmälu.
2. meelde talletunu v. talletatu. Joonistas pildi, taastas noodi mälu järgi. Sorib, kraamib mälus, kuid see nimi on mälust nagu pühitud. Lugesin teose mälu värskendamiseks uuesti läbi. Aeg on mälust mõndagi kustutanud. || selle kujutletav talletuskoht. Selle hetke jätsin, surusin mällu. Mällu jäänud, sööbinud sündmus. Sajandeid mälus hoitud rahvalaulud.
3. info arvuti vm. elektroonikaseadme osa, kus hoitakse digitaalsel kujul andmeid ja programme. Vaba mälu. Arvuti mälusse salvestatud info.
▷ Liitsõnad: operatiiv|mälu, põhi|mälu, püsimälu; välismälu.