[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aberratsioon ‹-i 21› ‹s›
kõrvalekalle, hälve. a. astr taevakeha näiva asukoha muutumine taevasfääril b. füüs optikariistades tekkiva kujutise viga. Kromaatiline, sfääriline aberratsioon. c. biol liigi tavalisest kujust hälbiv vorm d. biol kromosoomi struktuuri v. kromosoomide arvu hälve

adaptatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. biol organismide v. nende osade olelustingimustega vastavamaks muutumine. Isendlik adaptatsioon ehk kohanemine. Evolutsiooniline adaptatsioon ehk kohastumine.
2. füsiol psühh meeleelundite ja närvisüsteemi tundlikkuse muutumine mingi ärritaja mõju kestmisel. Silma adaptatsioon.
3. ped teksti muutmine mõistetavamaks lihtsustamise (ka kärpimise) teel

assimilatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. samataoliseks muutmine, sarnastamine; samataoliseks muutumine, sarnastumine; endasse liitmine v. sulatamine; millessegi liitumine v. sulamine. Rahvusliku eripära, kultuuri erijoonte assimilatsioon. Vähemusrahvaste järkjärguline assimilatsioon. || keel hääliku muutumine naaberhääliku sarnaseks. Osaline, täielik, progressiivne, regressiivne assimilatsioon. ks-i assimilatsioon ss-iks.
2. biol organismis toimuv biokeemiliste protsesside kompleks, milles lihtsamaist aineist tekivad keerukamad (organismi koostisosad v. varuained), anabolism; ant. dissimilatsioon

ateroskleroos ‹-i 21› ‹s›
med arterite seinte lubjastumine ja hapraks muutumine omaette haigusena. Põeb ateroskleroosi.

dissimilatsioon ‹-i 21› ‹s›
ant. assimilatsioon
1. biol organismis toimuv biokeemiliste protsesside kompleks, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ning vabaneb energiat, katabolism
2. keel kõrvuti v. lähestikku olevate samasuguste häälikute erisuguseks muutumine. Dissimilatsiooni teel sai rekrutist nekrut.

foto|efekt
füüs aine elektriliste omaduste muutumine valgusenergia (vm. elektromagnetkiirguse) toimel

geminatsioon ‹-i 21› ‹s›
keel gemineerumine, lühikese konsonandi muutumine geminaadiks

hääle|murre
füsiol hääle tämbri muutumine murdeeas koos hääleulatuse suurenemisega madalamate toonide suunas. Poisil on häälemurre.

hääliku|muutus
keel hääliku muutumine teiseks häälikuks, kadu v. teke mingil keele ajaloo etapil, näit. mõtelda → mõelda

ilma|muutus
ilma v. ilmastiku muutumine. Järsk, kiire ilmamuutus. Baromeeter ennustab ilmamuutust. On, pole oodata ilmamuutust. Ilmamuutus annab ennast liikmetes tunda.

ilme|mäng
näoilme kiire muutumine, miimika. *..läheb šamaani ilmemäng väljendusrikkamaks, liigutused aupaklikumaks, tants tulisemaks. N. Baturin.

intonatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. keel kõne põhitooni kõrguse muutumine lauses, kõnemeloodia. Ühtlane, tõusev, langev, küsiv, laulev intonatsioon.
2. muus helide ja intervallide helikõrguslik täpsus ettekandel; meloodia kõige väiksem iseseisev väljenduslik osa. Intonatsiooni puhtus. Laitmatu intonatsioon. Helilooja on kasutanud rahvalaulude intonatsioone.
3. (tunde)toon, (tunde)värving. Lausus seda erilise intonatsiooniga. *Lauliku värssides kuuleme uusi võitlevaid intonatsioone.. E. Nirk.

kapillaarsus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
füüs vedeliku taseme muutumine kapillaarides ja poorides

katalüüs ‹-i 21› ‹s›
keem reaktsiooni kiiruse muutumine katalüsaatori(te) toimel. Homogeenne, heterogeenne katalüüs.

laavus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
mingis suunas õhenemine v. madaldumine; loomanaha muutumine eest tahapoole ja keskelt külgede suunas õhemaks

liikumine ‹-se 5› ‹s›

1. (< tn liikuma). Pendli, kellaosuti, lifti, rongi liikumine. Planeetide liikumine ümber Päikese. Maakoore tektooniline liikumine. Sport ning liikumine on noortele vajalik. Nõtke, sujuv, kerge liikumine. Karu liikumine tundub kohmakana. *.. rõõmus, kirev, mõtete liikumist ning kokkupõrkamist täis raamat on see tõepoolest. Ü. Tonts. || filos igasugune muutumine, vastastikune toime, ühest olekust v. seosest teise siirdumine
▷ Liitsõnad: ise|liikumine, kulg|liikumine, laine|liikumine, liug|liikumine, oma|liikumine, otse|liikumine, pöörd|liikumine, ring|liikumine, rände|liikumine, samm|liikumine, soojus|liikumine, sund|liikumine, tantsu|liikumine, tühi|liikumine, vaba|liikumine, võnkliikumine.
2. teat. eesmärke taotlev aatesuund ning selle nimel tegutsemine. Rahvuslik liikumine. Poliitilised, usulised liikumised. Keskkonnakaitse on saanud ülemaailmseks liikumiseks.
▷ Liitsõnad: karskus|liikumine, nais|liikumine, noorsoo|liikumine, partisani|liikumine, rahu|liikumine, rahva|liikumine, spordi|liikumine, streigi|liikumine, talurahva|liikumine, töölis|liikumine, usu|liikumine, vabadus|liikumine, vastupanuliikumine.

magnet|torm
füüs Maa magnetvälja väga tugev korrapäratu kiire muutumine

meele|muutus
seisukoha, suhtumise v. meeleolu muutmine v. muutumine. Üllatav, ootamatu, äkiline meelemuutus. Mees oli endiselt sünge, mitte mingit meelemuutust.

minek ‹-u 2 või murd -i 2› ‹s›

1. (eemalduv) liikumine, minemine. Kuhu minek? Tädi poole, arsti juurde, järvele, jalutama, eksamile minek. Jälgis meeste minekut, kuni need silmist kadusid. Sinna minekuga ei ole kiiret. Mutsutas hobuse minekule 'liikvele, minema'. Oli riides nagu kuskile minekul 'minemas'. Pani mineku peal 'minnes' mantlinööpe kinni. Olin magama minekul 'minemas', kui helises uksekell. Käisime ühe minekuga 'järjest, puhkamata' 15 kilomeetrit (maha). Kerge minekuga jalgratas. Autol on hea, kiire minek.
2. lahkumine, äraminek. Külaline juba asutab minekut, seab minekule, on minekul. Jättis head aega ja pöördus minekule. Asu minekule, enne kui aetakse! Teeme minekut, muidu jääme pimeda peale. Ei valva mina ta minekuid ega tulekuid. Rongi, bussi minekuni on veel aega. Enne lume, keltsa minekut. || (rahvapärastes ütlustes tugevdavalt:) ära, minema. Ajage, kupatage ta minekut, minekit! Käi, kasi, mine minekut, minekit! Läks, kadus, pani minekut, minekit. Lidus, jooksis, kappas, lonkis, kõmpis minekut, minekit. Viska see solk minekut, minekit!
3. surm, suremine. Isa oli enne minekut mitu kuud voodihaige. Haige oli üksvahe peaaegu minekul 'suremas'. Kas ta minek oli kerge? Sai enne minekut jumalaarmu. Hingusele minek 'surm'. *Ma jäin seal düsenteeriaga nii otsa, et minek oli juba silmade ees. V. Gross.
4. teise olukorda v. seisundisse siirdumine, teistsuguseks muutumine. Peitu, redusse, pagulusse, pensionile minek. Poisil seisab ees sõjaväkke minek. Tehaste pankrotti minek. Vargile minek. Ilma soojale, külmale, sajule minek. Ootab pojengide õitsema minekut. Inimese kõhnaks, paksuks, ülbeks minek.
5. nõutavus; ostetavus. Kahtles oma kauba minekus. Uuel saiasordil on minekut. Turul võil suurt minekut polnud. Kui kõht tühi, on igasugusel toidul minekut. Raamatul, näidendil, filmil oli ootamatult hea minek.
6. hoog; edenemine; edu. Jutul oli juba hea minek sees. Viljakasvul on pärast vihma hoopis teine minek. Tööl pole enam endist minekut. Nohikul poisil polnud naiste juures minekut. *Äril näis olevat suur minek, sest kuigi polnud turupäev, oli ruum täis ostjaid .. R. Roht.
Omaette tähendusega liitsõnad: alt|minek, edasi|minek, erru|minek, ette|minek, halvaks|minek, hukka|minek, kaotsi|minek, kasvama|minek, keema|minek, koju|minek, kokku|minek, kooli|minek, korda|minek, käiku|minek, külla|minek, lahku|minek, leeri|minek, linna|minek, looja|minek, lõhki|minek, läbi|minek, maale|minek, magama|minek, maha|minek, mehele|minek, moodi|minek, nurja|minek, paari|minek, põhja|minek, raisku|minek, ringi|minek, sassi|minek, segi|minek, sisse|minek, surma|minek, sõtta|minek, taeva|minek, tagasi|minek, teele|minek, tulle|minek, täide|minek, tööle|minek, vangi|minek, välja|minek, ära|minek, üleminek; jää|minek, lumeminek

moone ‹moonde 18› ‹s›
moondumine, muutus, metamorfoos. a. zool suur kuju- ja eluviisimuutus isendi arengus, metaboolia. Kalade, kahepaiksete, putukate moone. Nukufaasiga moone on täismoone. b. geol kivimi koostise, ehituse ja tekstuuri muutumine maa sees kõrge temperatuuri, kõrge rõhu v. keemiliselt aktiivsete ainete mõjul, metamorfism c. (muid juhte). *Rubéni nägu oli valust krimpsus, huuled kõverdunud veidras moondes. J. Talvet (tlk).
▷ Liitsõnad: täis|moone, vaegmoone; puutemoone.

muutus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
muutumine; selle tulemus. Looduslikud, sotsiaalsed, poliitilised muutused. Haiguslikud, ealised muutused organismis. Hingamisrütmi, vere koostise muutus. Näoilme muutus. Pöördeline muutus meie elus. Muutus paremuse poole. Kõik on vanaviisi, ei mingit muutust. Temas, temaga on sündinud, toimunud mingi muutus. Elame suurte muutuste ajajärgul. Muutustele aldis psüühika. *Mis muutusi ma Mihkli aias ka ei märganud, tundus mulle, et see, kes kõige rohkem endiseks jäi, oli Mihkel ise. A. Kaal.
▷ Liitsõnad: elu|muutus, hääliku|muutus, ilma|muutus, ilme|muutus, kliima|muutus, meele|muutus, nime|muutus, pinge|muutus, struktuuri|muutus, suuna|muutus, temperatuurimuutus.

nominalisatsioon ‹-i 21› ‹s›
keel lause muutumine nimisõnaliseks ; sellise muutumise tulemus

nurk|kiirendus
füüs pöörleva jäiga keha nurkkiiruse muutumine ajaühikus

oma|liikumine
astr tähe asukoha muutumine taevasfääril tähe enda ja Päikese liikumise tõttu maailmaruumis

parandus ‹-e 5› ‹s›

1. kordaseadmine, rikke kõrvaldamine. Masin viidi töökotta parandusele. Aparaadi paranduseks arvati kuluvat paar tundi. || kõnek parandustöökoda. Andsin ülikonna parandusse.
2. muudatus, ümbertegemine; selle tulemus. Autor tegi oma käsikirjas hulga parandusi. Võistluste juhendis tehti parandus. Otsuse sõnastamisel võeti arvesse täiendused ja parandused. Ujuja tegi hooaja jooksul rekordite tabelisse mitu parandust. || van kergendus, uuendus. *Sellepärast rõõmustate teie tööliste viletsuse üle ja ei soovi mingit tegelikku parandust. J. Lintrop.
3. vea kõrvaldamine, millegi õigekstegemine; selle tulemus. Pärast kontrolltööd lasti õpilastel kirjutada vigade parandus. Korrektuurpoognad olid parandustest kirjud.
4. van paranemine, tervistumine; tervistamine. *Mineval öösel oli haigus järele annud ja perenaine jälle paranduse järjel. L. Koidula. *Läksin läbi tühja lokaali letiruumi, et juua midagi valutava pää paranduseks. B. Alver.
5. van paremaks muutumine, paranemine. *Kõige uuem aeg .. ei ole ka [luulesse] märgatavat parandust toonud. J. Aavik.
Omaette tähendusega liitsõnad: kiir|parandus, pisiparandus; maaparandus; meele|parandus, peaparandus

plahvatus ‹-e 5› ‹s›

1. aine oleku ülikiire muutumine, millega kaasneb suure energiahulga vabanemine, järsk temperatuuritõus ja lööklaine. Keemiline, elektriline, mehaaniline plahvatus. Kaevandusgaasi plahvatus. Lõhkeainete, dünamiidi plahvatus. Vulkaani plahvatus. Supernoova plahvatus. Aatomituumade plahvatused. Plahvatusega kulgev ahelreaktsioon. | piltl. *.. kirjanduse mõju lugejatesse pole ühekordne plahvatus, vaid on ahelreaktsioon. R. Rimmel. || lõhke- v. kütteainete seesugune purustusi, põlenguid ja müra tekitav lõhkemine. Laskemoonalao, püssirohukeldri, bensiinipaagi plahvatus. Gaaside plahvatusest tekkinud tulekahju. Kostsid mürskude, pommide, miinide plahvatused. Sadamas oli ühel sõjalaeval plahvatus. Plahvatusest purunenud sild, õhku lennanud auto. Plahvatuses sai surma ja vigastada mitukümmend inimest. Kajas, kõma(ta)s, kärgatas plahvatus. Maa vappus, võppus, värises plahvatustest. Plahvatuste kõrvulukustav mürin. Plahvatus lõi kurdiks. Plahvatuse õhusurve paiskas mehe tükk maad eemale.
▷ Liitsõnad: aatomi|plahvatus, gaasi|plahvatus, kaevandus|plahvatus, miini|plahvatus, mürsu|plahvatus, pommi|plahvatus, põrke|plahvatus, tuumaplahvatus.
2. piltl (ühiskonnaelu suurte, ägedate rahutuste, kokkupõrgete kohta). Sotsiaalsed, revolutsioonilised plahvatused. Läbirääkimistega püüti vältida rahulolematuse muutumist plahvatuseks. || üksikisiku äge pahameele, viha vm. tunde purse. Ta läks näost punaseks ja kohe järgnes plahvatus. *Härra Meyer küll naljatles meelsasti, kuid ka ta viha süttis kergesti, pealegi plahvatusega nagu vana testamendi Jehooval.. E. Kuus. *Kui ta [tapetud] mullikat nägi, järgnes plahvatus: „Gangsterid! Mis te tegite!..” H. Lepik (tlk).
▷ Liitsõnad: naeru|plahvatus, vihaplahvatus.
3. piltl (millegi järsu suurenemise, kasvu kohta). Uus seemnesort tõi kaasa täieliku plahvatuse: saak suurenes kolmekordselt. Demograafiline plahvatus 'iibe järsk tõus'.

pronominalisatsioon ‹-i 21› ‹s›
keel asesõnaks muutumine; asesõnaga asendumine

protsess ‹-i 21› ‹s›

1. teat. tulemuseni jõudev asjade v. nähtuste muutumine, teisenemine, liikumine, areng; sellise muutumise kulg. Atmosfääris toimuvad füüsikalised protsessid. Taimedes aset leidvad biokeemilised protsessid. Maa tekkimise pikaajaline protsess. Organismi ainevahetuslikud, füsioloogilised protsessid. Vananemine on loomulik protsess. Taju, mõtlemine jt. inimese psüühilised protsessid. Kirjelda orgaanilise aine lagunemise protsessi. Mittetäieliku põlemise protsessis tekib vingugaas. Inimtegevusest mõjustamata looduslikud protsessid. Ühiskonnas kulgevad majanduslikud, sotsiaalsed, demograafilised protsessid. Uued protsessid kunstielus. Tajub maailma protsessina: pidevalt muutuva ja arenevana. || (haiguslike muutuste v. nende kulu kohta). Põletikuline, mädane, tuberkuloosne, kasvajaline protsess. Ohtlik protsess silmas on peatunud. || eesmärgistatud tegevus. Ilumeele arendamine on keerukas protsess. || tööjärkude kogum. Detailide töötlemise tehnoloogiline protsess. Täisautomaatsed protsessid tootmises.
▷ Liitsõnad: arengu|protsess, elu|protsess, erutus|protsess, hapendumis|protsess, kasvu|protsess, kujunemis|protsess, lagunemis|protsess, mõtlemis|protsess, mädanemis|protsess, pidurdus|protsess, seede|protsess, tekke|protsess, tunnetus|protsess, uuenemisprotsess; kasvatus|protsess, tootmis|protsess, töö|protsess, õppeprotsess.
2. kohtuprotsess. Võitsin protsessi. Kauplus kaotas protsessi vahendusfirma vastu. Ta on sel protsessil kaitsja, süüdistaja, tunnistaja. Protsess on käimas, venib, ei liigu paigast. Nürnbergi protsess.
▷ Liitsõnad: kohtu|protsess, kriminaal|protsess, lahutus|protsess, nõia|protsess, tsiviilprotsess.

pugi ‹11› ‹s›
tugev mõneminutine tuulepuhang, millega hrl. kaasnevad tuule suuna muutumine ja sademed, pagi
▷ Liitsõnad: rahe|pugi, tuule|pugi, vihmapugi.

pulsatsioon ‹-i 21› ‹s›
pulseerimine. a. vere tukslemine veresoontes. Arteri pulsatsioon. Žgutist allpool pulsatsioon puudub. b. mingit nähtust iseloomustava suuruse pidev peam. korrapäratu tuiklev muutumine selle suuruse keskväärtuse ümber

revolutsioon ‹-i 21› ‹s›

1. pol riigipööre, mille tulemusena vana poliitiline kord asendatakse (vägivaldselt) uuega. Madalmaade kodanlik revolutsioon. Aastail 1789–1794 toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Vene revolutsioonid 1905. ja 1917. aastal. Revolutsiooni juhid, ohvrid. Revolutsiooni puhkemine, lüüasaamine, võit. *Eesti omariikluse taastamisel osalenud loovinimesed lõid siiralt kontseptsiooni laulvast revolutsioonist. H. Walter.
▷ Liitsõnad: islami|revolutsioon, kontr|revolutsioon, maailma|revolutsioon, palee|revolutsioon, rahva|revolutsioon, talurahva|revolutsioon, töölis|revolutsioon, vasturevolutsioon.
2. (muudes ühiskonnaelu valdkondades:) seisundi v. olukorra kiire ja murranguline muutumine. Neoliitiline revolutsioon. Teaduse ja tehnika revolutsioon. Kaameli kasutuselevõtt veoloomana tähendas revolutsiooni maailmakaubanduses. Suured avastused põhjustasid, kutsusid esile revolutsiooni loodusteadustes. Vältimatu on mõtteviisi revolutsioon. *.. ja oli teostanud oma vanapoisilikus üksinduses revolutsiooni – oli võtnud endale naise.. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: agraar|revolutsioon, abielu|revolutsioon, hinna|revolutsioon, kultuuri|revolutsioon, moe|revolutsioon, seksuaal|revolutsioon, teadus|revolutsioon, tehnika|revolutsioon, tööstusrevolutsioon.

rotatsism ‹-i 21› ‹s›

1. med kõnepuue, mille puhul hääldatakse valesti (kurgunibu abil) eesti keele r-häälikut
2. keel kaashääliku (s, z, l, n, j) keeleajalooline muutumine r-iks

ruum|paisumine
füüs keha ruumala muutumine soojenemisel. Vedelike, gaaside ruumpaisumine.

seos ‹-e 4› ‹s›

1. vastastikune tingitus v. sõltuvus; filos olenevus, mille puhul ühtede objektide olemasolu, puudumine v. muutumine on teiste objektide olemasolu, puudumise v. muutumise eelduseks. Tegelikkuse seosed ja vahekorrad. Seoste süsteem. Teaduse ja tootmise seos. Vastastikune, tihe, otsene, kaudne, keerukas, sisuline seos. Geneetiline seos. Koonuse moodustaja ja raadiuse vaheline seos. Tööstuse ja põllumajanduse vaheline majanduslik seos. Seos organismi ja väliskeskkonna vahel. Nähtuste põhjuslik seos. Ajutiste seoste moodustumine. Ainevahetusele omane üksikprotsesside seos. Ajaline seos kahe nähtuse vahel. Nähtuste omavahelised seosed. Seoseta jutt, sõnad. Selle probleemiga on viidud seosesse veel mitmed muud küsimused. Kõik tööoperatsioonid on omavahel seoses, süsteemist sõltuvad. Otsustuse subjekt on seoses predikaadiga. | ‹inessiivis kaassõnalaadselt›. Tapuridva hüüdnime oli ta saanud seoses pika kasvuga. Mõningad muutused organismi elutegevuses toimuvad seoses aastaaegade vaheldumisega. Seoses künnipõllundusega arenes ka karjakasvatus.
▷ Liitsõnad: alistus|seos, kaud|seos, otse|seos, rinnastus|seos, tähendusseos; mõtteseos.
2. mat võrduse ja võrratuse üldnimetus
3. (ilu)sõlm. Seosega vöö. Suur seos kleidi kaeluses. Koheva seosega kaelaside. Kittelkleidi lahtisi küljeõmblusi hoidsid koos ainult seosed.
▷ Liitsõnad: paelseos.
4. van side [-me]. *Teise [mehe] pea on mähitud musta seosega.. O. Luts.

sigmatism ‹-i 21› ‹s›

1. med s-i ja š väär hääldus kõnepuudena, soselemine
2. keel hääliku muutumine s-i suunas või s-ks

soojus|paisumine
keha mõõtmete muutumine soojendamisel

suuna|muutus
suuna muutumine v. kõrvalekaldumine. Tee järsud suunamuutused sundisid autojuhti valvsaks. Poliitiline, majanduslik suunamuutus.

süsiniku|ringe
vaba süsihappegaasi ja anorgaaniliste ühendite süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite süsinikuks ja tagasi anorgaaniliseks süsinikuks

tagasi|minek

1. tagasipöördumine. Tagasimineku mõte poistele ei meeldinud. Ootan koju tagasiminekut. On tööle tagasimineku suhtes kokku leppinud.
2. (tasemelt, omadustelt, näitajate poolest) viletsamaks muutumine. Tagasiminek põllumajanduses, tööstuses, haridussüsteemi arengus. Märgatav tagasiminek loomingus.

teede|lagunemine ‹-se 5› ‹s›
kevadise sula aegne teede sõidetamatuks muutumine. *See oli just teedelagunemise ajal ja ta [= surnu] tuli asulasse kanda. H. Sepamaa (tlk).

temperatuuri|kõikumine ‹-se 5› ‹s›
‹hrl. pl.› temperatuuri ebastabiilsus, temperatuuri pidev v. sage muutumine. Järsud, suured, tugevad temperatuurikõikumised. Ööpäevased, aastased temperatuurikõikumised.

temperatuuri|muutus
‹hrl. pl.› temperatuuri muutumine. Suured temperatuurimuutused. Kõige raskem oli harjuda järskude temperatuurimuutustega. *.. särgiväel tunneb ühekraadist temperatuurimuutust ehk enamgi kui kasuka sees kahekraadist. A. Tarand.

termokliin ‹-i 21› ‹s›
sügavate veekogude suhteliselt õhuke vahekiht, milles temperatuuri muutumine püstsihis on suurim. Püsiv, ööpäevane termokliin.

tina|katk
keem tina (1. täh.) kristallistruktuuri muutumine (teat. temperatuuril). Tinakatk põhjustab tinaeseme pulbristumist.

tingimus ‹-e 5› ‹s›

1. asjaolu, millest oleneb mingi muu asjaolu v. nähtuse tekkimine, olemasolu, eripära v. muutumine; eeldus. Hädavajalik, tähtsaim, peamine, vältimatu, oluline tingimus. Lepingu tingimused. Määratakse kindlaks hoiuse väljamaksmise tingimused. Vastuvõtu ainus tingimus oli saavutada katsetel kakskümmend palli. Kandidaat vastas kõigile esitatavatele tingimustele. Nõustus kõigi esitatud tingimustega. Võttis esitatud tingimused vastu. Seab, esitab vaid ühe omapoolse tingimuse. Seda ainsat tingimust ei olnudki nii lihtne täita. Ma ei ole sellega mingil tingimusel 'juhul' nõus. Elu olemasolu esmaseid tingimusi on soojus ja õhk. Edukuse vajalikuks tingimuseks peab ta visa ja lakkamatut tööd. Tingimuseks olgu, et .. Vaenlane alistus, kapituleerus tingimusteta. Tehing õnnestus sõlmida soodsatel tingimustel. Võtan su kaasa ainult sel tingimusel, kui sa kenasti käitud. Ma ei astu (mitte) mingil tingimusel üle tema läve! *Peeter ei salanud ka küsijaile ja kuulajaile sugugi, mis tingimustega ta talu ja tütre ära annab. A. Kitzberg.
2. ‹pl.› olud. Arvestatakse looduslikke tingimusi. Rasked majanduslikud tingimused. Sanitaarsed tingimused on mõnevõrra paranenud. Pidi elama kitsastes tingimustes. Soodsad tingimused töötamiseks. Kõrgmäestiku tingimustes saavutasid sportlased häid tulemusi. Andmed Päikese pinnal valitsevate tingimuste kohta. *Ta ei tahtnud leppida säärase teenistusega, mis ta veel halvemaisse tingimustesse oleks pannud kui see elu siin. R. Roht.
▷ Liitsõnad: eel|tingimus, eri|tingimus, lisa|tingimus, põhi|tingimus, vastutingimus; alistumis|tingimus, kapitulatsiooni|tingimus, lepingu|tingimus, olelus|tingimus, palga|tingimus, rahu|tingimus, rendi|tingimus, tekke|tingimus, võistlus|tingimus, õppimistingimus; arenemis|tingimus, arengu|tingimus, elamis|tingimus, elu|tingimus, hoiu|tingimus, ilmastiku|tingimus, kaevandamis|tingimus, kasvu|tingimus, keskkonna|tingimus, kliima|tingimus, korteri|tingimus, liiklus|tingimus, mullastiku|tingimus, normaal|tingimus, olme|tingimus, pesitsemis|tingimus, pesitsus|tingimus, pidamis|tingimus, puhke|tingimus, sõidu|tingimus, säilitamis|tingimus, säilitus|tingimus, tee|tingimus, treeningu|tingimus, töö|tingimus, vaatlus|tingimus, välistingimused.

transsubstantsiatsioon ‹-i 21› ‹s›
kirikl (katoliku kiriku õpetuses:) püha õhtusöömaaja talitusel leiva ja veini muutumine preestri pühitsuse läbi Kristuse tõeliseks ihuks ja vereks

uuesti|sünd
taassünd, ümbersünd. a. reinkarnatsioon. Inimese elutee, surm ja uuestisünd. Budistide õpetus uuestisünnist. Sansaara on lõputu uuestisündide ahel. b. uuesti kujunemine v. tekkimine, taaselustumine. Gregoriaani laulu uuestisünd. Sotsiaaldemokraatia uuestisünd. Purustatud linn on läbi elanud uuestisünni. Haritlased aitasid rahvuslikule uuestisünnile kaasa. c. põhjalik muutumine, täiesti teiseks saamine. Vaimne uuestisünd. Koges tõelist uuestisündi ja usule pöördumist. *.. ära arva, Hilda, et see on nüüd minu uuestisünd ... ülestõusmine, eneseleidmine – kaugel sellest. Milline olen olnud, selliseks ka jään. V. Vahing.

varjude|mäng
varjude (1. täh.) kiire liikumine v. muutumine, varjumäng. Varjudemäng koopaseinal, hämarduvas metsas. *.. nende [= akende] taga langevate lumeräitsakate kuulmatult kerge, hääletu varjudemäng. S. Rannamaa.

vee|režiim
veevahetuse rütm, veega varustatuse (olu)kord. a. Mulla veerežiim 'nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimisega, seal liikumisega ja kaoga mullast'. Pinnase, põllumaa veerežiim. Kuivendus ja metsaraie muutsid ümbruskonna veerežiimi. b. geogr vee hulga ja taseme ajaline muutumine veekogus, soos ja põhjaveekihtides. Jõgede veerežiimi iseloomustavad suur- ja madalvesi. c. bot taime ja keskkonna veevahetuse ja taimesisese veevarustuse kord

üld|indeks
maj indeks, mille arvväärtuses väljendub mitmest allkogumist koosneva üldkogumi teat. parameetri muutumine. Pensionifondide üldindeks. Tallinna börsi üldindeks.