[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

adaptatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. biol organismide v. nende osade olelustingimustega vastavamaks muutumine. Isendlik adaptatsioon ehk kohanemine. Evolutsiooniline adaptatsioon ehk kohastumine.
2. füsiol psühh meeleelundite ja närvisüsteemi tundlikkuse muutumine mingi ärritaja mõju kestmisel. Silma adaptatsioon.
3. ped teksti muutmine mõistetavamaks lihtsustamise (ka kärpimise) teel

assimilatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. samataoliseks muutmine, sarnastamine; samataoliseks muutumine, sarnastumine; endasse liitmine v. sulatamine; millessegi liitumine v. sulamine. Rahvusliku eripära, kultuuri erijoonte assimilatsioon. Vähemusrahvaste järkjärguline assimilatsioon. || keel hääliku muutumine naaberhääliku sarnaseks. Osaline, täielik, progressiivne, regressiivne assimilatsioon. ks-i assimilatsioon ss-iks.
2. biol organismis toimuv biokeemiliste protsesside kompleks, milles lihtsamaist aineist tekivad keerukamad (organismi koostisosad v. varuained), anabolism; ant. dissimilatsioon

automaat|reguleerimine ‹-se 5› ‹s›
tehn tehnoloogilist protsessi iseloomustavate füüsikaliste suuruste automaatne nõutavais piires hoidmine v. soovitud muutmine

denominatsioon ‹-i 21› ‹s›
maj rahamärkide nimiväärtuse muutmine

enese|täiustamine ‹-se 5› ‹s›
iseenese täiuslikumaks muutmine, eeskätt eetiliselt

fleksioon ‹-i 21› ‹s›
keel sõnade muutmine (käänamine, pööramine, võrdlemine)

immobilisatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. med mingi kehaosa v. liigese liikumatusse asendisse kinnitamine v. sellisena hoidmine (valu vähendamiseks, ravimise otstarbel). Ajutine, pikaajaline immobilisatsioon.
2. maj vallasvara muutmine kinnisvaraks, vahendite muutmine mittelikviidseks
3. keem bioaktiivse aine muutmine lahustumatuks, nii et selle bioloogiline aktiivsus säilib

keele|uuendus
keel kirjakeele radikaalne muutmine ja täiustamine ajanõuetele vastavaks. Eesti keeleuuenduse juht ja teoreetik oli J. Aavik.

kindlustus ‹-e 5› ‹s›

1. kindlustamine, kindla(ma)ks muutmine. *.. majaehituse kindlustuseks tuleb külida rohkem lina ja üldse pidada hoolt selle eest, et oleks, mis aitaks rohkendada Kuresooba rahavara. M. Raud.
2. maj kindlustusfondi summadel baseeruv rahalise hüvitamise moodus, hrl. kellegi haiguse v. surma v. mingi õnnetuse korral. Kohustuslik, vabatahtlik kindlustus.
▷ Liitsõnad: auto|kindlustus, elu|kindlustus, ettevõtte|kindlustus, haigus|kindlustus, isiku|kindlustus, kasko|kindlustus, kodu|kindlustus, laste|kindlustus, liiklus|kindlustus, pensioni|kindlustus, ravi|kindlustus, reisi|kindlustus, riski|kindlustus, sega|kindlustus, sotsiaal|kindlustus, tule|kindlustus, vara|kindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus.
3. sõjaline kaitseehitis; kindlustis. Raudbetoonist kindlustused. Linna ümbritses kindlustuste vöönd. Vanalinnas on säilinud ringmüürid, bastionid ja muud kindlustused.
▷ Liitsõnad: kivi|kindlustus, muld|kindlustus, nõlva|kindlustus, ranna|kindlustus, raudbetoon|kindlustus, välikindlustus.
4. tagatis, garantii. *Laenu kindlustuseks .. pidi Martin alla kirjutama veksliplangile. H. Sergo. *.. pole mingisugust kindlustust, et kaup pärale jõuab... I. Pau.

kinnitus ‹-e 5› ‹s›

1. millegi külge kinnitamine v. kinnitumine; kinnitav vahend v. seadis. Tala kinnitus. Detailide kinnitus konksudega. Kaante kruvideta kinnitus. Kinnituseks kasutatakse nööpe, polte. Tuleb kontrollida aparaadi kinnitust.
▷ Liitsõnad: kruvi|kinnitus, liim|kinnitus, nael|kinnitus, poltkinnitus; kannakinnitus.
2. kindlamaks, tugevamaks, vastupidavamaks, kestvamaks muutmine; kindlamaks, vastupidavamaks muutev aine, sündmus, asjaolu vms. Kauba kinnituseks tehti liigud. Sõpruse kinnituseks vahetati aadresse. *Jah, jah, toit tervisele toeks. Toon kohe kinnitust kehale. V. Beekman. || rõhutamine. Raputas eituse kinnituseks pead. Lõi oma sõnade kinnituseks rusikaga vastu lauda.
▷ Liitsõnad: keha|kinnitus, kõhu|kinnitus, vaimukinnitus.
3. tõendamine, tõendus; tõendust pakkuv asjaolu, olukord vms. Oma väite kinnituseks tõi ta järgmised faktid. Tema oletused, lootused ei leidnud kinnitust. Otsis oma kahtlustele kinnitust. Hüpotees leidis varsti kinnitust praktikas. Kuulduste tõelevastavuse kohta tuli järjest uusi kinnitusi. Võta temalt kirjalik kinnitus, et ta tuleb! *See [= käesurve] oli tõsine kinnitus, et teda usutakse. M. Raud. || sõnadega, ütlusega tõendamine. „Tuled ju?” küsis ta teiselt kinnitust oodates.
4. ütlus, väide, väitmine. Tema kinnitust mööda juhtus lugu nii. Mehe enda kinnituse järgi olevat ta täiesti terve. Keegi ei uskunud poisi kinnitusi, et ta ei tea asjast midagi.
5. kõrgema, otsustava instantsi heakskiitmine v. sanktsioon millegi kohta. Seaduseelnõul puudub veel parlamendi kinnitus. Uus osakonnajuhataja on teada, oodatakse ainult kinnitust.
6. van kindlustus (2. täh.)

kolonisatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. ümberasumine; tühjade alade asustamine. Arheoloogilised andmed näitavad, et Virumaalt on toimunud kolonisatsioone üle Narva jõe vadjalaste aladele.
▷ Liitsõnad: sisekolonisatsioon.
2. vägivaldsel teel koloonia rajamine, kolooniaks muutmine

konsolidatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. konsolideerumine; konsolideerimine. Poliitiline konsolidatsioon.
2. med luumurru tugev kokkukasvamine
3. maj lühiajalise riigilaenu pikaajaliseks muutmine

konversioon ‹-i 21› ‹s›

1. keem aine muundamine keemilises reaktsioonis vastastikuse vahetuse alusel. Gaaside konversioon.
2. maj väärtpaberite ümberarvestamine ühest vääringust teise; laenutingimuste muutmine
3. loog otsustuse subjekti ja predikaadi vahetamine
4. keel sõnatüve esinemine eri sõnaliikides
5. usuvahetus, ühest usust teise siirdumine

kulutus ‹-e 5› ‹s›
kulutamine. a. (rahaline) väljaminek, kulu. Olen teinud liigseid, ülearuseid, asjata kulutusi. Riikide sõjalised kulutused. Kulutused tervishoiule, haridusele. Kulutused lasteasutuste võrgu laiendamiseks. Püüab sissetulekuid ja kulutusi tasakaalus hoida. Selline kulutus käib mul üle jõu, ei ole mulle taskukohane. Igapäevastest kulutustest jäi raha vähe üle. Ehitus nõudis suuri kulutusi. b. hõõrumise, nühkimisega väiksemaks, õhemaks muutmine
▷ Liitsõnad: jõu|kulutus, raha|kulutus, sööda|kulutus, tööjõukulutus; lisa|kulutus, ülekulutus.

maa|reform
agraarsuhete ja maavalduse vormide seadusandlik muutmine koos põllumajandusliku maa ümberjaotamisega, agraarreform. Kodanlikud, nõukogude maareformid.

meele|muutus
seisukoha, suhtumise v. meeleolu muutmine v. muutumine. Üllatav, ootamatu, äkiline meelemuutus. Mees oli endiselt sünge, mitte mingit meelemuutust.

modulatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. muus siirdumine ühest helistikust teise
2. füüs el perioodiliste võngete mingi parameetri (näit. amplituudi, sageduse, faasi) muutmine teise, madalama sagedusega võnkumisega

muudatus ‹-e 5› ‹s›

1. muutmine; muutmise tulemus. Oluline, tunduv, järsk, otstarbekas muudatus. Seaduses, määruses, liikluseeskirjades tehti muudatusi. Tegi esialgses käsikirjas mõningaid muudatusi. Koolikorras võeti ette mitmeid muudatusi. Teatati sõiduplaani muudatustest. Nii ei saa edasi elada, mingi muudatus peab tulema. Muudatused kirjaviisis, ortograafias.
▷ Liitsõnad: normimuudatus.
2. (ebasoovitavalt:) muutus. Meie elus on toimunud suuri muudatusi.

negatiiv|protsess
fot pildistamisel tekkinud peitkujutise muutmine nähtavaks kujutiseks, negatiiviks

pööre ‹pöörde 18› ‹s›

1. ühekordne pöördumine ümber telje v. keskpunkti. Võti tegi lukuaugus kaks pööret. Tsentrifuug pöörleb kiirusega neli tuhat pööret minutis. Maa üks pööre ümber oma telje. Hammasratas lisas pöördeid 'hakkas kiiremini pöörlema'. *Mootor käis aeglastel pööretel, podisedes sõbralikult.. M. Traat. | piltl. Ajalooratas tegi veel ühe pöörde. || mat tasandi v. ruumi paigal püsiva punktiga liikumine
▷ Liitsõnad: pool|pööre, ring|pööre, täispööre.
2. ka sport enese keha v. sõiduriista pööramine, selle asendi v. suuna muutmine, kääne. Pööre paremal kannal. Pööre paigal, liikumisel. Pööre 90°, 180°. Kere pöörded. Pöörded poomil. Salto, kaarhoog pöördega. Kettaheide pööretega. Kiire pööre kõrvale päästis teda löögi eest. Rebis end äkilise pöördega vastase haardest lahti. Tantsib järskude pööretega. Suusatajad, uisutajad harjutasid pöördeid. Jooksja, suusataja komistas ja kukkus pöördel. Ujuja, jaht sooritas ebaõige pöörde. Julgelt võetud pöörded tõid võidusõitja esikohale. Sa pead enne pööret teise sõiduritta asuma. Auto tegi pöörde ja tagurdas paraadukse ette. Pääsukeste pöörded õhus.
▷ Liitsõnad: hoog|pööre, kere|pööre, pea|pööre, pool|pööre, salto|pööre, ümberpööre; lehvik|pööre, paigal|pööre, paralleel|pööre, sahk|pööre, tõstepööre; parem|pööre, vasakpööre.
3. pöörak, käänak. Tee teeb siin järsu pöörde. Raudtee tegi pöörde. Kõrge, pöördega trepp.
4. piltl mingi protsessi, sündmuse üldsuunas v. sisus toimuv (suur, otsustav) muutus; murrang. Sügav, põhjalik pööre ühiskondlikus elus. Sotsiaalne, poliitiline, revolutsiooniline, demokraatlik, majanduslik pööre. Galilei avastused tekitasid astronoomias, tõid astronoomiasse suure pöörde. Pööret tekitav avastus, leiutis, sündmus. Elu on teinud ootamatu pöörde, elus esineb alatihti ootamatuid pöördeid. Jutt, vestlus võttis uue, teise pöörde. Me ei tea veel, missuguse pöörde asi võtab. Lugu võttis ebameeldiva, halva, soovimatu, kurja pöörde. Selles majas kipuvad kõik naljad tõsist pööret võtma. Neiu hinges sündis suur pööre. Haigus võttis halva pöörde, pöörde paremusele. See lahing tõi sõja käiku pöörde. || ‹adessiivis› sajandi v. aasta(kümne) üleminek teiseks, nende vahetumine. 1960. aastate pöördel muutus olukord vastupidiseks. Sajandi pöördel võib juhtuda nii mõndagi.
▷ Liitsõnad: palee|pööre, riigipööre.
5. tagakülg. Foto pöördel on pühendus. Tiitellehe pöördel olevad andmed. Postkaardi pöördele oli pliiatsiga midagi kirjutatud. Vaata pöördel! (märkus lehekülje alumisel äärel viitena järgmisele leheküljele).
6. keel grammatiline kategooria, mis tähistab lauses öeldiseks olevate pöördsõna muutevormide isikut. Eesti keeles on kolm pööret ainsuses ja mitmuses.
7. muus intervalli v. kooskõla helide asetuse muutus

riigi|pööre [-pöörde]
riigis kehtiva põhiseadusliku korra (ja valitsemisvormi) ebaseaduslik muutmine. Sõjaväeline riigipööre. Valmistati ette riigipööret. Tšiilis toimus järjekordne riigipööre. Armee pani toime, viis läbi, teostas riigipöörde ja haaras võimu enda kätte.

siksak ‹-saki, -sakki 21› ‹s›

1. sirgest suunast vaheldumisi mõlemale poole järsult kõrvale kalduv joon; selline kujund v. moodustis. Rästikul on must siksak halli selja peal. Vana Kreeka vaas oli kaunistatud siksakkide, kolmnurkade ja ristidega. Vedas kepiga liivale ringe ja siksakke. Pea kumises ja kohises, silmade ees jooksid värvilised siksakid. Taevast lõhestavad välkude siksakid. Mäetippude, majakatuste siksak taeva taustal. Põhjanaela lähedalt leiad kergesti Kassiopeia siksaki.
2. (liikumis)suuna nurkne muutmine kord ühele, kord teisele poole; selline kulgemistee (hrl. kohakäänetes). Orav tegi lumel paar vilgast siksakki. Tee oli libe ja buss tegi imelikke siksakke. Rong ronib kaljuseinte vahel siksakke tehes edasi. Kaevikud kulgevad siksakis läbi metsa. Jooksis siksakis üle väljaku. Mäkke tõustakse otse või siksakis, sõltuvalt reljeefist ja kaldest. Purjekas loovis lühikeste siksakkidega kalda ääres edasi-tagasi. Põgenik tegi mõned siksakid kõverates põiktänavates. Nahkhiirte rahutu, siksakke täis lend. | piltl. Igasuguses arengus on siksakid vältimatud.

suum ‹-i 21› ‹s›

1. fot info kujutise v. kuva mastaabi muutmine, suumimine. Kümnekordne suum.
2. fot suumobjektiiv. Suumiga kaamera.

toote|arendus
maj kaupade kvaliteedi, välimuse, pakendi jms. muutmine, et soodustada läbimüügi suurenemist

vertikaal|planeerimine ‹-se 5› ‹s›
maapinna reljeefi muutmine pinnase tasandamise, lisamise v. eemaldamise teel

ümber|grupeerimine ‹-se 5› ‹s›
sõj grupeeringu muutmine seoses olukorra muutumisega

ümber|kasvatamine ‹-se 5› ‹s›
kellegi käitumise ja toimimise muutmine sihikindla mõjutamisega. Kurjategijate ümberkasvatamine. Karistamine ja ümberkasvatamine.

ümber|kujundamine ‹-se 5› ‹s›
teistsuguseks muutmine. Looduse ümberkujundamine. Kavandati ühiskonna põhjalikku ümberkujundamist.

ümber|pööramine ‹-se 5› ‹s›

1. teise külje peale, teistpidi pööramine. Särgikrae vajas parandamist ja ümberpööramist 'riide teistpidi pööramist'. Otsustuse ümberpööramisel vahetavad subjekt ja predikaat oma kohad.
2. vastupidisesse suunda pööramine, ringipööramine. Kitsal teel oli auto ümberpööramine tülikas.
3. kellegi usu, maailmavaate vm. suhtumise muuta püüdmine v. selle ise muutmine. Misjonärid tegelesid paganate ümberpööramisega. *Teadke, nad [= Jukola vennakesed] on kandnud ümberpööramise ja meeleparanduse kaunist vilja .. F. Tuglas (tlk).