[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

maser ‹-i 2› ‹s›
füüs mikrolainete kvantgeneraator

mauser ‹-sri, -srit 2› ‹s›
teat. automaatpüstol. Puukabuuris mauser vööl. Tulistas mausrist kaks lasku.

meso-
kesk-, vahe-

mudel ‹-i 2› ‹s›

1. originaalobjektiga kindlas vastavuses olev tehisobjekt, ka skeem, seoste matemaatiline kirjeldus vms. (uurimiseks, õppeotstarbeks, meelelahutuseks). Laeva, auto, masina, mootori, tuumareaktori vähendatud mudel. Aatomi, raku suurendatud mudel. Mudeliga on lihtsam eksperimenteerida kui originaaliga. Juhtimisprotsessi küberneetiline mudel. Tehnoloogilise protsessi mudel. Matemaatiline mudel 'teat. nähtust kirjeldavate matemaatiliste seoste kogum'.
▷ Liitsõnad: aatomi|mudel, auto|mudel, katse|mudel, kella|mudel, laeva|mudel, lennuki|mudel, proovi|mudel, raku|mudel, sõidukimudel; hääldus|mudel, lause|mudel, sõnamoodustusmudel.
2. näidiseksemplar, eeskuju, mille järgi midagi tehakse. Moekunstnikud loovad rõivaste, jalatsite uusi mudeleid.
▷ Liitsõnad: jalatsi|mudel, rõivamudel.
3. transpordivahendi, masina vm. konstruktsioonitüüp ühe margi piires. Aparaatide, masinate, relvade vananenud mudelid jäävad kõrvale. Sõiduauto „Buick” 1936. aasta mudel. Seda marki pardlit on õige mitu mudelit.
4. kunst skulptuuri savist v. vahast kujutis (v. selle kipstõmmis), mille järgi kuju raiutakse kivvi, valatakse metalli v. vormistatakse muus materjalis

muhe ‹-da 2› ‹adj›

1. mõnus, lahe; muhelev. Juhan on muhe mees, mõnusa ja muheda olekuga. Muhedad naljad, ütlemised, anekdoodid. Hästi muheda jutuga taat. Jutustas muhedaid lugusid. Isa oli muhedas meeleolus, tujus. Hiidlaste muhe huumor. Muhe tunne on selliseid asju lugeda. Meil oli eile muhe olemine. Teeb muheda näo pähe, ette. Muhe nägu ees, nägu heatahtlikult muhe. Muhe naeratus, muie, näoilme. Nägu läks muhedale naerule.
2. kobe, kohev, taimekasvule soodus. Rammus muhe muld. *Lõokeste lustilise lõõritamise all äestas August muhedaks sügisese künni .. E. Tennov.

muie ‹muige 18› ‹s›
muigamine, (kerge, põgus) naeratus. Kelmikas, salapärane, irooniline, pilklik, mõru, õel, kahjurõõmus, üleolev muie näol, suunurkades. Nägu, suu mõnusal, heatahtlikul, kohmetul muigel. Tõmbas oma suu muigele. See jutt kisub suu muigele. Püüab muiet tagasi hoida, varjata. Isa jälgis muigega, muigel näoga, muigel sui poiste tegevust. Huuled kõverdusid tigedas muiges. *Muie laienes lausa irvituseks, kui ta nägi Viivi kohmetust. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: naeru|muie, pilkemuie.

mumio ‹1› ‹s›
mäevaha (kasut. rahvameditsiinis)

munel ‹adv›
munemas. Kana istub pesal – kas on munel või haub?

mungo ‹6› ‹s›
zool Madagaskaril elutsev väike vilaja kehaga kiskjaline

mupo ‹6› ‹s›
kõnek munitsipaalpolitsei, ka seal töötav politseinik. Mupo mundrimehed tagasid ristmikul korra.

mure ‹6› ‹s›

1. rõhuv sisemise rahutuse ja hirmu tunne, mille kutsub esile ebameeldiv v. raske olukord. Rõhuv, vaevav, piinav, ängistav, näriv mure. Tühi, asjata mure. See on väike, tühine mure suurte murede kõrval. Must 'väga suur', tõsine, ränk, raske mure on südamel. Süda on muret täis. Mure rõhub, vaevab, piinab. Mure tervise, laste käekäigu, töö, toimetulemise pärast. Mured kasvavad üle pea. Juuksed lähevad murest halliks. Mis teile muret teeb, mis mured teil on? Igaühel omad mured. Mõtleb murega tulevikule. Püüab oma muresid peita, varjata. Kurdab oma muresid. Ma ei saa mure pärast magada. Aina mured, üks mure mure otsa! Hakkas murega jooma. Valmistab, teeb oma käitumisega vanematele muret. Kas sul temaga vähe muret oli! Hea, kui on keegi, kellele oma mure(de)st rääkida, kellega muret jagada. See leevendab muret, viib mured minema. Vabanesin oma muredest. Mis sa nii mures oled? Ära tee sellest muret, ära selle pärast muret tunne! Sellest murest saab üle. See nüüd ka mõni mure! Heida mured minema. Ole mureta, see asi saab korda! See pahandus ka veel, nagu mul muret vähe (oleks). Nüüd on see mure murtud 'seda pole enam'. Murest murtud mees. Ta näost paistis mure. Rõõm ja mure kaksikvennad. Mure murrab mehe, valu vaeslapse. Mure teeb mustaks, häda halliks. *Vana Andres oli viimaste aastate murede ja vaevade käes ruttu kokku vajunud .. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: argi|mure, elu|mure, korteri|mure, maailma|mure, pisi|mure, päeva|mure, raha|mure, riide|mure, sala|mure, südame|mure, töömure.
2. hool, ülesanne, kohustus. Ema mured. See on rohkem peremehe kui perenaise mure. Kohvilaua korraldamine jääb sinu mureks. Hommikul oli esimene mure ahi küdema panna. Küte on koju veetud, sellega pole enam muret. Minusse see ei puutu, see pole minu mure. Saab tehtud, jäta see minu mureks. Tüdrukute mure oli põrandaid pühkida. Muret pidama, kandma 'hoolitsema, muretsema'. Puud ja peerud mehe mure, leib ja riie naise mure. *Võtad päevatööst väsinud inimestelt toiduvalmistamise mured. K. Raja.
▷ Liitsõnad: kõhu|mure, leiva|mure, majapidamis|mure, söögi|mure, toidumure.

mure ‹-da 2› ‹adj›
kergesti murenev, pudenev, (väikesteks) tükkideks lagunev, pude. Muredad küpsised. Muredad ning jahused kartulid. Ahjus muredaks hautatud liha. Kivi oli võrdlemisi mure. *Kõrs oli küntud, vao seljad veel muredad .. M. Metsanurk. *Näe, mis paks mure piim see on! Kohe kas murra lusik sisse. Juh. Liiv. | piltl. *.. kas tema mure süda ja rabe kont seda veel kestis? H. Raudsepp.

murel ‹-i 2› ‹s›
aiand hapukirsside sordirühma kuuluv viljapuu; selle tume vili. Murelid ja klaaskirsid. Ostsin, korjasin aiast mureleid.

musa ‹11› ‹s›
kõnek muusika. Tal mängib musa valjult terve päeva.

musi ‹11› ‹s›

1. kõnek suudlus. Plaksuga, matsuga, kerge musi. Kallistas ja andis põsele musi ka. Poiss sai, võttis tüdrukult musi. Tahab, norib musi. Magus nagu noore tüdruku musi.
▷ Liitsõnad: põse|musi, õhumusi.
2. lastek suu. *Kolme määrdunud musiga / meie pere sellid / hävitavad usinalt / mustikakisselli. U. Laht. *Kui nad veel tited on, ei mahu neil tissinupp musisse, nüüd pistavad terve kartuli korraga suhu. A. Beekman.
3. nlj musirull. *„Ma teen su raudteepataljoni musidega tuttavaks,” rääkis ta õhinal. ".. Toredad tipsid ..” P. Kuusberg.

muskel ‹-kli, -klit 2› ‹s›
lihas. Atleetvõimleja üliarenenud musklid. Treenib muskleid. Pingutasin muskleid. Kus on mehel musklid! Hobuse pingul musklid võbelevad. Musklis 'arenenud lihastega' mees, keha, käsivarred, sääred, reied.
▷ Liitsõnad: jala|muskel, käe|muskel, sääremuskel.

musket ‹-i, -it 2› ‹s›
aj peam. 16.–17. saj. kasutusel olnud suurekaliibriline eestlaetav tahtlukuga püss, millest tulistati eriliselt toelt. Sõdurid tulistasid musketitest.

musser ‹-i, -it 2› ‹s›
murd praht, rämps; räbu, kivisöejäätmed. *.. laskem luuad käia, välja meie majast tardumuse ja kopitamise musser ja praht. O. Tooming. *Kui ahjud saab puhtaks ja musseri üles, siis [laeva] punkris pole juba enam nii hull. A. Hint.

must ‹-a 22›

1. ‹adj› nõe, tõrva värvi; tume, tõmmu. Must värv, värvus. Must kui tõrv, süsi, nõgi, värskelt küntud muld. Must riie, mantel, ülikond, kleit, pluus, lips, barett. Mustad kingad, saapad, kindad. Mustast graniidist plaat. Värav värviti mustaks. Mustast eebenipuidust laegas. Mustas nahkköites raamat. Mustas raamis leinakuulutus. Sinkjalt must habe, mustad juuksed, kulmud, vuntsid. Ta on mustade silmadega. Mustad malendid. Must lehm, hobune. Must kingakreem. Mustade marjadega taim. Must kalamari. Taevasse tõusid mustad pilved. Magamatusest mustad rõngad ümber silmade. Lapsed päikesest lausa mustaks põlenud. Süda hakkas puperdama ja silmade ees läks, lõi mustaks. Must nagu korstnapühkija. Mustad mungad 'dominiiklased'. Must 'piima v. kooreta' kohv. Must leib 'rukkileib'. Must 'suitsuga' püssirohi. Mustad metallid 'mustmetallid'. Must kuld 'nafta'. Mustad 'tumeda lööbega' rõuged. Must surm 'katk'. Must auk astr oletatav ülikompaktne keha, mille ümbrusest nende suure gravitatsioonipotentsiaali tõttu ei pääse osakesed (ka valguskiirgus) välja. Must kast 'lennukil lennu kõiki üksikasju salvestav automaatseade'. Musta kasti meetod 'meetod objekti uurimiseks tema käitumise järgi, sisestruktuuri tundmata'. Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. || valgustuseta, seetõttu tume, pime. Must sünge sügisöö. Kuuvalguseta must öö. Ilm läks korraga mustaks. *.. ja kadus otskambri ukse musta ruutu. A. Mälk. || (hrl. maapinna kohta:) lumeta. Öeldakse, et kui on mustad jõulud, siis tulevad valged lihavõtted. Tänavu oli märtsis maa juba must. Lumi sulab – katused, lõunapoolsed nõlvakud juba mustad. || tume, tumedanahaline. Aafrikast veeti Ameerikasse musti orje. Rantšos töötas ka mitu musta perekonda. Aafrikat nimetatakse mustaks 'tumedanahaliste' mandriks. | (taime-, harvemini loomanimetustes). Sanglepp ehk must lepp. Must sõstar. Must aroonia, leeder, pappel, rõigas. Must maavits, seahernes, vägihein, kurelääts. Must pilvik, riisikas. Must pipar. Must mamba. Must meriahven, haug. Punased ja mustad sipelgad.
▷ Liitsõnad: hallikas|must, kollakas|must, pruunikas|must, punakas|must, rohekas|must, sinakas|must, sini|must, sinkjasmust; eeben|must, kaaren|must, läikiv|must, nõgi|must, pigi|must, ronk|must, samet|must, sitik|must, sügav|must, sünk|must, süsi|must, tint|must, tont|must, tõrv|must, tökat|must, öömust; lambamust.
2. ‹adj› ebapuhas. a. määrdunud, millegagi koos; pesemata, koristamata, kasimata. Su nägu, kael on must. Käed said mustaks. Ära tule mustade jalgadega, kingadega tuppa. Keha on tolmust ja higist must. Määrdunud mustad sokid, taskurätid. Kohvris oli must pesu. Sa ka otsisid kõige mustema käteräti välja! Mustad (toidu)nõud, tassid, taldrikud. Põrand on mustaks tallatud. Toad koristamata, kogu korter must ning räpane. Mustad küünealused. Vii must vesi 'solgi- v. pesuvesi' välja! *.. lapsed mustad kui sead. Pöörlevad õue peal pori sees .. M. Metsanurk. b. (kasimatu ja) puhtusest mittehooliv, puhtust mittepidav. Tuba kui seapesa – tütarlapsed ei tohi olla nii mustad. Kas see on boheemlaslik või on nad lihtsalt mustad ja kasimatud? c. määriv, määrdunuks tegev. (Söe)kaevuri töö on must ning raske. Kumb on mustem, sõnnikuvedu või rehepeks? Läks linna peenema ameti peale, et mitte musta talutööd teha. d. erilisi oskusi mittenõudev; tuim, vähese loovusega. Ehitustööline ei hakka labidamehe musta tööd tegema. Musta tööd jääb tehastes üha vähemaks. Suured üldistused pole mõeldavad eelneva musta tööta. e. kõlalt ebapuhas. *Vahel polnud lahtilaulmisel head kõlavust, isegi intonatsioon osutus mustaks .. G. Ernesaks.
▷ Liitsõnad: roppmust.
3. ‹adj› piltl sünge, morn; raske, lootusetu, rõõmutu. Kõik on pahas tujus ja mustas meeleolus. Sa teed mu meele mustaks. Peleta mustad mõtted eemale. Tulevik on must ja tume. Must lehekülg meie rahva ajaloos. See oli mu elu üks mustemaid päevi. Meeleheite mustimad hetked. Sa näed kõike liiga mustades värvides 'süngena, lootusetuna'. Must huumor 'millegi tõsise, süngega naljatlemine'. *.. ainult et viha kõiki asju laskis veelgi mustematena paista. G. Helbemäe. || (negatiivse emotsiooni erakordset tugevust rõhutavana). Must meeleheide, masendus, ahastus, lootusetus, mure, tusk. Must viha, (armu)kadedus, pettumus põletab hinge. Meel tulvil musta sappi.
4. ‹adj› piltl süüga koormatud, häbiväärne, kuritegelik; ebaseaduslik, mitteametlik. Must südametunnistus ei anna rahu. Mustad sepitsused, intriigid, plaanid, teod. Üpris musta minevikuga mees. Mõni ärikas või muidu must tüüp. Mingi mustemast mustem tegelinski. Mustad reaktsioonijõud. Ajab musta äri, hangeldab mustal turul. Mingi must tehing, kombinatsioon, mahhinatsioon. Autojuht armastas musti otsi teha. Must kassa. Tema jäi ausaks, teised pidid tema eest musta töö ära tegema. Musta börsi spekulandid. Altkäemaksud ja muud mustad asjad. Kõik käib kuidagi musti teid ja sahkermahker. Temaga oli mingi must lugu, mingisugune segane afäär. Puhas ankeet, ei mingit musta plekki. *Tead sa ka, et ta oli musta südamega mees, valelik ja varas? A. Mälk. *Parun on teda igal pool mõjuvates kohtades laimanud, ta mustaks määrinud. E. Vilde. || sündsusetu, siivutu. Sõimas, kirus, needis teda kõige mustemate sõnadega. Vannub musta kurja. Kõige mustem sõim.
5. ‹adj› piltl nõidusega, maagiaga, vaimudega, ka põrguväega seotud. Must maagia. Arvati, et nõiad, posijad on mustade jõududega ühenduses. *.. ja nõiad teevad oma musti tegusid öö varju all. F. Tuglas (tlk).
6. ‹s› see, mis v. kes on must. a. mustus. Haavale on musta sisse läinud. Vihm uhub akendelt musta maha. Jalgadega, jalanõudega kantakse musta tuppa. Sa pole temast mitte küünealuse musta võrra halvem. Hing vabanes kõigest mustast. *„Mida te tassite?” – „Näh, mis see's ikka,” ühmas voorimees, „tui must, muud ühti.” J. Kross. b. must värv v. värvus. Lagi värviti mustaga. Kindakirjas oli sinist, punast ja musta. c. must (1. täh.) riietus. Vanematele inimestele meeldib kanda musta. Matuselised olid üleni mustas. Musta riietatud mehed. d. kõnek neeger, mustanahaline (vahel ka mõne muu tumedaverelise inimese, näit. kaukaaslase kohta). Ta pole ehtne must, vaid puertoriikolane. Omal jõul läbi mustade maa. *Eurooplane on sajandid olnud mustade, kollaste ja punaste isandaks .. A. H. Tammsaare. e. must (1. täh.) loom (hrl. hobuse kohta). Peremees rakendas musta vankri ette. f. must malend v. nendega mängiv maletaja. Mustadega suurmeister võitis. Musta käik, seis. Partii lõpul jäi must ajahätta.
▷ Liitsõnad: kübara|must, trükimust; kirbu|must, koera|must, küüne|must, linnumust.

(ei) musta ega valget
mitte sõnagi, mitte midagi. Ei öelnud, lausunud, vastanud selle peale musta ega valget.

muster ‹-tri, -trit 2› ‹s›

1. pinnal korduv joonte v. (värviliste) kujundite kombinatsioon (ka eeskujuna mustrilehel v. mujal). Kanga, tapeedi, vaiba, parketi muster. Trükitud, kootud, põletatud, tikitud muster. Triibulise, joonelise, täpilise, mummulise, ruudulise, lillelise, geomeetrilise mustriga kleidiriie. Meeldiv, huvitav, imetlusväärne muster. Eri värvi, aga sama mustriga, samas mustris riie. Mustrilehelt saame tikandiks mustri. Müür laoti eri värvi tellistest, nii et seina pinnale moodustus muster. Kummirehvi muster koosneb mitmesuguse nurga all kulgevatest soontest. Linnu kauni mustriga tiivad. Jäälillede muster aknaklaasil. Marmorile iseloomulik muster. Peente kortsukeste muster silmade ümber. *Nende ümber kirendas maapinnal kuuvalguse must-kollane muster, süngelt salapärane. T. Lehtmets.
▷ Liitsõnad: heegel|muster, kalasaba|muster, koe|muster, lill|muster, malelaud|muster, palmik|muster, pits|muster, põletus|muster, riide|muster, ruut|muster, siksak|muster, taim|muster, triip|muster, trüki|muster, vaiba|muster, võrk|muster, värvimuster.
2. eeskuju, mall, näidis; millegi läbiv ühine joon, seaduspära vms. Tegutseti ühe, tuntud mustri järgi. Laps võtab omaks sellise käitumise, suhtlemise mustri, mida ta näeb kodus. Kurjategija käitumise muster ja iseärasused. Sündmuste mustrid. *Tema majapidamine käis ikka veel vaarisa Laasi mustri järgi. Kõike uut ta kartis. H. Sergo. *Kui Jaagup mustriks võtta, mis peab siis Jürihanist pidama? H. Kiik.
▷ Liitsõnad: käitumismuster.

mustad prillid, läbi musta(de) prilli(de) nägema ~ vaatama vt prill(id)

must(ad) päev(ad) vt päev

musta krunti vt krunt

[kellegi] musta pesu pesema, [kellegi] mustas pesus sorima vt pesu

musta valgeks (~ valget mustaks) tegema ~ rääkima ~ pöörama
midagi vastupidisena esitama, hrl. halba soodsas valguses näitama. Hea jutumees räägib musta valgeks. Hädas tehakse või must valgeks. Poliitikute sulg ja suu pöörab musta valgeks ja valge mustaks.

must hobune vt hobune

must kass on [kellegi] vahelt läbi jooksnud vt kass

must lammas vt lammas

must nimekiri vt nimekiri

must valgel
(kirja, kirjutatu kohta vastandina räägitule, suuliselt ilmutatule). Ajalehes, kirjas seisis must valgel, et hakatakse ehitama uut koolimaja. Siin on must valgel lugeda, et .. *Eks näidaku kord must valgel, mis tema ettevõtted kasu toovad! M. Metsanurk.

(nii) et maa must vt maa

närvi mustaks ajama ~ tegema, närv on must, närv läheb mustaks vt närv

mustu ‹6› ‹s›
kõnek viiger. *Suurtele hallidele [hüljestele] viruta, kuidas tahad, aga mustudele peab laskma ninna.. A. Mälk.

musu ‹11› ‹s›
kõnek suudlus, musi. Tahtis, noris, sai musu. Anna musu ka. Poisid on musu peale maiad. Magus nagu noore tüdruku musu. *.. kas lubad, et ma sind kingituse eest musuga tänan? E. Vilde.
▷ Liitsõnad: käe|musu, põse|musu, õhumusu.

müsem ‹-i 2› ‹s›
hrv mässak, mütsak. *.. [ämblik] näib koosnevat terastraadist luustikku ümbritsevast sassis musta villase lõnga müsemist. A. Ravel (tlk).

ruse ‹ruskme 17› ‹s›
bot tervete v. jaguste lehtede ja kollaste õitega üheaastane korvõieline rohttaim (Bidens). Longus, kiirjas ruse. Ruskmed pööravad oma õisikuid koos päikese liikumisega.
▷ Liitsõnad: kolmisruse.