Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 2 sobivat artiklit.
muru1 ‹11› ‹s›
maad kattev madal tihe rohi; aiand heintaimedest koosnev korduva niitmisega madalana hoitav taimkate. Looduslik, külvatud muru. Haljas, erkroheline muru. Majaesine muru. Tihe madal ühtlane muru. Muru külvama, niitma, pügama, väetama. Lapsed istuvad, jooksevad, mängivad murul. Murul käimine keelatud. *Poega muru alla pannes [= mattes] ja ka hiljemgi ei kuulnud keegi vanalt Alaselt leinasõna .. R. Vellend.
▷ Liitsõnad: aia|muru, haua|muru, ilu|muru, jalgpalli|muru, kummeli|muru, mängu|muru, staadioni|muru, tantsu|muru, õuemuru.
muru2 ‹11› ‹s›
murd üle (poole) leiva lõigatud (v. murtud) viil. *Murdis ema eneselegi muru leiba, rüüpas suutäie piima .. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: leivamuru.
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |