[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

murre1 ‹murde 18› ‹s›

1. murdmine v. murdumine; murdekoht. Oks, roigas läks paari murdega katki. Ühe jalaluu murre. *.. nägi ta enda ees vana kuivanud soomändi, millel latv pealt ära ja murde läheduses pehastunud oksatüügas. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: häälemurre; läbi|murre, sisse|murre, väljamurre.
2. murd koht katuse ja seina v. katuse ja lae vahel. *.. leiti Kuressaare kiriku remonteerimisel kahl vanu pabereid. Need olid visatud vist aastasadu tagasi sinna murde alla .. J. Mändmets. *.. eks inimesel ikka kindlam tunne, kui mullika jaoks heinaköts murdesse mutsitud. A. Uustulnd.

murre2 ‹murde 18› ‹s›
keel piirkondlik v. sotsiaalne allkeel, keelemurre, dialekt. a. piirkondlik eripärane keelekuju, territoriaalne murre. Eesti murded. Mulgi, Tartu ja Võru murre kuuluvad lõunaeesti murderühma. Keeleteaduse üliõpilased käivad murret kogumas. Mõned vanemad inimesed kõnelevad veel ehtsat, rikkumata, puhast murret. b. ühiskondlikule rühmitisele omane keelekuju, sotsiaalne murre. Argoo, žargoon, släng kui murded.
▷ Liitsõnad: keele|murre, kodumurre; ida|murre, kesk|murre, lõuna|murre, lääne|murre, põhja|murre, rannamurre.