[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

Leitud 1 sobiv artikkel.

muretu ‹1› ‹adj›
ilma mure(de)ta, selline, kel v. kus ei ole muresid, ei ole vaja muretseda. Õnnelik ning muretu inimene. Muretu nagu lind oksal. Elab muretut elu. Muretu lapsepõlv, muretud vanaduspäevad. Muretu suhtumine, käegalöömine. Kostis laste muretut naeru. Ta on võrdlemisi muretu loomuga 'mittemuretsev' inimene. Muretu nägu. *Mart ärkas küll enamasti ise, aga nii muretu oli veel lamada ja oodata ema hüüdmist. K. Ristikivi.